Patent

See artikkel räägib tööstuspatendist; 18. ja 19. sajandi õigusakti kohta vaata artiklit patent (õigusakt).

Patent on oma leiutise originaalsuse üks kaitsevormidest, mis tagab intellektuaalsele omandile või tehnilistele lahendustele õigusliku kaitse määratud ajaperioodiks. Erinevalt autoriõigusest peab patent olema tehnilise probleemi lahendus.

Patent on õigusliku kaitse all olev leiutis, mille omanikul on selle lahenduse kasutamiseks ainuõigus. Ainuõiguse aeg on aga vastavalt Eesti ja mitme muu riigi seadustele piiratud. Patenti saab registreerida Eestis Patendiametis ning seda reguleerib patendiseadus.

Leiutise objektiks võib olla:^[1]

seade;
meetod;
aine, kaasa arvatud bioloogiline aine;
nende kombinatsioon.

Leiutise objektiks ei ole^[2]:

avastus, sealhulgas inimkeha kujunemise või arengu või inimgeeni järjestuse või selle osa kirjeldus, teadusteooria ega matemaatiline meetod;
majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri või meetod;
rajatise, hoone või maa-ala projekt ja skeem;
tingmärk;
arvutialgoritm ja -programm;
disainilahendused;
info lihtne edastamine;
taimesort ega loomatõug;
mikrolülituse topoloogia.

AjaluguRedigeeri

Esimene teadaolev patent anti välja aastal 1421 Firenzes^[3] insenerile ja arhitektile Filippo Brunnellschile, kes patenteeris marmori vedamiseks mõeldud praami. Idee oma leiutise kaitsmisest levis üle Euroopa, kuid ühel hetkel saadi aru, et riigid jagavad nõusolekuid liiga kergekäeliselt ning kehtestati nii patendiomanike kui ka riigi kaitseks patendiseadused. 19. sajandi lõpuks oli enamikul riikidel välja töötatud oma patendiseadus.

Eestis sai patent oma alguse 23. mail 1919, kui ametisse määrati esimene patendiametnik. Patendiseadus hakkas kehtima 1921. Esimene seadus kehtis kuni aastani 1937, kui see uute seadustega asendati. Nõukogude Liidus patenti kui sellist ei tunnistatud ning leiutajad said oma töö tunnustuseks vaid dokumendi, mille alusel saadi leiutise kasutamise eest kompensatsioone.^[4]

Alates 26. aprillist 1970 tegutseb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon, mida haldab ÜRO. Organisatsiooni ülesanne on kooskõlastada 193 liikmesriigi patendiga seonduvaid õiguslikke küsimusi.

Patentide mõju tehnoloogia arenguleRedigeeri

Patent tagab ainu õiguse inimesele või organisatsioonile seda kasutada, mis idee poolest on loomulikult hea. Sest leiutise leiutajal peab olema õigus oma tööd kaitsta inimeste eest kes soovivad seda kopeerida, ära kasutada või muud sellist. Aga kahjuks on patentidel negatiivne mõju paljude asjade arengule ja innovatsioonile. Näiteks leiutati esimene 3D printer juba kaheksakümnendatel aga kuna sellel isikul oli patent oma idee üle polnud võimalik mitte kellegi seda ideed kasutada ja paremaks teha. Selle tõttu hakati alles mitukümmend aastat hiljem neid masinaid korralikult arendama. See on kahjuks tõsi paljude ideedega, keegi mõtleb nendele aga nende kasutusele võtuga läheb kümneid aastaid, sest isik kes patenteeris oma idee pole seda proovinud arendada ja turustada. Loomulikult kui see on ühe inimese kätes siis läheks ka kauem aega tal et oma ideed arendada. See näitab kuidas patendi süsteem on vigane, sest innovatsiooni aeglustamine on inimkonnale suures pildis halb, nagu lükkaks endale toikaid kodarasse.

Lisaks sellel on ka probleem see et see võimaldab monopolidel tekkida, kui tegu on mingi uue tehnoloogia baas ideega siis pole võimalik teistel isikutel või kompaniidel arendada seda ideed. Ning see võimaldab monopoli omanikul kontrollida oma toote turu hinda ja kui nõudmine on suur on võimalik selle hinda lihtsalt tõsta. Mida ei juhtuks kui oleks konkurents, siis peaksid kõik tootjad arendama oma toodet, et tarbija ostaks just nende oma mitte nende konkurendi oma.

Kuidas patenti saada?Redigeeri

Patenti saab Eestis taotleda nii üksiku füüsilise isiku kui ka mitme füüsilise isiku leiutamise tulemusena. Ühisautorsuse korral kasutavad autorid kõiki autorlusest tulenevaid õigusi võrdselt

Patendi saamine^[5] käib enamasti Justiitsministeeriumi määruse “Patenditaotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord” järgi. Pärast avalduse esitamist tehakse läbi eelmenetlus ning pärast 18 kuu möödumist taotluse esitamise kuupäevast avaldatakse see patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Patendileht. Järgneb ekspertiis, mille käigus kontrollitakse leiutise uudsust ja mille käigus arvestatakse kogu maailma patendiinformatsiooni, teadus- ja tehnikakirjanduse ning tootekataloogidega^[6] . Sellele järgneb patendiameti otsus patendi väljaandmise kohta ning heakskiidu saanud patent avaldatakse Patendilehes. Pärast väljaandmise teate avaldamist on kõigil õigus üheksa kuu jooksul see vaidlustada.

Eestis ja enamikus maailma riikides kestab patent tänapäeval 20 aastat^[7], mille lõppedes seda pikendada ei saa.

^[1]Patendiseadus, Riigiteataja. Vastu võetud 16.01.2015 https://www.riigiteataja.ee/akt/PatS

^[2] W. W. Fisher, Patent, Britannica. Viimane vaatamine 27.10. 2020. Kättesaadav: https://www.britannica.com/topic/patent

^[3] Eesti Patendiamet, Taotluse koostamine ja esitamine. Viimane vaatamine 30.10.20. Kättesaadav: https://www.epa.ee/et/patendid/taotluse-koostamine-ja-esitamine

^[4] Ibid.

^[5] Ibid.

[6] Euroopa Liit, “Patendid”. Viimane vaatamine 12.11.20. Kättesaadav: https://europa.eu/youreurope/business/running-business/intellectual-property/patents/index_et.htm

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

Eestlase leidurivaim töös. Vaba Maa, 4. veebruar 1936, nr. 28, lk. 9.