Ava peamenüü
Rong Aegviidu uue platvormi ääres

Aegviidu raudteejaam (saksa Charlottenhof) on raudteejaam Harju maakonnas Aegviidu alevvallas Tallinnast 56 km kaugusel idas, Aegviidu rongidel lõpp-peatus. Elektrirong sõidab Balti jaamast Aegviitu umbes 49 minutit. Jaamas peatuvad kõik Elroni rongid, välja arvatud ekspressrongid.

Tallinna poolt tulles on Tallinna–Aegviidu rongidel eelmine peatus Mustjõe, teistel Aegviidus peatuvatel rongidel Kehra. Narva ja Tartu rongidel on järgmine peatus Nelijärve. Jaamas saab ka kaupa rongidele ja neilt maha laadida. Piletihinnalt kuulub jaam IV tsooni.[1]

Jaamas on kaks teedevahelist madalat 150 meetri pikkust perrooni.[2] Jaamast läänes ületab raudteed Jägala–Käravete maantee (ka Piibe maantee). Raudteejaama juurest algavad suusarajad/matkarajad Jänedale ja Kõrvemaale.

AjaluguRedigeeri

Aegviidu raudteejaam rajati 1870. aastal seoses Tallinna–Narva raudtee (Balti raudtee) rajamisega. Jaam jäi avamisel Ambla kihelkonda Aru mõisa maadele ja asus selle Aegviidu karjamõisa juures. 1978 jõudis Aegviitu elektriraudtee. Sellest ajast on Aegviidu elektrirongide lõpp-peatus. Elektriliinid lõpevad perroonidest mõnisada meetrit idas.

JaamahoonedRedigeeri

Aegviidu jaamahoone valmis koos jaamaga tüüpprojekti järgi. Kahekorruseline puuhoone ehitati sarnaselt näiteks Paldiski, Raasiku, Kabala jmt jaamahoonega. Historitsistlikku jaamakompleksi kuulusid Aegviidu jaama peahoone, punastest tellistest Aegviidu jaama veetorn, vedurikuur, kaks teenistujate elamut, lammutatud pagasihoone, tualett, küttekuur ja jääkelder. Jaamahoonest eemal, Mustjõe ääres, asub pumbamaja. Kordatehtud jaamahoone on kasutusel tänini ning seal töötab restoran Vana Waksal.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
  • Leo Narbekov "Kui raudtee Eestimaale kord tuli ..." (Trükis 2006)

VälislingidRedigeeri

Eelnev peatus
 
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
  Mustjõe
 
Aegviidu
Nelijärve