Aegviidu raudteejaam
Aegviidu raudteejaam (saksa keeles Charlottenhof) on raudteejaam Harju maakonnas Aegviidu alevvallas Tallinnast 56 km kaugusel idas, Aegviidu rongidel lõpp-peatus. Elektrirong sõidab Balti jaamast Aegviitu umbes 49 minutit. Jaamas peatuvad kõik Elroni rongid, välja arvatud ekspressrongid.
Aegviidu raudteejaam | |
---|---|
![]() | |
Koordinaadid | 59° 17′ 7,2″ N, 25° 36′ 46″ E |
Omanik | AS Eesti Raudtee |
Platvormid | 2 |
Rööpapaaride arv | 5 |
Avatud | 1870 |
![]() |
Tallinna poolt tulles on Tallinna–Aegviidu rongidel eelmine peatus Mustjõe, teistel Aegviidus peatuvatel rongidel Kehra. Narva ja Tartu rongidel on järgmine peatus Nelijärve. Jaamas saab ka kaupa rongidele ja neilt maha laadida. Piletihinnalt kuulub jaam IV tsooni.[1]
Aegviidu jaamas asub 5 rööpapaari kokku 15 pöörmega.[2]
Jaamas on kaks teedevahelist madalat 150 meetri pikkust perrooni.[3] Jaamast läänes ületab raudteed Jägala–Käravete maantee (ka Piibe maantee). Raudteejaama juurest algavad suusarajad/matkarajad Jänedale ja Kõrvemaale.[4]
Jaamahoone valmis koos raudteega 1870. aastal. Tüüpprojekti järgi ehitatud hoone on arvatud kultuurimälestiseks nagu ka teised historitsistlikku jaamakompleksi kuuluvad hooned.
Ajalugu Redigeeri
Aegviidu raudteejaam rajati 1870. aastal seoses laiarööpmelise Tallinna–Narva raudtee (Balti raudtee) rajamisega. Jaam jäi avamisel Ambla kihelkonda Aru mõisa maadele ja asus Aegviidu karjamõisa juures.
Vene keisririigi tolleaegse süsteemi kohaselt liigitus jaam III klassi, kus asusid ka veetorn ja veduridepoo.
Raudtee ehitamisel on olnud piirkonna kujunemisele oluline roll, kuna enne seda oli asulas vaid mõni üksik maja. Raudteeühendus tõstis paiga tähtsust nii käsitöö-, kui kaubanduskeskusena, aga ka hinnatud suvitus ja puhkekohana.[5]
1978. aastal jõudis Aegviitu elektriraudtee, mille pidulik avamine toimus sama aasta 3. augustil. Kavas oli elektriraudteed pikendada kuni Tapani, mis aga jäi realiseerimata.[6] Sellest ajast on Aegviidu elektrirongide lõpp-peatus. Kontaktvõrk lõppeb perroonidest mõnisada meetrit idas.
1985. aastal alustati Ülemiste ja Tapa vahelise teise peatee ehitust (rongide läbilaskevõime suurendamiseks), millel Tallinna–Aegviidu vaheline rongiliiklus avati 1987. aasta lõpus. 1992. aastal avati teine peatee rongiliikluseks ka Tapani.[7]
Jaamahoone Redigeeri
Aegviidu jaamahoone valmis koos raudteejaamaga tüüpprojekti järgi 1870. aastal. Kahekorruseline puuhoone ehitati sarnaselt Paldiski, Raasiku, Kabala, Keila jmt jaamahoonetega. Hooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks.[9]
Aegviidu raudteejaam pidi vastama Venemaa Keisririigi toonase süsteemi järgi III klassi jaama nõuetele, mis määras nii ehitusmaterjali (puithoone), kui ka jaamahoone ruumiprogrammi. Hoones asusid: eri klasside ootesaalid, kassa, puhvet, tehn. ruumid, jaamaülema kabinet ja hoone teisel korrusel ametikorter.
Historitsistlikku jaamakompleksi kuulusid veel ka punastest tellistest Aegviidu jaama veetorn, vedurikuur, kaks teenistujate elamut, tänaseks lammutatud pagasihoone, tualett, küttekuur ja jääkelder. Jaamahoonest eemal, Mustjõe ääres, asub pumbamaja.
Renoveeritud jaamahoone on külastajatele avatud tänini ning seal töötab restoran Vana Waksal.[10] Hoone on alates 1997. aastast arvel kultuurimälestisena.[11]
2020. aasta kevadel avati ka täielikult renoveeritud Aegviidu vedurikuur, kus paikneb moodne tervisespordikeskus.[12]
Pilte Redigeeri
-
Vana jaamahoone enne renoveerimist (2010)
-
Aegviidu renoveeritud jaamahoone
-
Jaama küttekuur
-
Aegviidu jaama veduridepoo (2014)
-
Aegviidu renoveeritud depoohoone, kus alates 2020. aastast asub tervisespordikeskus ning valla teeninduskeskus.
-
Jaama tualett
-
Jaama kelder
-
Aegviidu jaama veetorn
-
Jaama pumbamaja
-
Jaama tuletõrjekuur
-
Jaama ladu
-
Jaama elamu
Vaata ka Redigeeri
Viited Redigeeri
- ↑ Elron
- ↑ Aegviidu jaama tehnokorraldusakt; AS Eesti Raudtee
- ↑ Aegviidu jaama asendiplaan; Elron
- ↑ Avasta Eestimaad rongiga; Elron
- ↑ Aegviidu ajalugu; aegviidu.eu
- ↑ TALLINN - TAPA; Eesti Raudteeajaloo Selts
- ↑ Jüri Loog. "125 aastat raudteid Eestis". Tallinn, 1997.
- ↑ "Aegviidu restoran - Vanawaksal". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. november 2021. Vaadatud 3. novembril 2021.
- ↑ Leele Välja: 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring; Tallinn 2012
- ↑ Terevisioon: Aegviidu raudteejaam; ERR
- ↑ 2665 Aegviidu jaama peahoone, 1870.a.; Kultuurimälestiste register
- ↑ Harju Elu: "Aegviidu depoosse valmib spordikeskus"; 28.02.2020
Kirjandus Redigeeri
- Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
- Leo Narbekov "Kui raudtee Eestimaale kord tuli ..." (Trükis 2006)
Välislingid Redigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Aegviidu raudteejaam |
- Infot jaama kohta; fotod (vene keeles)
- Pumbamaja kultuurimälestiste riiklikus registris
- Peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris
- Veetorn kultuurimälestiste riiklikus registris
- Depoo kultuurimälestiste riiklikus registris
- Ladu kultuurimälestiste riiklikus registris
- Kelder kultuurimälestiste riiklikus registris
- Tualett kultuurimälestiste riiklikus registris
- Küttekuur kultuurimälestiste riiklikus registris
- 1. elamu kultuurimälestiste riiklikus registris
- 2. elamu kultuurimälestiste riiklikus registris
Eelnev peatus | Järgnev peatus | |
Mustjõe | Nelijärve |