Disambig gray.svg  See artikkel räägib tööstuspatendist; 18. ja 19. sajandi õigusakti kohta vaata artiklit patent (õigusakt).


Patent on oma leiutise originaalsuse üks kaitsevormidest, mis tagab intellektuaalsele omandile või tehnilistele lahendustele õigusliku kaitse määratud ajaperioodiks. Erinevalt autoriõigusest, peab patent olema tehnilise probleemi lahendus.


Patent on õigusliku kaitse all olev leiutis, mille omanikul on selle lahenduse kasutamiseks ainuõigus. Ainuõiguse aeg on aga vastavalt Eesti ning mitmete teiste riikide seadustele piiratud. Patenti saab registreerida Eestis Patendiametis ning seda reguleerib patendiseadus.

Leiutise objektiks võib olla:[1]

  • seade;
  • meetod;
  • aine, kaasa arvatud bioloogiline aine;
  • nende kombinatsioon.


Leiutise objektiks ei ole[2]:

  • avastus, sealhulgas inimkeha kujunemise või arengu või inimgeeni järjestuse või selle osa kirjeldus, teadusteooria ega matemaatiline meetod;
  • majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri või meetod;
  • rajatise, hoone või maa-ala projekt ning skeem;
  • tingmärk;
  • arvutialgoritm ja -programm;
  • disainilahendused;
  • info lihtne edastamine;
  • taimesort ega loomatõug;
  • mikrolülituse topoloogia.


AjaluguRedigeeri

Esimene teadaolev patent anti välja aastal 1421 Firenzes[3] insenerile ning arhitektile Filippo Brunnellschile, kes patenteeris marmori vedamiseks mõeldud praami. Idee oma leiutise kaitsmisest levis üle Euroopa, kuid ühel hetkel saadi aru, et riigid jagavad nõusolekuid liiga kergekäeliselt ning kehtestati nii patendiomanike kui ka riigi kaitseks patendiseadused. 19. sajandi lõpuks oli enamikel riikidel välja töötatud oma patendiseadus.

Eestis sai patent oma alguse 23. mail 1919, kui ametisse määrati esimene patendiametnik. Patendiseadus hakkas kehtima 1921. Esimene seadus kehtis kuni aastani 1937, kui see uute seadustega asendati.  Nõukogude Liidus patenti kui sellist ei tunnistatud ning leiutajad said oma töö tunnustuseks vaid dokumendi, mille alusel saadi leiutise kasutamise eest kompensatsioone.[4]

Alates 26. aprillist 1970 tegutseb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon, mida haldab ÜRO. Organisatsiooni ülesanne on kooskõlastada 193 liikmesriigi patendiga seonduvaid õiguslikke küsimusi.

Kuidas patenti saada?Redigeeri

Patenti saab Eestis taotleda nii üksiku füüsilise isiku kui ka mitme füüsilise isiku leiutamise tulemusena. Ühisautorsuse korral kasutavad autorid kõiki autorlusest tulenevaid õigusi võrdselt

Patendi saamine[5] käib enamasti Justiitsministeeriumi määruse “Patenditaotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord” järgi. Pärast avalduse esitamist tehakse läbi eelmenetlus ning pärast 18 kuu möödumist taotluse esitamise kuupäevast avaldatakse see patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Patendileht. Järgneb ekspertiis, mille käigus kontrollitakse leiutise uudsust ja mille käigus arvestatakse kogu maailma patendiinformatsiooni, teadus- ja tehnikakirjanduse ning tootekataloogidega[6] . Sellele järgneb patendiameti otsus patendi väljaandmise kohta ning heakskiidu saanud patent avaldatakse Patendilehes. Pärast väljaandmise teate avaldamist on kõigil õigus üheksa kuu jooksul see vaidlustada.

Eestis ja enamikes maailma riikides kestab patent tänapäeval 20 aastat[7], mille lõppedes seda pikendada ei saa.





[1]Patendiseadus, Riigiteataja. Vastu võetud 16.01.2015  https://www.riigiteataja.ee/akt/PatS

[2] W. W. Fisher, Patent, Britannica. Viimane vaatamine 27.10. 2020. Kättesaadav: https://www.britannica.com/topic/patent

[3] Eesti Patendiamet, Taotluse  koostamine ja esitamine. Viimane vaatamine 30.10.20.  Kättesaadav: https://www.epa.ee/et/patendid/taotluse-koostamine-ja-esitamine

[4] Ibid.

[5] Ibid.

[6] Euroopa Liit, “Patendid”. Viimane vaatamine 12.11.20.  Kättesaadav: https://europa.eu/youreurope/business/running-business/intellectual-property/patents/index_et.htm


Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Eestlase leidurivaim töös. Vaba Maa, 4. veebruar 1936, nr. 28, lk. 9.

[1]Patendiseadus, Riigiteataja. Vastu võetud 16.01.2015  https://www.riigiteataja.ee/akt/PatS

[2] W. W. Fisher, Patent, Britannica. Viimane vaatamine 27.10. 2020. Kättesaadav: https://www.britannica.com/topic/patent

[3] Eesti Patendiamet, Taotluse  koostamine ja esitamine. Viimane vaatamine 30.10.20.  Kättesaadav: https://www.epa.ee/et/patendid/taotluse-koostamine-ja-esitamine

[4] Ibid.

[5] Ibid.

[6] Euroopa Liit, “Patendid”. Viimane vaatamine 12.11.20.  Kättesaadav: https://europa.eu/youreurope/business/running-business/intellectual-property/patents/index_et.htm

VälislingidRedigeeri

  1. Riigiteataja. "Patendiseadus". https://www.riigiteataja.ee/akt/PatS, 16.01.2015. Vaadatud 01.11.20.
  2. Ibid.
  3. W. W Fisher. "Patent". Britannica. Vaadatud 27.10.2020.
  4. Patendiamet. "Tööstusomandi õiguskaitse ajaloost Eestis". Vaadatud 23.11.20.
  5. Eesti Patendiamet. "Taotluse koostamine ja esitamine". Vaadatud 30.10.20.
  6. Ibid.
  7. Ibid.