Vikipeedia

Tapa

linn Lääne-Virumaal Tapa vallas

Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus. Tapa asub Tallinnast 77 km, Narvast 133 km ja Tartust 112 km kaugusel.

Tapa
Pindala: 17,4 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 5492 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 8140[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 16′ N, 25° 58′ E
Tapa (Eesti)
Tapa
Kaart

Tapal asub Eesti kaitseväe Tapa sõjaväelinnak ning Tapa raudteejaam, mis on oluline raudteesõlmpunkt.

Tapa on kuulutanud end 2011. aastal Eesti vorstipealinnaks ning korraldab selle märgiks vorstifestivali.[4]

Nime algupära

muuda

Tapa nime päritolu on selgusetu. Võimalusi on mitu:

Soome murdesõna tappo tähendab taraga ümbritsetud haritavat maad ning karjala tapos tähendab elukohta.[5] Tapa nime seostamine tapmise, tapluste ja lahingutega on rahvaetümoloogia, millel puudub nii ajalooline kui ka keeleteaduslik alus.[5]

Ajalugu

muuda
 
Tapa Jakobi kirik

Tapa küla on esmamainitud kirjasõnas 14. sajandil kujul Tappus. Küla asemele rajati 1620. aastatel Tapa mõis, mida 1620 mainiti kujul Tappas. Mõis kuulus Ambla kihelkonda. Nähtavasti seejärel hakati Tapa külaks nimetama seni Aoverena tuntud küla, mida 1564 nimetati Eigower. 1711 kasutati kirjapilti Tappalt.[5]

1870. aastal rajati Tapa mõisa maale Tapa raudteejaam Peterburi–Tallinna–Paldiski raudteeliinil. Raudtee juurde hakkas kujunema alevik.[5] 1876 avati liiklus Tapa–Tartu raudteeliinil ja Tapa muutus sellega raudteesõlmeks.

Linna lõunaosas praeguse Tapa lennuvälja kohal asus varem Seeneküla, mis oli Tapa mõisa saunaküla.[5]

Mõisa maadele rajati 1920. aastatel Tapa asundus, mis on 1950. aastatel liidetud Tapa linnaga.[5]

Tapa alevik kuulus Lehtse valla ja Ambla kirikuvõimu alla, 11. septembril 1917 eraldati Tapa alevik Lehtse vallast ja tunnistati iseseisvaks üksuseks. Samal aastal sai Tapa aleviks ja 7. jaanuaril 1918 valiti esimene Tapa alevivanem. Alevivanemad olid Villem Gabriel (1918–1919), Bernhard Rooba (1919–1921), Ludwig Ebruk (1921), Heinrich Ruus (1921–1923), Johannes Kask (1923) ja jälle Villem Gabriel (1923–1924 ja1924–1927).[6] 1926. aastal muudeti Vabariigi Valitsuse otsusega Tapa alev elanike soovil linnaks.

Tapa linnavalitsus asus Nigoli puiestee 3 (praegu 1. mai puiestee) hoones.

1927. aastal taotles Tapa linnavalitsus linna liitmist Järvamaast Virumaa külge, mida aga ei rahuldatud.[7] 1928. aastal ehitati Tapale Eksporttapamaja[8], mis tegutses lühikest aega.

10. oktoobril 1940 muudeti Tapa linnavanema poolt 5. oktoobril 1940 linnavolikogu ülesannetes vastu võetud ja Järva maavanema poolt 10. oktoobril 1940 kinnitatud[9] tänavate ja platside nimed Tapa linnas. Ambla maantee, Kesk ja Kooli tänavaga piiratud ala nimetati Punaseks väljakuks. Esplanaadi tänav nimetati 21. Juuni puiesteeks, Kivilo tänav Viktor Kingissepa tänavaks; Anton Irve tänav Lennuki tänavaks; Jaan Poska tänav Pioneeri tänavaks; Kiriku tänav Olifer Krusbachi tänavaks; Jüri Viimsi plats Kaevu muruks; Pikk tänav August Lillaka tänavaks ja Lai tänav Richard Käärti tänavaks.

25. veebruaril 1949 moodustati senise Viru maakonna idapoolseist valdadest Jõhvi maakond ja läänepoolseist osadest Viru maakond. Uue Viru maakonnaga[10] liideti alasid Harju maakonnast (Kolga ja Kõnnu vald ning Loksa töölisalev) ja Järva maakonnast (Tapa linn ning Lehtse valla Saksi ja Tapa külanõukogu)[11].

Tapa linn oli aastail 1950–1962 Tapa rajooni keskus. Sel ajal liideti Tapa linnaga osalt Rauakõrve küla ja osa maid läks Nõukogude armee kätte.[5] Tapa rajooni ajaleht kandis nime Edasi Kommunismile. 1964. aastal arvati Paide rajooni kuulunud Tapa linn Rakvere rajooni koosseisu.

 
MPEÕK Tapa Ristija Johannese õigeusu kirik

25. märtsist kuni 20. juulini 1990 oli Vene Õigeusu Kiriku Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskopi Viktori tiitliks Tapa piiskop.

Omavalitsuslik staatus

muuda

Tapa linna omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1991.[12] ja see lõppes 2005. aastal, kui Tapa linn liitus koos Lehtse valla ja Saksi vallaga Tapa vallaks. Alates 2005. aastast on Tapa vallasisene linn.

Haldusmuudatused

muuda

Raudteesõlmpunkt

muuda
 
Auruvedur Tapa jaamas
 
Tapa jaama veetorn-depoo
 
Tapa jaama esine park

1860. aastatel hakati Venemaa keisririigis intensiivselt raudteid ehitama. Esimeseks Eesti alal ehitatud raudteeks oli Balti Raudtee Seltsi (1907. aastast Balti raudtee) Tallinna–Peterburi raudtee, mille ehitamist alustati 1869. aastal ja lõpetati aasta hiljem. 1875. aastal alustati Tapa–Tartu raudtee harutee ehitamist ja juba järgmisel aastal oli seegi valmis.

1876. aastal ehitati siinsesse põlisesse kuusemetsa esimene maja – Tapa raudteejaama hoone. Sellest sai alguse ka Tapa kui jõudsasti kasvav raudteelaste asula. Kuusemetsast juuritud platsile kerkisid raudteelaste elamud, ehitati hobupostijaam, apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad, rajati väiketööstused. Sajandivahetusel oli Tapa alevikus pisut alla tuhande elaniku. 19. sajandi lõpus oli Tapa Waldorfi võõrastemaja Peterburi keskklassi "tervise parandamise paik" tänu kosutavale metsaõhule.

1910. aasta paiku lammutati osa Tapa puidust jaamahoonest ja asemele ehitati telliskivihoone, kuhu paigutati einelaud ja ooteruumid. Alles 1980. aastatel seoses Tallinnas avatud Muuga sadama käikulaskmisega rekonstrueeriti jaamahoonet.

1916. aastal ehitati paekivist depoohoone auruvedurite remondiks. 1960. aastatel seda rekonstrueeriti, 1988. aastal anti käiku uus depookorpus. Aastate jooksul kujunes Tapa vagunite remonditsehh Eesti suurimaks kaubavagunite remondiettevõtteks.

AS Operail Tapa depood jaguneb tänapäeval kaheks veduri- ja vagunidepooks. Veduridepoos tehakse eri tüüpi vedurite tehnohooldust ja suuremahulisi remonditöid, treitakse veduri rattapaare ja formeeritakse C36 tüüpi vedurite rattaid. Vagunidepoos tehakse vagunite depoo- ja kapitaalremonti, treitakse ja formeeritakse vaguni rattapaare, värvitakse vaguneid ja tehakse muid vagunite remonditöid. Depood asuvad Tapa linna idaservas 19 ha suurusel territooriumil, kus tootmispinda on 8000 m².[13]

Militaarminevik

muuda

Eesti kaitsevägi (1918–1940)

muuda

Pärast Vabadussõda paigutati Tapa mõisa sõjas võidukalt tegutsenud soomusrong Kapten Irv ja soomusrong nr 3 ning 1. augustil 1923 formeeriti nendest 1. soomusrongirügement. 30. novembril 1934 liideti 1. (Tapal) ja 2. (Valgas) rügement üheks Soomusrongirügemendiks, asukohaga Tapal. Rügement paiknes Tapal kuni oma tegevuse lõpetamiseni jaanuaris 1941, kui Nõukogude okupatsioonivõimud Eesti sõjaväe likvideerisid.[14]

Okupatsiooniväed (1940–1991)

muuda

Tapa lennuvälja ehitamist alustas Punaarmee 1939. aasta sügisel nn baaside lepingu alusel. Aastate jooksul suurenes Nõukogude armee poolt Eestis kasutatava Tapa lennuvälja territoorium üheksa ruutkilomeetrini. Lennuväli tekitas Tapal ulatusliku keskkonnareostuse: põhja- ja pinnavette imbus petrooleumi ja teisi naftasaadusi.

Nõukogude okupatsiooni ajal asus endise Soomusrongirügemendi territooriumil, kuhu aastate jooksul ehitati juurde mitmesuguseid hooneid ja rajatisi, insener-tehniline õppeväeosa (1,4 km²). Tapal asusid järgmised Nõukogude armee okupatsiooniväeosad (väeosade arv ja nimed muutusid aegade jooksul):[15]

  • Õhukaitseväed: 656. õhukaitse hävituslennukite polk, 1196. üksik side ja raadiotehnilise teenindamise pataljon, 384. üksik kopterieskadrill, 188. õhutõrjeraketipolk, 207. õhutõrjeraketibrigaad, 1. õhutõrjeraketidivisjon
    • Raadiotehnikaväed: 2311. (41.) raadiotehniline pataljon
    • Tagalaväed, diviisi lahingjuhtimine jm: 91. üksik lennuvälja tehnilise tagamise pataljon, 304. hävituslennukite suunamispunkt, 1507. õppe- ja treeningupunkt
  • Maaväed:
    • 242. Pavlovi sõjaväemetskond, 3001. metsavarumisjaoskond, Tapa linna raudteepiirkonna ja -jaama sõjaväekomandantuur, 106. õppe-inseneribrigaad
  • Õhujõud: 961. liikuv lennukite remonditöökoda
  • Raudteeväed: Üksiku raudtee-sidepataljoni osad, Üksiku raudtee-autotranspordipataljoni osad

Eesti kaitsevägi (alates 1991)

muuda

Tapal loodi pärast okupatsioonivägede lahkumist 1994. aastal Eesti kaitseväe suurtükipataljon, pioneeripataljon ja õhutõrjepataljon. Eelmainitud väeosad liideti 2004. aastal kokku Tapa väljaõppekeskuseks, mis omakorda reorganiseeriti 2008. aastal Kirde kaitseringkonna keskuseks (kuni 2014. aastani). Alates 2014. aastast asub Tapal 1. jalaväebrigaadi staap.

Rahvastik

muuda
Elanike arv (1. jaanuar)[16]
Aasta 1922 1934 1959 1970 1979 1989 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
Elanikke 2398 3751 8001 10 037 10 851 10 439 6799 6749 6716 6664 6607 6585 6559 6502
Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Elanikke 6458 6413 6371 6344 6333 5896 5766 5693 5706 5478 5433 5428
 
Tapa linnakalmistu
Rahvuslik koosseis rahvaloenduse andmetel
Rahvus 1970[17] 1979[18] 1989[19] 2000[20] 2011[21]
arv % arv % arv % arv % arv %
eestlased 5034 50,15 4684 43,17 3858 36,96 3726 55,08 3494 59,26
venelased 3600 35,87 4460 41,10 4790 45,89 2282 33,73 1870 31,72
ukrainlased 558 5,56 737 6,79 852 8,16 280 4,14 254 4,31
valgevenelased 251 2,50 377 3,47 358 3,43 160 2,37 102 1,73
soomlased 202 2,01 184 1,70 138 1,32 106 1,57 50 0,85
leedulased 137 1,36 105 0,97 95 0,91 51 0,75 32 0,54
muud 255 2,54 304 2,80 348 3,33 160 2,37 94 1,59
Kokku 10037 100 10851 100 10439 100 6765 100 5896 100

Poliitika

muuda

Linnavolikogu esimehed (1930–2005)

muuda

Linnapead (1927–2005)

muuda

Transport

muuda

Tapa on raudteesõlmpunkt, kus saavad kokku Tallinna–Tapa raudtee, Tapa–Narva raudtee ja Tapa–Tartu raudtee. Tapa linna läbib ka riigi põhimaantee number 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru ning siit saab alguse riigi tugimaantee number 24 Tapa–Loobu.

Tapal peatuvad kõik linna läbivad Elroni idasuuna riigisisesed (Tallinna–Tartu, Tallinna–Narva, Tallinna–Rakvere, Tartu–Tallinna, Narva–Tallinna, Rakvere–Tallinna) reisirongid ja Venemaa Raudteede (RŽD) rahvusvaheline (Tallinna–Peterburi–Moskva, Moskva–Peterburi–Tallinna) reisirong.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Haldus- ja asustusjaotus. Vaadatud 21.11.2020.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 1.09.2024.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. Vaadatud 9.06.2014.
  4. ↑ Andris Tammela (21. jaanuar 2011). "Tapa hakkab vorstipealinnaks". elu24.ee. Vaadatud 11. juuni 2020.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 "Tapa". Eesti kohanimeraamat. Vaadatud 20.02.2018.
  6. ↑ Tapa alevi- ja linnavalitsused, www.tapamuuseum.ee, (vaadatud 19.08.2021)
  7. ↑ Tapa linn – Virumaale? Rahvaleht, 1. september 1927, nr 102, lk 3.
  8. ↑ Heino Gustavson, Eksporttapamajadest Eestis, Eesti TA Toimetised. Humanitaar- ja sotsiaalteadused. Köide 41, 1992, nr. 2, lk 145
  9. ↑ Otsus tänavate ja platside nimede muutmiseks Tapa linnas. ENSV Teataja lisa; 16 1940-10-22
  10. ↑ Mati Laur, Tõnu Tannberg, Rajoonide aeg. Ümberkorraldused Eesti NSV haldusjaotuses, Tuna 4 / 2019, lk 98–109
  11. ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus „Jõhvimaa moodustamise ja Tapa linna ning mõnede valdade ja külanõukogude ühendamise kohta Virumaaga“, 25.02.1949, Harju Elu: Harjumaa ajaleht, nr. 26, 1 märts 1949
  12. ↑ Harju maakonna Rae ja Ida-Viru maakonna Lüganuse valla, Lääne-Viru maakonna Tapa linna, Saare maakonna Orissaare valla, Tartu maakonna Haaslava, Laeva, Nõo, Rannu, Rõngu ja Vara valla ning Kallaste linna, Valga maakonna Helme, Põdrala ja Tõlliste valla, Viljandi maakonna Halliste valla ja Karksi-Nuia alevi ning Võru maakonna Urvaste valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 11.07.1991)
  13. ↑ "EVR Cargo. Veeremi remont". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. jaanuar 2013. Vaadatud 24. veebruaril 2013.
  14. ↑ Allandi, H (2007). Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940. Tapa: Trükk Pakett AS, lk 5
  15. ↑ "Nõukogude Armee sõjaväebaasid Lääne-Virumaal". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. august 2014. Vaadatud 24. veebruaril 2013.
  16. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  17. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  18. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
  19. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
  20. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  21. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist

Välislingid

muuda
  Tapa – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tapa&oldid=6874310"