Aegviidu raudteejaam

Aegviidu raudteejaam (saksa Charlottenhof) on raudteejaam Harju maakonnas Aegviidu alevvallas Tallinnast 56 km kaugusel idas, Aegviidu rongidel lõpp-peatus. Elektrirong sõidab Balti jaamast Aegviitu umbes 49 minutit. Jaamas peatuvad kõik Elroni rongid, välja arvatud ekspressrongid.

Rong Aegviidu uue platvormi ääres
Aegviidu jaama peahoone
Droonivideo Aegviitu saabuvast rongist 17. aprillil 2021. a
Droonivideo Aegviidu veetornist ja asulast

Tallinna poolt tulles on Tallinna–Aegviidu rongidel eelmine peatus Mustjõe, teistel Aegviidus peatuvatel rongidel Kehra. Narva ja Tartu rongidel on järgmine peatus Nelijärve. Jaamas saab ka kaupa rongidele ja neilt maha laadida. Piletihinnalt kuulub jaam IV tsooni.[1]

Jaamas on kaks teedevahelist madalat 150 meetri pikkust perrooni.[2] Jaamast läänes ületab raudteed Jägala–Käravete maantee (ka Piibe maantee). Raudteejaama juurest algavad suusarajad/matkarajad Jänedale ja Kõrvemaale.

AjaluguRedigeeri

Aegviidu raudteejaam rajati 1870. aastal seoses Tallinna–Narva raudtee (Balti raudtee) rajamisega. Jaam jäi avamisel Ambla kihelkonda Aru mõisa maadele ja asus selle Aegviidu karjamõisa juures. 1978 jõudis Aegviitu elektriraudtee. Sellest ajast on Aegviidu elektrirongide lõpp-peatus.

Kontaktvõrk lõppeb perroonidest mõnisada meetrit idas.

1985. aastal alustati Ülemiste ja Tapa vahelise teise peatee ehitust (rongide läbilaskevõime suurendamiseks), millel Tallinna–Aegviidu vaheline rongiliiklus avati 1987. aasta lõpus. 1992. aastal avati teine peatee rongiliikluseks ka Tapani.[3]

JaamahooneRedigeeri

 
Aegviidu renoveeritud jaamahoone asula poolt. Alates 2018. aasta maist tegutseb seal pererestoran "Vana Waksal"

Aegviidu jaamahoone valmis koos jaamaga tüüpprojekti järgi 1870. aastal. Kahekorruseline puuhoone ehitati sarnaselt Paldiski, Raasiku, Kabala jmt jaamahoonetega. Hooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks.[4]

Historitsistlikku jaamakompleksi kuulusid veel ka punastest tellistest Aegviidu jaama veetorn, vedurikuur, kaks teenistujate elamut, tänaseks lammutatud pagasihoone, tualett, küttekuur ja jääkelder.

Jaamahoonest eemal, Mustjõe ääres, asub pumbamaja.

Renoveeritud jaamahoone on külastajatele avatud tänini ning seal töötab restoran Vana Waksal. Hoone on kultuurimälestis.

2020. aasta kevadel avati ka täielikult renoveeritud Aegviidu vedurikuur, kus paikneb moodne tervisespordikeskus.[5]

PilteRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Elron
  2. Aegviidu jaama asendiplaan Elron
  3. Jüri Loog. "125 aastat raudteid Eestis". Tallinn, 1997.
  4. Leele Välja: 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring; Tallinn 2012
  5. Harju Elu: "Aegviidu depoosse valmib spordikeskus"; 28.02.2020

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Eelnev peatus
 
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
  Mustjõe
 
Aegviidu
Nelijärve