"Rood" suunab siia. Lehe osa kohta vaata artiklit leherood.
 See artikkel on sõjaväelise üksuse kohta; ettevõtte kohta vaata artiklit kompanii (ettevõte).

Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest. Kompanii koosneb harilikult juhtkonnast ja 2...8 rühmast, millele võib lisanduda ka mõni üksik eriotstarbeline jagu. Kompanii suurus ja struktuur sõltuvad tema otstarbest ja ülesannetest. 3...8 kompaniid moodustavad ühe pataljoni.

NATO maaväe üksused
Märk Üksus Koosseis         Ülem NATO kood
Pooljagu/
grupp/
meeskond
3–6 nooremseersant/
kapral
OR-4/
OR-2
Jagu 6–12 seersant OR-4
Poolrühm 7-20 seersant OR-4
Rühm 15–50 leitnant OF-1
Kompanii 80–250 kapten
major
OF-2
OF-3
Pataljon 300–800 kolonelleitnant OF-4
Rügement
Brigaad
3000–5000 kolonel
brigaadikindral
OF-5
OF-6
Diviis 10 000 – 30 000 kindralmajor OF-7
Korpus 30 000 – 50 000 kindralleitnant OF-8
Armee 100 000 – 300 000 kindral OF-9
Armeegrupp/
rinne
2+ armeed välimarssal
armeekindral
OF-10
Piirkond/
sõjatander
4+ armeegruppi kuuetärnikindral
ülemjuhataja
?

Iseseisvalt ülesannet täitvat ja selleks täiendavate lahingutoetus- ning teenindusallüksustega tugevdatud (peamiselt lahinguväeliigi) kompaniid nimetatakse kompanii lahingugrupiks või üksikkompaniiks.

Kompaniid juhib tavaliselt (ametikohajärgselt) kapten või vastava auastmega sõjaväelane, üksikkompaniid sageli majori auastmes sõjaväelane. Lisaks kuuluvad kompanii juhtkonda tavaliselt vähemalt nooremohvitserist kompaniiülema abi ja vanemallohvitserist kompaniiveebel (kompaniivanem). Lisaks võib kompanii juhtkonda või juhtimisallüksusse kuuluda allohvitsere, kelle ülesanneteks on kompaniis logistilise tegevuse korraldamine. Näiteks relvur, tehnik, varahoidja.

Erineva otstarbega kompaniisid:

Kompanii nimetusele vastavad allüksused teistes relvaliikides ja maades muuda

Slaavi riikides ja SRÜ maades vastab kompanii suurusele allüksusele rood.

Eesti rahvaväes nimetati kompanii suurust üksust Vabadussõja ajal ja mõnede sõjajärgsete aastate jooksul Venemaa keisririigi sõjaväe eeskujul rooduks. 1920. aastate algul nimetati kaitseväe roodud läänepäraselt ümber kompaniideks ja polgud rügementideks.

Kasutusel on olnud ka militaarnimetus sadakond ehk sotnja.