Vikipeedia

Tapa

linn Lääne-Virumaal Tapa vallas

Tapa on vallasisene linn Lääne-Viru maakonnas, Tapa valla keskus. Tapa linn asub Tallinnast 77 km, Narvast 133 km ja Tartust 112 km kaugusel.

Tapa
Tapa, Estonia.jpg
Pindala 17,4 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 5286 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 8140[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 16′ N, 25° 58′ E
Tapa (Eesti)
Tapa

Tapa linna territooriumil asub Eesti kaitseväe Tapa sõjaväelinnak ning Tapa raudteejaam on oluline raudteesõlmpunkt.

Tapa kuulutas end 2011. aastal Eesti vorstipealinnaks ning korraldab selle märgiks vorstifestivali.[4]

Nime algupäraRedigeeri

Tapa nimi tuleneb tõenäoliselt:

Tapa nime seostamine tapmise, tapluste ja lahingutega on rahvaetümoloogia, millel puudub nii ajalooline kui ka keeleteaduslik alus.[5]

AjaluguRedigeeri

 
Tapa Jakobi kirik

Tapa küla on kirjasõnas esmamainitud 1482. ja mõisat 1629. aastal (saksa keeles Taps).[6]

1870. aastal rajati Järva kreisi Ambla kihelkonna Tapa mõisa maale Tapa raudteejaam Peterburi–Tallinna–Paldiski raudteeliinil. 1876. aastal avati liiklus Tapa–Tartu raudteeliinil ja Tapa muutus sellega raudteesõlmeks. Tapa raudteejaama lähiümbrusse hakkas seejärel tekkima alevik.

Tapa alevik kuulus Lehtse valla ja Ambla kirikuvõimu alla, 11.09.1917 lahutati Tapa alevik Lehtse vallast ja tunnistati iseseisvaks üksuseks – Tapa aleviks. 1917. aastal sai Tapa aleviks ja 7. jaanuaril 1918 valiti esimeseks Tapa alevivanemaks Villem Gabriel. Alevivanematena olid ametis: Villem Gabriel 17.01.1918 – 30.05.1919; Bernhard Rooba 30.05.1919 – 30.05.1921; Ludwig Ebruk 30.05..1921 – 15.08.1921; Heinrich Ruus 15.08.1921 – 16.02.1923; Johannes Kask 06.02.1923 – 21.06.1923; Villem Gabriel 21.06.1923 – 05.01.1924; Villem Gabriel 05.01.1924 – 17.01.1927[7]. 1926. aastal muudeti Vabariigi Valitsuse otsusega Tapa alev, elanike soovil linnaks.

  Pikemalt artiklis Tapa Linnavolikogu, Tapa alevivolinike loend 1924[8] Tapa linnavolinike loend 1927[9], 1934, 1939
  Pikemalt artiklites Tapa linnapea ja Tapa Linnavalitsus. Tapa Linnavalitsus asus Nigoli puiestee 3 (praegu 1. mai puiestee) hoones.

1927. aastal taotles Tapa linnavalitsus linna liitmist Järva maakonnast, Viru maakonna külge, mida aga ei rahuldatud.[10]

1940. aastal 10. oktoobril muudeti[11] tänavate ja platside nimed Tapa linnas: Maa-ala, mis oli piiratud Ambla maanteega, Kesk tänavaga ja Kooli tänavaga, nimetati Punaseks väljakuks; Esplanaadi tänav nimetati – 21. juuni puiesteeks; Kivilo tänav nimetati – Viktor Kingissepa tänavaks; Anton Irve tänav nimetati – Lennuki tänavaks; Jaan Poska tänav nimetati – Pioneeri tänavaks; Kiriku tänav nimetati – Olifer Krusbachi tänavaks; Jüri Viimsi plats nimetati – Kaevu muruks; Pikk tänav nimetati – August Lillaka tänavaks; Lai tänav nimetada – Richard Käärti tänavaks.

Tapa linn oli aastatel 1950–1962 Tapa rajooni keskus.

 
MPEÕK Tapa Ristija Johannese õigeusu kirik

25. märtsist 1990 kuni 20. juulini 1990 oli Vene Õigeusu Kiriku Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskopi Viktor (Pjankov)i tiitliks Tapa piiskop.

Omavalitsuslik staatusRedigeeri

Tapa linna omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1991.[12]

Tapa linna omavalitsuslik staatus lõppes 2005. aastal, kui Tapa linn liitus koos Lehtse valla ja Saksi vallaga Tapa vallaks. Alates 2005. aastast on Tapa vallasisene linn.

Halduslikud muudatusedRedigeeri

RaudteesõlmpunktRedigeeri

 
Auruvedur Tapa jaamas
 
Tapa jaama veetorn-depoo
 
Tapa jaama esine park

19. sajandi 60. aastatel hakati Venemaa keisririigis intensiivselt raudteid ehitama. Esimeseks Eesti alal ehitatud raudteeks oli Balti Raudtee Seltsi (1907. aastast Balti raudtee) Tallinna–Peterburi raudtee, mille ehitamist alustati 1869. aastal ja lõpetati aasta hiljem. 1875. aastal alustati Tapa–Tartu raudtee harutee ehitamist ja juba järgmisel aastal oli seegi valmis.

1876. aastal ehitati siinsesse põlisesse kuusemetsa esimene maja – Tapa raudteejaama hoone. Sellest sai alguse ka Tapa kui jõudsasti kasvav raudteelaste asula. Kuusemetsast juuritud platsile kerkisid raudteelaste elamud, ehitati hobupostijaam, apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad, rajati väiketööstused. Sajandivahetusel oli Tapa alevikus pisut alla tuhande elaniku. 19. sajandi lõpus oli Tapa Waldorfi võõrastemaja Peterburi keskklassi "tervise parandamise paik" tänu kosutavale metsaõhule.

1910. aasta paiku lammutati osa Tapa puidust jaamahoonest ja asemele ehitati telliskivihoone, kuhu paigutati einelaud ja ooteruumid. Alles 1980. aastatel seoses Tallinnas avatud Muuga sadama käikulaskmisega rekonstrueeriti jaamahoonet.

1916. aastal ehitati paekivist depoohoone auruvedurite remondiks. 1960. aastatel seda rekonstrueeriti, 1988. aastal anti käiku uus depookorpus. Aastate jooksul kujunes Tapa vagunite remonditsehh Eesti suurimaks kaubavagunite remondiettevõtteks.

AS Operail Tapa depood jaguneb tänapäeval kaheks veduri- ja vagunidepooks. Veduridepoos tehakse eri tüüpi vedurite tehnohooldust ja suuremahulisi remonditöid, treitakse veduri rattapaare ja formeeritakse C36 tüüpi vedurite rattaid. Vagunidepoos tehakse vagunite depoo- ja kapitaalremonti, treitakse ja formeeritakse vaguni rattapaare, värvitakse vaguneid ja tehakse muid vagunite remonditöid. Depood asuvad Tapa linna idaservas 19 ha suurusel territooriumil, kus tootmispinda on 8000 m2[13].

MilitaarminevikRedigeeri

Eesti kaitsevägi (1918–1940)Redigeeri

Pärast Vabadussõda paigutati Tapa mõisa sõjas võidukalt tegutsenud soomusrong Kapten Irv ja soomusrong nr 3 ning 1. augustil 1923 formeeriti nendest 1. soomusrongirügement. 30. novembril 1934 liideti 1. (Tapal) ja 2. (Valgas) rügement üheks Soomusrongirügemendiks, asukohaga Tapal. Rügement paiknes Tapal kuni oma tegevuse lõpetamiseni jaanuaris 1941, kui Nõukogude okupatsioonivõimud Eesti sõjaväe likvideerisid.[14]

Okupatsiooniväed (1940–1991)Redigeeri

Tapa lennuvälja ehitamist alustas Punaarmee 1939. aasta sügisel nn baaside lepingu alusel. Aastate jooksul suurenes Nõukogude armee poolt Eestis kasutatava Tapa lennuvälja territoorium üheksa ruutkilomeetrini. Lennuväli tekitas Tapal ulatusliku keskkonnareostuse – (põhja- ja pinnavette imbus petrooleumi ja teisi naftasaadusi).

Nõukogude okupatsiooni ajal asus endise Soomusrongirügemendi territooriumil, kuhu aastate jooksul ehitati juurde mitmesuguseid hooneid ja rajatisi, insener-tehniline õppeväeosa (1,4 km²). Tapal asusid järgmised okupatsiooniväeosad (väeosade arv ja nimed muutusid aegade jooksul):[15]

Õhukaitseväed

  • 656. Õhukaitse hävituslennukite polk,
  • 1196. Üksik side ja raadiotehnilise teenindamise pataljon
  • 384. Üksik kopterieskadrill
  • 188. Seniitraketipolk
  • 207. Õhutõrjeraketibrigaad
  • 1. Õhutõrjeraketidivisjon

Raadiotehnikaväed

  • 2311. (41.) Raadiotehniline pataljon

Tagalaväed, diviisi lahingjuhtimine jm

  • 91.Üksik lennuvälja tehnilise tagamise pataljon
  • 304. Hävituslennukite suunamispunkt
  • 1507. Õppe- ja treeningupunkt

Maaväed

  • 242. Pavlovi sõjaväemetskond
  • 3001. Metsavarumisjaoskond
  • Tapa linna raudteepiirkonna ja -jaama sõjaväekomandantuur
  • 106. Õppe-inseneribrigaad

Õhujõud

  • 961. Liikuv lennukite remonditöökoda

Raudteeväed

  • Üksik raudtee-sidepataljoni osad
  • Üksik raudtee-autotranspordipataljoni osad

Eesti kaitsevägi (alates 1991)Redigeeri

Tapal loodi pärast okupatsioonivägede lahkumist 1994. aastal Eesti kaitseväe suurtükipataljon, pioneeripataljon ja õhutõrjepataljon. Eelmainitud väeosad liideti 2004. aastal kokku Tapa väljaõppekeskuseks, mis omakorda reorganiseeriti 2008. aastal Kirde kaitseringkonna keskuseks (kuni 2014. aastani). Alates 2014. aastast asub Tapal 1. jalaväebrigaadi staap.

RahvastikRedigeeri

Elanike arv (1. jaanuar)[16]
Aasta 1922 1934 1959 1970 1979 1989 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
Elanikke 2398 3751 8001 10 037 10 851 10 439 6799 6749 6716 6664 6607 6585 6559 6502
Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 20121 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Elanikke 6458 6413 6371 6344 6333 5896 5766 5693 5706 5478 5433 5428
^ Rahvaloendus
 
Tapa linnakalmistu
Rahvuslik koosseis rahvaloenduse andmetel
Rahvus 1970[17] 1979[18] 1989[19] 2000[20] 2011[21]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 10037 100 10851 100 10439 100 6765 100 5896 100
eestlased 5034 50,15 4684 43,17 3858 36,96 3726 55,08 3494 59,26
venelased 3600 35,87 4460 41,10 4790 45,89 2282 33,73 1870 31,72
ukrainlased 558 5,56 737 6,79 852 8,16 280 4,14 254 4,31
valgevenelased 251 2,50 377 3,47 358 3,43 160 2,37 102 1,73
soomlased 202 2,01 184 1,70 138 1,32 106 1,57 50 0,85
leedulased 137 1,36 105 0,97 95 0,91 51 0,75 32 0,54
muud 255 2,54 304 2,80 348 3,33 160 2,37 94 1,59

PoliitikaRedigeeri

Linnavolikogu esimehed (1930–2005)Redigeeri

  • 1930–1934 August Pallon
  • 1934–1940 Helmi Kaber
  • 1993–1996 Rain Sepping
  • 1996–1999 Algur Kaerma
  • 1999–2001 Ilmar Müür
  • 2001–2005 Algur Kaerma

Linnapead (1927–2005)Redigeeri

TransportRedigeeri

Tapa linn on raudteesõlmpunkt, kus saavad kokku Tallinna–Tapa raudtee, Tapa–Narva raudtee ja Tapa–Tartu raudtee. Tapa linna läbib ka riigi põhimaantee number 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru ning siit saab alguse riigi tugimaantee number 24 Tapa–Loobu.

Tapal peatuvad kõik linna läbivad Elroni idasuuna riigisisesed (Tallinna–Tartu, Tallinna–Narva, Tallinna–Rakvere, Tartu–Tallinna, Narva–Tallinna, Rakvere–Tallinna) reisirongid ja Venemaa Raudteede (RŽD) rahvusvaheline (Tallinna–Peterburi–Moskva, Moskva–Peterburi–Tallinna) reisirong.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Haldus- ja asustusjaotus, vaadatud 21.11.2020.
  2. ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. ↑ Andris Tammela (21. jaanuar 2011). "Tapa hakkab vorstipealinnaks". elu24.ee. Vaadatud 11. juuni 2020.
  5. ↑ 5,0 5,1 "Tapa". Eesti kohanimeraamat. Vaadatud 20.02.2018.
  6. ↑ Teet Koitjärv. Nimed ja paigad. Ajaleht "Ühinemise Sõnumed" 2004 nr 4/6.
  7. ↑ Tapa alevi- ja linnavalitsused, www.tapamuuseum.ee, (vaadatud 19.08.2021)
  8. ↑ Tapa alewiwolinikkude ja nende kandidaatide nimekiri., Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924
  9. ↑ Tapa linnavolinikkude ja nende kandidaatide nimekiri., Riigi Teataja, nr. 7, 27 jaanuar 1927
  10. ↑ Tapa linn – Virumaale? Rahvaleht, 1. september 1927, nr 102, lk 3.
  11. ↑ Tapa Linnavanema poolt 5. oktoobril 1940 linnavolikogu ülesannetes vastu võetud ja Järva maavanema poolt 10. oktoobril 1940 kinnitatud. Otsus tänavate ja platside nimede muutmiseks Tapa linnas. ENSV Teataja lisa; 16 1940-10-22
  12. ↑ Harju maakonna Rae ja Ida-Viru maakonna Lüganuse valla, Lääne-Viru maakonna Tapa linna, Saare maakonna Orissaare valla, Tartu maakonna Haaslava, Laeva, Nõo, Rannu, Rõngu ja Vara valla ning Kallaste linna, Valga maakonna Helme, Põdrala ja Tõlliste valla, Viljandi maakonna Halliste valla ja Karksi-Nuia alevi ning Võru maakonna Urvaste valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 11.07.1991)
  13. ↑ "EVR Cargo. Veeremi remont". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. jaanuar 2013. Vaadatud 24. veebruaril 2013.
  14. ↑ Allandi, H (2007). Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940. Tapa: Trükk Pakett AS, lk 5
  15. ↑ "Nõukogude Armee sõjaväebaasid Lääne-Virumaal". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. august 2014. Vaadatud 24. veebruaril 2013.
  16. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  17. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  18. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
  19. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
  20. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  21. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  22. ↑ Kas Tapa Kommunist või Tapa Edasi, virumaateataja.postimees.ee, 16. oktoober 2003
  23. ↑ 5789 Tapa linnakalmistu, Kultuurimälestiste riiklik register
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tapa&oldid=6254353"