V Riigikogu
V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31. detsembrini 1937. V Riigikogu valimised toimusid 1932. aasta 21.–23. mail.
V Riigikogu valis 19. juulil 1932 Karl Einbundi esimese valitsuse, 1. novembril 1932 Konstantin Pätsi neljanda valitsuse, 18. mail 1933 Jaan Tõnissoni neljanda valitsuse ja 21. oktoobril 1933 Konstantin Pätsi viienda valitsuse.
Kuna rahvas lükkas tagasi V Riigikogu poolt rahvahääletusele pandud põhiseaduse eelnõu, nõudis rahvusliku keskerakonna Riigikogu rühma esimees Tõnis Kalbus Riigikogu juhatuselt uue Riigikogu valimiste väljakuulutamist, kuna on tulnud ilmsiks vastuolu Riigikogu seisukoha ja rahva enamuse tahte vahel. Ka kohtu- ja siseministeeriumi nõunik Johannes Klesment leidis, et Riigikogu ei ole enam kõrgeima võimu, rahva, tahte esindaja, ja seetõttu tuleks välja kuulutada uue Riigikogu valimised[1]. Siiski jäi Riigikogu edasi ametisse. Põhjenduseks toodi, et rahvahääletusele ei pandud Riigikogu poolt vastu võetud seadust, vaid seaduseelnõu[2]. 24. juunil 1933 nõudis asunike erakonna kongress, et Riigikogu läheks laiali[3]. Riigikogu juhatuse hinnangul ei näinud põhiseadus, riigikogu valimise seadus ega riigikogu kodukord ette võimalust selleks, et põhiseaduse eelnõu tagasilükkamise järel peaks välja kuulutatama uued riigikogu valimised. Riigikogu juhatuse otsus oli lõplik[4].
15. märtsil 1934 kinnitas V Riigikogu sama aasta 12. märtsil kogu riigis kehtestatud kaitseseisukorra kehtivuse.
10. aprillil 1934 esitasid Põllumeestekogude rühma liikmed Jaan Soots ja Artur Tupits Riigikogu juhatusele ettepaneku, et Riigikogu liikmete arvu vähendataks 24. jaanuaril 1934 jõustunud uue põhiseaduse alusel poole võrra, kuna uues põhiseaduses oli Riigikogu liikmete arvuks ette nähtud 50. Juhatuse arvates ei olnud selleks seaduslikku alust, ka oleks tekkinud vähendamise juhul küsimus, kas pärast 24. jaanuari Riigikogu poolt vanas koosseisus vastu võetud otsused oleksid olnud seaduslikud. Riigikogu oli juba ümbervalimisele määratud ja oli vaevalt oodata, et ta veel kokku astub, kui seda ei nõua Riigivanem[5]. 13. aprillil 1934 lükkas Riigikogu juhatus ettepaneku tagasi.
V Riigikogu asemele pidi 29. ja 30. aprillil 1934 valitama uue põhiseaduse alusel VI Riigikogu, kuid viimase valimiste mittetoimumisel jäi ta edasi ametisse, kuna puudus seaduslik alus tema laialisaatmiseks ilma uue Riigikogu valimisi korraldamata – isegi pärast tema volituste algse 3-aastase tähtaja lõppu 1935. aastal. Pärast 2. oktoobrit 1934 V Riigikogu enam koos ei käinud. Riigikogu koosseisu ja tema kantselei (14 ametnikku ja 20 vabateenijat) palkadeks määrati kuni 1937. aasta lõpuni riigieelarvega sadu tuhandeid kroone.
Riigihoidja Konstantin Päts lõpetas V Riigikogu volitused Rahvuskogu poolt vastu võetud üleminekuaja seaduse alusel arvates 1. jaanuarist 1938.
8. detsembri 1935 vapside mässukatse puhul valmistatud lendlehtedes on V Riigikogust vaikides mööda mindud, seal lastakse Artur Sirgu valitsus ametisse nimetada selleks otstarbeks ellu kutsutud "Rahvuskongressil", kuhu teiste hulgas kuulusid Andres Larka, Artur Sirk ja Aleksander Seiman.
V Riigikogu esimeeste loend
muuda- 20. juuni 1932 – 19. juuli 1932 Karl Einbund
- 19. juuli 1932 – 18. mai 1933 Jaan Tõnisson
- 18. mai 1933 – 29. august 1934 Karl Einbund
- 28. september 1934 – 31. detsember 1937 Rudolf Penno
V Riigikogusse kuulus 42 saadikut (39,8%) Ühinenud Põllumeeste Erakonnast, 23 saadikut (22,1%) Rahvuslikust Keskerakonnast, 22 saadikut (21,0%) Eesti Sotsialistlikust Tööliste Parteist, 5 saadikut (5,2%) Pahempoolsee tööliste ja kehvikute valimisliidust, 8 saadikut (7,5%) Vene Rahvuslikust Liidust Eestis; Vene Pahempoolsete Sotsialistide ja Talupidajate Koondusest, 3 saadikut (3,1%) Saksa-Rootsi Valimisblokist.
V Riigikogu liikmete loend
muuda- Ado Anderkopp (Rahvuslik Keskerakond (Tööerakonna blokk))
- Nigol Andresen (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei)
- Karl Ast (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei)
- Karl Baars (Rahvuslik Tööerakond (Tööerakonna blokk))
- Nikolai Bulin
- Bernhard Eilman (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei)
- Kaarel Eenpalu (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Kogupõllumeeste blokk))
- Rein Eliaser
- Johan Fuks
- Ivan Gorškov
- Aleksei Gretšanov (kuni 24. märtsini 1936)
- August Gustavson (25. mai – 21. juuni 1934)
- Oskar Gustavson (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei)
- Mihkel Hansen (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Kogupõllumeeste blokk))
- Johannes Hiob (3. juuli 1934 – suri 27. septembril 1937)
- Johan Holberg (Ühinenud Põllumeedte Erakond (Kogupõllumeeste blokk))
- Johannes Jaanis
- Leopold Johanson (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei)
- Erich Joonas (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei)
- Mihkel Juhkam (alates 20. juunist 1932) (Rahvuslik Keskerakond (Tööerakonna blokk))
- Aleksander Jõeäär (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei)
- August Jürima (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Kogupõllumeeste blokk))
- Juhan Kaarlimäe (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Kogupõllumeeste blokk))
- Tõnis Kalbus (Rahvuslik Keskerakond (Tööerakonna blokk))
- Aleksander Kapp (alates 27. septembrist 1934) (Rahvuslik Keskerakond (Kristlaste blokk))
- Alo Karineel
- Oskar Kask (Rahvuslik Keskerakond (Tööerakonna blokk))
- August Kerem (Rahvuslik Keskerakond (Rahvaerakonna blokk))
- Hermann Koch (Saksa-rootsi valimisblokist)
- Konstantin Konik (suri 3. augustil 1936) (Rahvuslik Keskerakond (Tööerakonna blokk))
- Jakob Koppas
- Johannes Kraan (21. juunist – 3. juuli 1934)
- Priidik Kroos (kuni 1. märtsini 1934) (Pahempoolsete tööliste ja kehvikute valimisliidu nimekirjast)
- Hugo Kukke (Rahvuslik Keskerakond (Rahvaerakonna blokk))
- Rudolf Kuris (kuni 13. juulini 1933)
- Karl Kurmiste
- Aleksander Kärner (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei)
- Oskar Köster (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Asunike blokk))
- Roman Laes (Pahempoolsete tööliste ja kehvikute nimekirjast)
- Arnold Lainevool (alates 27. septembrist 1937)
- Jaan Lattik (Rahvuslik Keskerakond (Kristlaste blokk))
- August Laur (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Asunike blokk))
- Stepan Leidtorp (alates 25. jaanuarist 1935)
- August Leps (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Kogupõllumeeste blokk))
- Efim Liivik (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Kogupõllumeeste blokk))
- Jakob Loosalu (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Asunike blokk))
- Villem Maaker (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Asunike blokk))
- Helmut Maandi (alates 13. juulist 1933)
- Hans Martinson (suri 25. jaanuaril 1935) (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei)
- Mart Martinson
- Mihkel Martna (suri 23. mail 1934) (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei)
- Egor Masanzev (alates 24. märtsist 1936)
- Jaan Masing (Rahvuslik Keskerakond (Majaomanike blokk))
- Aleksander Mekkart (alates 18. juulist 1932)
- Mihkel Mihkelson (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei)
- Jaan Mõttus (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Asunike blokk))
- Aleksander Oinas (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei)
- Aleksander Ossipov
- Jüri Ottas (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Kogupõllumeeste blokk))
- Rudolf Penno (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Asunike blokk))
- Johannes Perens
- Eduard Pesur (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei)
- Jaan Piiskar (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei)
- Otto Pukk (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Kogupõllumeeste blokk))
- Mihkel Pung (Rahvuslik Keskerakond)
- Konstantin Päts (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Kogupõllumeeste blokk))
- Adam Randalu
- Karl-August Randsalu
- August Rattas (Pahempoolsete tööliste ja kehvikute nimekirjast)
- Aleksander Raudkepp (Rahvuslik Keskerakond (Kristlaste blokk))
- August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei)
- Marie Reisik (Rahvuslik Keskerakond (Rahvaerakonna blokk))
- Vladimir Roopere (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Kogupõllumeeste blokk))
- Josep Rukki (23. mai – 25. mai 1934)
- August Salum
- Carl Schilling (Saksa-rootsi valimisblokist)
- Peeter Schütz
- Johan Sihver (kuni 27. septembrini 1934)
- Johannes Sikkar
- Aleksander Silverstov (Pahempoolsete tööliste ja kehvikute nimekirjast)
- August Sirro
- Karl Soonpää (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Asunike blokk))
- Jüri Soontak
- Jaan Soots (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Kogupõllumeeste blokk))
- Aleksei Sorokin (suri 1. aprillil 1933) (Vene Rahvuslik Liit)
- Julie Steinmann
- Otto Strandman (kuni 20. juunini 1932) (Rahvuslik Keskerakond (Tööerakonna blokk))
- Albert Suurkivi
- Oskar Suursööt (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Kogupõllumeeste blokk))
- Jakob Sõnajalg (Rahvuslik Keskerakond (Tööerakonna blokk))
- Aleksander Sõster
- Theodor Tallmeister (Rahvuslik Keskerakond (Tööerakonna blokk))
- Karl Tamm
- Johannes Tamson (Pahempoolsete tööliste ja kehvikute nimekirjast)
- Peeter Tarvel (kuni 18. juulini 1932) (Eesti SotsialistlikTööliste Partei)
- Jaanus Tasuja
- Jaan Teemant (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Kogupõllumeeste blokk))
- Otto Tief (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Kogupõllumeeste blokk))
- August Tobro
- Kustas Tonkmann
- Artur Tupits (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Kogupõllumeeste blokk))
- August Tõllasepp
- Jaan Tõnisson (Rahvuslik Keskerakond (Rahvaerakonna blokk))
- Aleksander Täheväli
- Maksim Unt (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei)
- August Usai
- August Vann
- Richard Veermaa
- Feodor Veiss (alates 1. aprillist 1933)
- Mathias Vesterblom (alates 20. juunist 1932, W. Wrangelli asemel) (Saksa-rootsi valimisblokist)
- Jüri Voiman
- Wilhelm Wrangell (kuni 20. juunini 1932, tema asemel M. Vestblom) (Saksa-rootsi valimisblokist)
- Aleksander Välison (alates 1. märtsist 1933)
- Johannes Zimmermann (Ühinenud Põllumeeste Erakond (Asunike blokk))[6]
Riigihoidja otsus nr. 290.
muuda„29. detsembril 1937.
Lõpetan senise Riigikogu volitused arvates 1. jaanuarist 1938.
Alus: Üleminekuaja seaduse (RT 71 ― 1937) § 6.
K. Päts
Riigihoidja.Joh. Müller
Kohtuminister.“– RT 1937, 103, 841.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Kas riigikogu peab minema laiali. Vaba Maa, 15. juuni 1933, nr. 137, lk. 1.
- ↑ Uued mehed Toompeale. Rahvaleht, 15. juuni 1933, nr. 69, lk. 1.
- ↑ Kroon alla ja Riigikogu laiali. Vaba Maa, 27. juuni 1933, nr. 147, lk. 2.
- ↑ Riigikogu juhatuse motiivid riigikogu mittelaialimineku põhjenduseks. Vaba Maa, 1. juuli 1933, nr. 151, lk. 3.
- ↑ 50 rahvasaadiku saatus kaalul. Rahvaleht, 12. aprill 1934, nr. 84, lk. 1.
- ↑ V Riigikogu. Juhatus ja liikmed, www.riigikogu.ee
Kirjandus
muuda- Kas riigikogu asub enesekitsendamisele? Vaba Maa, 6. aprill 1934, nr. 79, lk. 3.
- Riigikogu jääb 100-pealiseks. Vaba Maa, 14. aprill 1934, nr. 86, lk. 1.
- Valitsuse ja riigikogu koostöö alused. Kaja, 15. september 1934, nr. 218, lk. 1.
- Poliitilised mõttevahetused Toompeal. Kaja, 17. september 1934, nr. 219, lk. 3.
- Riigikogu ei tule enam kokku. Kaja, 12. oktoober 1934, nr. 241, lk. 3.
Välislingid
muudaVikitekstides on artikliga seotud alliktekste: Kolm aastat ilma tööta palka |