Mihkel Martna

Eesti poliitik

Mihkel Martna VR III/2 (17. september 1860 Veltsa vald, Paimpere23. mai 1934 Tallinn) oli eesti poliitik ja ajakirjanik.

EluluguRedigeeri

Martna sündis Läänemaal ning õppis kohalikus külakoolis. Seejärel tegi ta talutöid, kuni läks 1880. aastatel Tallinna maalermeister Cayè (1844–1906) juurde maalriks õppima. Ta tegutses sellel alal suhteliselt pikalt ning tutvus euroopa töölisliikumise ja sotsiaaldemokraatia, samuti marksismiga. Et ta oli üks esimesi eestlasi, kes neid ideid laiemalt levitama hakkas, on Martnat nimetatud ka Eesti sotsiaaldemokraatia isaks.

Nooremas eas oli Martna ka aktiivne rahvusliku liikumise tegelane: tegi kaastööd ajalehtedele Eesti Postimees ja Sakala ning kogus rahvaluulet.

Martna levitas sotsialistlikke ideid algul Tallinnas, 1880. aastate lõpus elas ka Tartus ning püüdis sealseid üliõpilasi mõjutada. Ta korraldas oma linnamajas tee- ja kõneõhtuid. Martna nn Punane salong oli populaarne Eesti õpilaste seas. Hiljem läks ta Peeter Speegi ja teiste Tartu sotsiaaldemokraatidega tülli ning 1903. aastal likvideeris Martna kõik oma ettevõtted Tartus ja asus elama Tallinna, kus ostis trükikoja ja oli ajalehe Teataja toimetuse liige.

Martna osales 1905. aasta revolutsioonis ning viibis seetõttu, pärast sõjaseaduse väljakuulutamist 10. detsembril 1905. aastal, 12 aastat (19061917) paguluses, elades nii Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Soomes kui ka Austrias. Berliinis elades tekkisid tal tihedamad kontaktid Euroopa sotsialistidega, nende seas Karl Kautskyga, kelle vahendusel avaldas ta kümmekond artiklit ajakirjas Die Neue Zeit.

1917. aasta Veebruarirevolutsiooni järel naasis Martna Eestisse. 1918. aasta alguses otsustas Martna hakata kindlalt toetama Eesti riiklikku iseseisvust, olles varem tutvunud iseseisva Soome eluga. Peagi rajas ta oma mõttekaaslastega Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei ning sai hiljem selle pahempoolse tiiva juhiks ja alustas ajalehe Sotsiaaldemokraat väljaandmist.

Martna kuulus ka Eesti välisdelegatsiooni. 1918. aastal tegutses ta Kopenhaagenis, 1919. aastal osales II Internatsionaali kongressidel ja 1919. aastal saavutas ta Eesti omariiklusele tunnustuse Sotsialistlikult Töölisinternatsionaalilt. Ta moodustas koos Jaan Tõnissoni ja Karl Menninguga eesti välisdelegatsiooni juhatuse ja oli Eesti Vabariigi esimene esindaja Saksamaal (1919).

Martna oli ka Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu ja Tallinna Linnavolikogu linnavolinik, Asutava Kogu ja I, II, III, IV, V Riigikogu liige. 1929–1934 oli Martna Riigikogu abiesimees.

TeosedRedigeeri

  • "C. R. Jakobson" (1903)
  • "Punased aastad Eestis" (1907, M. Jürissoni varjunime all)
  • "Külast" (1914)
  • "8-tunniline tööpäev" (1924)
  • "Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt I-II" (1927, 1930)
  • "Oma kodu" (artiklite kogumik). Koostanud Hando Runnel. Sari "Eesti mõttelugu", nr 116, Ilmamaa, Tartu 2014, 440 lk; ISBN 9789985775127

TunnustusRedigeeri

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

Tänapäeval tegutseb Mihkel Martna Fond, mille eesmärk on Mihkel Martna pärandi uurimine ja tutvustamine ning vasakpoolse maailmavaate levitamine.

IsiklikkuRedigeeri

Mihkel Martna abiellus 23. detsembril 1884 Tallinnas Olga Thomsoniga. Neil oli kaheksa last. Tütar Lucie Martna (Nipmann) oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi asutajaliige, poeg Hans Martna oli advokaat ja poliitik. Tütar Viktooria oli abielus Nikolai Triigi ja Konstantin Konikuga.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri