Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib laiarööpmelise raudteest; aastail 1963–1992 Balti liiduvabariike ja Kaliningradi oblastit teenindanud raudtee haldusüksuse kohta vaata artiklit Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee

Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange ühendav laiarööpmeline raudtee.

Balti raudtee
Балтийская железная дорога
MBTram-08.jpg
Balti vaksal Peterburis
Asutatud 1870
Tegevuse lõpetanud 1907
Peakorter Peterburi

Algselt Balti Raudtee Seltsile kuulunud laiarööpmeline raudtee ühendas Paldiskit Peterburi-lähedase Tosnoga Peterburi kubermangus Nikolai raudteel[1]. Veidi enne 45. versta lõppes peatee Tallinnas Balti jaamas, jätkudes Peterburi suunal juba uue teena.[2] Tee ametlik avamine toimus 5. novembril (vkj 24. oktoober) 1870 Narvas.[3]

Aastatel 18701893 oli 1868. aastal asutatud Balti Raudtee Seltsi raudtee erakapitalil põhinev raudtee. 1893. aastal Eestimaa kubermangu Balti raudtee ja Liivimaa kubermangu Pihkva–Riia raudtee aga riigistati Balti ja Pihkva–Riia raudteeks, kellele kuulusid järgmised raudteeliinid:

1907. aastal moodustati Balti ja Pihkva–Riia raudtee ja Peterburi–Varssavi raudtee ühendamisel Looderaudtee (vene Северо-Западные железные дороги)[4][5].

Raudteejaamad ja peatused Tallinna–Peterburi raudteeliinilRedigeeri

 
Balti jaama vaksalihoone, Tallinnas

Paldiski–Tosno raudtee ehitusRedigeeri

 
Balti raudtee

Balti raudtee rajati aastatel 18691870 Eestimaa rüütelkonna peamehe ja Balti Raudtee Seltsi esimehe Alexander von der Pahleni (1819–1895) eestvedamisel. Ehitustööde koordineerimiseks oli kogu tee Paldiskist Peterburi-lähedase Tosnoni jaotatud 5 jaoskonnaks ja 40 ehituspunktiks.

I jaoskondRedigeeri

Sinna kuulus teelõik Paldiskist Aegviiduni (umbes 100 versta). Jaoskonna keskus oli Tallinn[9]. Aprillist novembrini kestnud töödest võttis osa 6018 inimest, kellest 4711 oli Venemaalt värvatud tööjõud.[10]

Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: PaldiskiKeila (Kegel) – Tallinna Balti vaksalRaasiku (Rasik) – aastast 1876 Kehra (Kedder) – Aegviidu (Charlottenhof).

II jaoskondRedigeeri

Jaoskond hõlmas ehitustöid Aegviidust Jõhvini (umbes 103 versta). Jaoskonna keskus oli Rakvere[9].

Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Aegviidu (Charlottenhof) – Tapa (Taps) – Kadrina (Catharinen) – Rakvere (Wesenberg) – Kabala (Kappel) – aastast 1890 SondaPüssi (Isenhof) – KohtelJõhvi (Jewe). [11]

III jaoskondRedigeeri

Ehitustööd toimusid Jõhvist kuni Volossovo lähisteni (umbes 97 versta). Jaoskonna keskus oli Narva[9].

Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Jõhvi (Jewe) – Vaivara (Waivara) – Narva (Narva raudteesild) – (Sala pooljaam) – JamburgWeimarnMoloskovitsõ (Moloskowitzi) – Volossovo (Wolosowo).

IV jaoskondRedigeeri

Jaoskond hõlmas ehitustöid Volossovost Gattšinani (umbes 45 versta)[9].

Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Volossovo – JelizavetinoVoiskovtsõ – Gattšina.

V jaoskondRedigeeri

Ehitustööd toimusid Gattšinast Tosnoni (umbes 43 versta)[9].

Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Gattšina – MarienburgTaitsõDuderhof (Možaisk) – Võidusõidu pooljaamKrasnoje SeloLigovo.
 
Raudteetaristu Venemaa keisririigi Euroopa osas, 1880. aastal

Raudteetaristu arengRedigeeri

Riia–Pihkva raudteeRedigeeri

  Pikemalt artiklis Riia–Pihkva raudtee

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Laiarööpmelise raudtee sünd. Hüvasti, viimane rong! Virtsu
  2. Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31
  3. Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32
  4. ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. [köide], A-dyn. Tallinn, 1968. Lk. 288
  5. ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. köide, A-cent. Tallinn, 1985. Lk. 455–456
  6. Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Царская охота (Мариенбург)
  7. Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Тайцы
  8. Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Дудергоф
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28
  10. Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42
  11. Baltische Eisenbahn. Fahrplan., Эстляндские губернские ведомости = Estländische Gouvernements-Zeitung = Eestimaa Kubermangu Teataja, nr. 106, 3. oktoober 1872 lk. 292

VälislingidRedigeeri