Otto Tief
 |
See artikkel on poliitikust; samanimelise matemaatiku kohta vaata artiklit Ott Rünk. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Otto Tief VR II/3 (14. august 1889 Uusküla, Rapla vald – 5. märts 1976 Ahja) oli Eesti poliitik ja sõjaväelane (kapten), Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal.
 | |
| Sünniaeg | 14. august 1889 |
|---|---|
| Sünnikoht | Uusküla, Rapla vald |
| Surmaaeg | 5. märts 1976 |
| Erakond |
Eesti Maarahva Liit Põllumeeste Kogud |
| Amet |
Eesti töö- ja hoolekandeminister (1927) Eesti kohtuminister (1928) Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tiefi valitsuses (1944) |
| Õppeasutus | Peterburi ülikool, Tartu ülikool |
| Eriala | õigusteadus |
| Korporatsioon Rotalia asutajaliige | |
Sisukord
EluluguRedigeeri
HaridusRedigeeri
Esimese maailmasõja puhkemisel õppis ta Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas, mis jäi sõjaväkke mobiliseerimise tõttu lõpetamata. Enne sõda, 1913. aastal, oli üks üliõpilasorganisatsiooni korp! Rotalia asutajaliikmetest.
1917 lõpetas Petrogradi inseneriväe lipnike kuuekuulised kursused.
1921 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
Teenistuskäik sõjaväesRedigeeri
 |
Vabadusrist II/3 |
- 1917 oli Vene sõjaväe koosseisus Riia rindel.
- 1918 oli Vabadussõja alguses Piirivalve Valitsuse teenistuses.
- 21. detsembril 1918 lipnik Kalevlaste Malevas, hiljem selle ülem ja juhtis seda Landesveeri sõjas. Kalevlaste Maleva formeerimisel rügemendiks oli selle üksuse ülema abi. Vabadusristi II/3 kavaler.
- 21. aprillil 1920 nimetati ta Vabariigi Valitsuse otsusega vanemaks kohtuameti kandidaadiks Tartu-Võru Rahukogu juures.[2]
- 16. mai 1920 vabastati sõjaväeteenistusest alamkapteni auastmes (1924. aastal alamkapteni auaste kaotati ja kõik alamkaptenid nimetati ümber kapteniteks).
- 1924–1926 oli Kaitseliidu Toompea malevkonna esimene pealik.
Poliitiline tegevusRedigeeri
- 1917 valiti Eesti rahvusväeosade moodustamisel XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks.
- Oli Riigikogu 3. ja 5. koosseisu liige.
- 1927 oli ta töö- ja hoolekandeminister.
- 1928 oli kohtuminister.
- 18. septembril 1944 moodustas ta Otto Tiefi valitsuse. Valitsuse algne koosseis nimetati ametisse 18. septembril 1944 ja astus ametisse 20. septembril 1944, kuid vastav riigisekretäri teadaanne on dateeritud 18. septembril 1944.
Elukäik pärast arreteerimistRedigeeri
NKVD vahistas 10. oktoobril 1944 Tiefi ja 2.–3. juunil 1945 mõistis NSV Liidu Ülemkohtu sõjakolleegium talle kümneaastase vangistuse. Vangis olles mõõtis ta välja Baikonuri kosmodroomi.
Pärast vangilaagreid elas ta Ulutau rajoonis Kasahstanis, kus töötas maakorraldajana. Tal oli keelatud Eestisse tulla.
1955. aasta diagnoositi Tiefil korduv infarkt, ta sai II grupi invaliidsuse. Ta lahkus töölt ja hakkas taotlema luba Eestisse asuda. 15. mail 1955 sai ta Ulutaust tähtajatu passi ning sõitis Tallinna, kuhu ta elama ei asunud, vaid kolis oma õe Leena Massovi juurde Rapla rajooni.
Eesti NSV-s otsustas KGB Tiefi saada oma teenistusse, kuid kohtumisel Eesti NSV RJK esimehe Ivan Karpoviga keeldus Tief kaastööst, mille tulemusel Sovhooside Peavalitsus vallandas Tiefi 1. juulil 1958 töölt ja ta lahkus Eestist sugulase juurde Donbassi Mospino linna. Elades seal, käis ta siiski igal suvel Eestis. Selle eest viis KGB ta 1959. aastal esialgu oma hoonesse Pagari tänavale ja edasi Moskvasse. Tiefile tehti ettepanek asuda elama Rootsi ja töötada seal KGB heaks.[3]
1965. aastal kolis Tief Läti NSV-sse Heinastesse. Elu lõpuaastal asus Tief taas Eestisse ning oli ravil Ahja haiglas, kus ta suri 5. märtsil 1976.
1950. ja 1960. aastatel kirjutas Otto Tief majandusteadusliku uurimuse, kus üritas leida sotsialistlikku ja kapitalistlikku majandust ühendavad hübriidvarianti.
Tief maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule, aga 4. aprillil 1993 maeti ümber Tallinna Tallinna Metsakalmistule.
| Eelnev: Jüri Uluots (peaminister) |
Peaministri asetäitja 1944 |
Järgnev: Johannes Sikkar |
| Eelnev: August Jürima |
Eesti siseminister 1944 |
Järgnev: Johannes Sikkar |
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- Otto Tief, "Mälestusi aastaist 1944–1954" – Akadeemia 1990, nr. 2, lk 231–250
- Jaak Pihlak, "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Jaak Pihlak ja Viljandi Muuseum, 2010, lk 221-222
- Indrek Paavle, "Õiguse ja omariikluse eest: Otto Tief (1889–1976)". Eluloosari: "Eesti riigijuhid 1918–1940/1944", Tartu: Rahvusarhiiv, 2014.
VälislingidRedigeeri
- Otto Tief Eesti biograafilises andmebaasis ISIK