11. september
kuupäev
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
| 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2024 | ||||||
11. september on Gregoriuse kalendri 254. (liigaastal 255.) päev. Juliuse kalendri järgi 29. august (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1902 – Jakob Hurt õnnistas sisse Tartus asuva Eesti Üliõpilaste Seltsi maja.[1]
- 1924 – Tallinna kinos Rekord näidati esimest täispikka Eesti dokumentaalfilmi "Filmikaameraga läbi Eesti".[2]
- 1933 – Tartu-Võru Rahukogu mõistis Gustav Lorenzi Vabariigi Valitsuse ja V Riigikogu haavamise eest kolmeks nädalaks kindlusvanglasse.
- 1937 – Tallinnas algasid üleriiklikud sõjaväe ratsavõistlused.
- 1971 – Pühajärvel avati Pühajärve sõja mälestuskivi.
- 1988 – Rahvarinde algatusel toimus Tallinna Lauluväljakul suurüritus Eestimaa laul 88, kuhu kogunes hinnanguliselt kuni 300 000 eestimaalast.
- 1991 – viidi täide viimane kohtu poolt määratud surmanuhtlus.
- 1997 – Kurkse suurõnnetus: Kurkse väinas hukkus õppuste käigus 14 rahuvalvajat.[3]
Maailmas
muuda- 1609 – Hispaanias algas moriskide väljatõrjumine.
- 1609 – Inglise meresõitja Henry Hudson avastas Manhattani saare.
- 1683 – algas Viini lahing.
- 1697 – toimus Zenta lahing, Saksa-Rooma riigi väed saavutasid võidu Osmanite riigi vägede üle.
- 1714 – Barcelona loobus oma privileegidest, sellega liidendas Hispaania ametlikult Kataloonia.
- 1802 – Napoleon liidendas Piemonte.
- 1822 – Vatikani kardinalide kogu teatas, et on lubatud avaldada ja trükkida teoseid, mis kirjeldavad Maa liikumist ümber Päikese. Galileo Galilei «Dialoogid» eemaldati keelatud raamatute nimekirjast, ametlikult teatas Vatikan, et Galileil oli õigus, alles 31. oktoobril 1992.
- 1867 – Hamburgis ilmus Karl Marxi Kapitali esimene osa.
- 1918 – Esimene maailmasõda: Suurbritannia ja Saksamaa vahel jõustus vaherahu.
- 1926 – nurjus atentaat Benito Mussolinile.
- 1940 – George Stibitz esitles Dartmouth College´is toiminguid nüüdisaegse arvuti eelkäijal.
- 1941 – Washingtonis toimus Pentagonile nurgakivi paneku tseremoonia.[4]
- 1973 – Tšiilis pandi Ameerika Ühendriikide toel toime Salvador Allende valitsuse kukutamine, Augusto Pinocheti diktatuuri kehtestamine.[5]
- 1978 – Viimane inimene (Briti fotograaf Janet Parker) suri rõugetesse.
- 1991 – Nõukogude Liit teatas oma väeüksuste väljaviimisest Kuubalt.
- 2001 – toimusid 11. septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikide vastu.
- 2007 – Venemaa katsetas kõige võimsamat vaakumpommi – "Kõigi pommide isa".
- 2013 – loodi inimkett Kataloonia iseseisvuse toetuseks[6][7][8][9]
- 2016 – Valgevene parlamendivalimised.[10]
Sündinud
muuda
Pikemalt artiklis Sündinud 11. septembril
- 1885 – David Herbert Lawrence, inglise kirjanik
- 1911 – Edgar Puusepp, eesti maadleja ja treener
- 1911 – Tiit Kuusik, eesti laulja
- 1935 – Arvo Pärt, eesti helilooja
- 1935 – German Titov, Nõukogude kosmonaut
- 1938 – Venno Laul, eesti koorijuht ja pedagoog
- 1938 – Avo Tamme, eesti saksofonist, laulja ja helilooja
- 1942 – Martin-Nils Viirand, eesti raadioajakirjanik
- 1942 – Ain Vilde, eesti jääpurjetaja
- 1943 – Aarne Ahi, eesti animafilmilavastaja
- 1944 – Peeter Vihalemm, eesti sotsioloog
- 1945 – Franz Beckenbauer, saksa jalgpallur
- 1947 – Mati Kepp, Eesti poliitik ja X Riigikogu liige
- 1949 – Aksel Kirch, eesti etnosotsioloog
- 1949 – Kalle Merusk, eesti õigusteadlane
- 1950 – Lembitu Kuuse, eesti spordiajakirjanik
- 1953 – Mart Vahtel, eesti näitleja
- 1961 – Urmas Viik, eesti graafik
- 1965 – Andrus Kajak, eesti vehkleja
- 1968 – Allan Alaküla, eesti ajakirjanik
- 1971 – Mihkel Kütson, eesti muusik
- 1973 – Zísis Vrýzas, kreeka jalgpallur
- 1975 – Kiwa, eesti kunstnik
- 1978 – Rauno Pikkor, eesti suusakahevõistleja
- 1984 – Margus Karu, eesti kirjanik
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 11. septembril
- 1695 – Jost Weymer, Kuressaare raehärra
- 1971 – Nikita Hruštšov, Nõukogude Liidu riigitegelane
- 1973 – Salvador Allende, Tšiili poliitik, aastatel 1970–1973 Tšiili president
- 1987 – Peter Tosh, Jamaica reggae-muusik
- 1961 – Liina Reiman, eesti näitleja
- 2010 – Taavi Peetre, eesti kuulitõukaja
- 2010 – Tiit Rääk, eesti spordikommentaator
- 2024 – Alberto Fujimori, jaapani päritolu Peruu poliitik
Pühad
muuda- Kataloonias tähistatakse Rahvuspäeva, mis märgib Barcelona langemist Hispaania pärilussõjas 1714. aastal.
Ilmarekordid
muuda- ...
Viited
muuda- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 162
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ http://ekspress.delfi.ee/kuum/kurkse-10-surmapaeval-oli-mere-kohal-ilus-sinine-taevas?id=69132949
- ↑ Graham Hancock, Robert Bauval. Talisman : pühad linnad, salausk. Tallinn, 2007, lk. 489
- ↑ http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/september/11/newsid_3199000/3199155.stm
- ↑ "Via Catalana cap a la Independència". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. september 2015. Vaadatud 10. september 2013.
- ↑ Assemblea Nacional Catalana
- ↑ Katalaanid nõuavad 400-kilomeetrise inimketiga iseseisvust[alaline kõdulink]
- ↑ By Julien Toyer, Spanish Catalonia to press independence bid with human chain, reuters.com
- ↑ "Лукашенко: в парламент должны пройти настоящие профессионалы независимо от политических убеждений". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. september 2016. Vaadatud 2. septembril 2016.