Otto Tief

Eesti poliitik ja sõjaväelane
Disambig gray.svg  See artikkel on poliitikust; samanimelise matemaatiku kohta vaata artiklit Ott Rünk.

Otto Tief VR II/3 (14. august 1889 Sildema talu, Uusküla, Rapla vald – 5. märts 1976 Ahja) oli Eesti poliitik ja sõjaväelane (kapten), Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal.

Otto Tief.jpg
Sünniaeg 14. august 1889
Sünnikoht Uusküla, Rapla vald
Surmaaeg 5. märts 1976
Erakond Eesti Maarahva Liit
Põllumeeste Kogud
Amet Eesti töö- ja hoolekandeminister (1927)
Eesti kohtuminister (1928)
Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tiefi valitsuses (1944)
Õppeasutus Peterburi ülikool, Tartu ülikool
Eriala õigusteadus
Korporatsioon Rotalia asutajaliige
Kalevlaste Maleva pataljoni ülema abi ja pataljoni ülema kohusetäitja Vabadussõjas leitnant Otto Tief (detsember 1919)

HaridusRedigeeri

Esimese maailmasõja puhkemisel õppis ta Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas, mis jäi sõjaväkke mobiliseerimise tõttu lõpetamata. Enne sõda, 1913. aastal, oli üks üliõpilasorganisatsiooni korp! Rotalia asutajaliikmetest.

1917 lõpetas Petrogradi inseneriväe lipnike kuuekuulised kursused.

1921 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

Teenistuskäik sõjaväesRedigeeri

  • 1917 oli Vene sõjaväe koosseisus Riia rindel.
  • 1918 oli Vabadussõja alguses Piirivalve Valitsuse teenistuses.
  • 21. detsembrist 1918 lipnik Kalevlaste Maleva pataljonis, hiljem pataljoni ülema abi ja pataljoni ülema kohusetäitja (juhtis Kalevlaste Malevat näiteks Landesveeri sõjas). Kalevlaste Maleva laienemisel polguks 1919. aasta detsembris, oli polgu ülema abi. Vabadusristi II/3 kavaler.
  • 21. aprillil 1920 nimetati ta Vabariigi Valitsuse otsusega vanemaks kohtuameti kandidaadiks Tartu-Võru Rahukogu juures.[1]
  • 16. mai 1920 vabastati sõjaväeteenistusest alamkapteni auastmes (1924. aastal alamkapteni auaste kaotati ja kõik alamkaptenid nimetati ümber kapteniteks).
  • 1924–1926 oli Kaitseliidu Toompea malevkonna esimene pealik.

Poliitiline tegevusRedigeeri

  • 1917 valiti Eesti rahvusväeosade moodustamisel XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks.
  • Oli Riigikogu 3. ja 5. koosseisu liige.
  • 1927 oli ta töö- ja hoolekandeminister.
  • 1928 oli kohtuminister.
  • 18. septembril 1944 moodustas ta Otto Tiefi valitsuse. Valitsuse algne koosseis nimetati ametisse 18. septembril 1944 ja astus ametisse 20. septembril 1944, kuid vastav riigisekretäri teadaanne on dateeritud 18. septembril 1944.

Elukäik pärast arreteerimistRedigeeri

NKVD vahistas 10. oktoobril 1944 Tiefi ja 2.–3. juunil 1945 mõistis NSV Liidu Ülemkohtu sõjakolleegium talle kümneaastase vangistuse. Vangis olles mõõtis ta välja Baikonuri kosmodroomi.

Pärast vangilaagreid elas ta Ulutau rajoonis Kasahstanis, kus töötas maakorraldajana. Tal oli keelatud Eestisse tulla.

1955. aasta diagnoositi Tiefil korduv infarkt, ta sai II grupi invaliidsuse. Ta lahkus töölt ja hakkas taotlema luba Eestisse asuda. 15. mail 1955 sai ta Ulutaust tähtajatu passi ning sõitis Tallinna, kuhu ta elama ei asunud, vaid kolis oma õe Leena Massovi juurde Rapla rajooni.

Eesti NSV-s otsustas KGB Tiefi saada oma teenistusse, kuid kohtumisel Eesti NSV RJK esimehe Ivan Karpoviga keeldus Tief kaastööst, mille tulemusel Sovhooside Peavalitsus vallandas Tiefi 1. juulil 1958 töölt ja ta lahkus Eestist sugulase juurde Donbassi Mospino linna. Elades seal, käis ta siiski igal suvel Eestis. Selle eest viis KGB ta 1959. aastal esialgu oma hoonesse Pagari tänavale ja edasi Moskvasse. Tiefile tehti ettepanek asuda elama Rootsi ja töötada seal KGB heaks.[2]

1965. aastal kolis Tief Läti NSV-sse Heinastesse. Elu lõpuaastal asus Tief taas Eestisse ning oli ravil Ahja haiglas, kus ta suri 5. märtsil 1976.

1950. ja 1960. aastatel kirjutas Otto Tief majandusteadusliku uurimuse, kus üritas leida sotsialistlikku ja kapitalistlikku majandust ühendavad hübriidvarianti.

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

Otto Tiefi sünnikohas Uuskülas Sildema talus püstitati hävinenud maja asukohta 1989. aastal Eestis ainulaadne korstenmonument. Mälestusplaadi kavandi autor on kunstnik Ott Herodes.[3]

Otto Tief maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule, aga 4. aprillil 1993 maeti ümber Tallinna Tallinna Metsakalmistule.

Eelnev:
Jüri Uluots
(peaminister) 		Peaministri asetäitja
1944 		Järgnev:
Johannes Sikkar
Eelnev:
August Jürima 		Eesti siseminister
1944 		Järgnev:
Johannes Sikkar

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Valitsuse koosoleku protokoll, 21. april. 1920. ERA.31.1.216.
  2. ↑ Riho Laurisaar. Otto Tief - KGB tahtis informaatoriks sokutada. Eesti Päevaleht, 25. september 2004
  3. ↑ Uuskülas asub Eesti ainus korstenmonument ja palju muudki huviväärset. Külauudis.ee, 13. juuli 2016.

KirjandusRedigeeri

  • Otto Tief, "Mälestusi aastaist 1944–1954" – Akadeemia 1990, nr. 2, lk 231–250
  • Jaak Pihlak, "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Jaak Pihlak ja Viljandi Muuseum, 2010, lk 221-222
  • Indrek Paavle, "Õiguse ja omariikluse eest: Otto Tief (1889–1976)". Eluloosari: "Eesti riigijuhid 1918–1940/1944", Tartu: Rahvusarhiiv, 2014.

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Otto_Tief&oldid=5811342"