Kapten

See artikkel räägib sõjaväelisest auastmest, teiste tähenduste kohta vaata Kapten (täpsustus).

Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes. Mereväes vastab kaptenile vanemleitnandi auaste.

Vana-Kreekas vastas kaptenile lochagos (Λοχαγός), kes oli faalanksi allüksuse lochose juht.^[1] Samamoodi nimetatakse kapteni auastet tänapäeva Kreeka sõjaväes.

Vana-Roomas vastas kaptenile tsentuurio. Ta juhtis tsentuuriat ehk sadakonda, kus tavaliselt oli mehi ettenähtud sajast vähem. Tsentuuriotel oli mitu teenistusastet, aga edutamine oli erandlik. Ühiskonnas asetses ta sõduri tasemel.^[2]

Sõna "kapten" tuleb hilisladina sõnast capitaneus 'ülem, tähtis'. Sellest tuli vanaprantsuse sõna capitaine, millest pärines 14. sajandi keskinglise sõna capitayn. Kuid esialgu kasutati seda sõna ainult kompaniiülema tähenduses. Niihästi auastmena kui laeva kapteni tähenduses läks see sõna inglise keeles käibesse alles 16. sajandi keskel.

Samal 16. sajandil hakati seda sõna kasutama Venemaa sõjaväes, esialgu välismaalt pärit ohvitseride kohta rooduülema tähenduses. 17. sajandil hakati Venemaal laiemalt organiseerima sõjaväeüksusi Lääne-Euroopa eeskujul ja nendes kasutati kapteni auastet. Alates 18. sajandist kasutati kaptenit ja sellega võrdsustatud auastmeid rooduülema tähenduses juba kõikjal regulaararmees. Ratsaväes kasutati kapteni asemel sõna "rittmeister" ja kasakaväes sõna "jessauul". Kuid arvestada tuleb, et armeekapten ja kaardiväekapten olid teenistusastmete tabelis erineval astmel (kaardiväekapten oli astme võrra kõrgem).

Eesti

Eesti kaitseväes on kapten (inglise keeles captain; OF-2) kõige kõrgem nooremohvitseri auaste.^[3] Vabadussõja ajal vastas Eesti sõjaväes kapteni auaste tänapäeva mõistes majori auastmele, kehtestati 1924. aasta auastmete reformiga.^[viide?] Kapteni (vanemleitnandi) auastmele võis ülendada ohvitsere, kes teenisid XI (kompaniiülem) ja XII (komandoülem) astme ametikohal.