Tallinna–Narva raudtee

Tallinna–Narva raudtee asub Põhja-Eestis ja on Eesti tähtsaim raudteelõik (pikkusega 211 km).

Tallinna-Narva raudtee
Eesti.raudteevõrk.Tallinn–Narva.svg
Üldist
Seis Kasutusel
Asukoht Flag of Estonia.svg Eesti
(Harjumaa,
Lääne-Virumaa ja
Ida-Virumaa)
Alg- ja lõpp-punkt Tallinn
Narva
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv 28
Rööpapaaride arv Tallinnast Tapani 2;
Tapalt Narvani 1
Opereerimine
Avati 1870
Omanik Eesti Raudtee[1][katkine viide]
Operaator(id) Elron, GoRail, Operail, E.R.S., Spacecom, Kunda Trans
Depoo(d) Tapa depoo, Pääsküla depoo (reisirongidele)
Tehniline
Raudtee pikkus 211 km
Rööpmelaius 1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud Elektrifitseeritud Aegviiduni
Kiirus Kuni 120 km/h
Peatused
Tallinn

Kitseküla
Ülemiste
Vesse
Lagedi
Kulli
Aruküla
Raasiku
Parila
Kehra
Lahinguvälja
Mustjõe
Aegviidu
Nelijärve
Jäneda
Lehtse
Tapa
Kadrina
Rakvere
Vaeküla (rongid ei peatu)
Kabala
Sonda
Kiviõli
Püssi
Kohtla-Nõmme
Kohtla (rongid ei peatu)
Sompa (rongid ei peatu)
Jõhvi
Toila (rongid ei peatu)
Oru
Vaivara
Auvere (rongid ei peatu)
Soldina (rongid ei peatu)

Narva

Olulise osa raudtee koormusest moodustavad Venemaalt Tallinna ja selle lähiümbruse sadamatesse (Muuga, Tallinna ja Paldiski sadam), samuti Sillamäe sadamasse, suunduvad kaubarongid.

Seoses üle-Eestilise transiitrongi liikluse vähenemisega on raudteed läbinud kaubavood aga oluliselt vähenenud.[2]

ReisiliiklusRedigeeri

Raudteel sõidavad Elroni ja Go Raili reisirongid liinidel Tallinn–Narva, Tallinn–Peterburi, Tallinn–Moskva ja Tallinn–Rakvere. Kuni Tapani sõidavad seda raudteed mööda ka Tallinna–Tartu liini diiselrongid.

3. augustil 1978 avati elektrifitseeritud raudtee Aegviiduni, mida mööda sõidavad Elroni elektrirongid liinil Tallinn–Aegviidu.[3]

Tänaseks ei kasutata raudteel kõiki ajaloolisi raudteejaamu ega peatusi.

AjaluguRedigeeri

 
Kehra renoveeritud jaamahoone
 
Kohtla raudteejaam enne teist maailmasõda
 
Jõhvi Stalinistlik jaamahoone
 
Vaivara jaamahoone

Raudtee (osana Balti raudteest) ehitas Balti aadlikest moodustatud Balti Raudtee Selts aastail 18681870.

Ehitustööd algasid 1869. aasta kevadel korraga liini mõlemast otsast (Tallinnast ja Tosnost). Kogu raudtee ehitus oli jagatud 5 jaoskonna ja 40 ehituspunkti vahel. Kuna 1869. aasta suvi oli soe ja sademetevaene sujusid mahukad mullatööd kiirelt. Kokku värvati raudtee ehitamiseks umbes 10 000 töölist, kellest 7000 olid mullatöölised, 1500 hobusemehed ja 1000 ehitajad (puussepad, müüriladujad jne). Valdav enamus töölistest olid pärit Venemaa artellidest. 1869. aasta suveks tõusis tööliste arv isegi 12 000 inimeseni. Välitööd lõpetati 1. novembril 1869. Selleks ajaks oli tehtud 90% mullatöödest, mis oli märkimisväärne plaaniületus. Väärib mainimist, et raudtee ehitati ilma igasuguse tehnika abita. 1869. aastal sai alustada juba ka liiprite ja rööbaste paigaldusega. 1870. aasta suvel jätkus raudtee ehitus nii tsaaririigi olulise jäävaba sadamalinna Paldiski (vt Tallinna–Paldiski raudtee), kui ka Peterburi suunal. Augustiks oli raudtee enam-vähem sõidetav ja kohati liikusid juba ka töörongid. Juhtus ka esimesi õnnetusi veduri ja hobuste vahel, kes hakkasid rongi ees perutama.

Raudtee avamine toimus 5. novembril 1870 (v. kalendri järgi 24. oktoobril), kui Narvas (kahe kubermangu piiril) said kokku Tallinnast ja Tosnost tulnud rong. Uuel raudteel leidis tööd ligi 2000 inimest. Seni eraraudteena toiminud tee riigistati 1893. aastal.

1876. aastal valmis täiendav haruraudtee Tapalt Tartusse (vt Tapa–Tartu raudtee) ning Tapast sai oluline sõlmjaam.[4]

1970. aastate alguses alustati Tallinna suunalt raudtee elektrifitseerimist plaaniga jõuda Tapale. Töödega jõuti 1978. aastaks aga vaid Aegviiduni, kuigi Aegviidust Lehtseni olid selleks ajaks rajatud juba ka kõrged ooteplatvormid ning osaliselt paigaldatud ka kontaktvõrgupostide alused.

Seoses rongiliikluse olulise tihenemisega oli 1980. aastatel kavas rajada Tallinna–Narva raudteele täies ulatuses teine peatee. Plaanist realiseerus aga vaid 1985.–1991. aastatel ehitatud Ülemiste–Tapa lõik ja Oru–Vaivara raudteelõik (viimase lõigu teine tee suleti 2010. aastal).[5]

Kaevandamise arenemisega on Ida-Virumaal rajatud Eesti Riigiraudteedest sõltumatu tööstusraudteeliinide võrk (vt Enefit Kaevandused), mis tegutseb AS Põlevkivi Raudtee nimetuse all. Reisijavedu Põlevkivi raudteel enam ei toimu (varem on tegutsenud näiteks kaevuritele mõeldud Narva–Musta raudteeliin).

2014. aasta alguseks olid seoses Stadler FLIRT rongide liinile tulekuga kõigis peatuskohtades kasutusel uued 550 mm kõrgused perroonid.

Ajalooliste raudteejaamade ja peatuste loetelu Tallinna–Narva raudteel:

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri