Brigaadikindral
Brigaadikindral on sõjaväeline auaste, mis on kolonelist kõrgem ja kindralmajorist madalam. Mereväes vastab sellele kommodoori auaste.
Brigaadi juhatab tavaliselt brigaadikindrali auastmes isik. Brigaadi kuulub umbkaudu 4000 võitlejat. Mõnel maal puudub brigaadikindrali auaste, kuid eksisteerib sellele vastav brigadiri auaste. Eestis on brigaadikindraleid olnud 23 (paljud hiljem ülendatud kõrgemasse auastmesse) ja seda alates astme kehtestamisest aastal 2000. Esimesena sai selle Märt Tiru.
Eesti
muuda
Maavägi
muuda| Nr | Aasta | Kuupäev | Nimi | Märkused |
|---|---|---|---|---|
1
|
2000
|
30. juuni | Märt Tiru (1947–2005) | |
2
|
2005
|
21. veebruar | Alar Laneman (sündinud 1962) | |
3
|
2009
|
1. aprill | Urmas Roosimägi (sündinud 1958) | |
4
|
2009
|
17. juuni | Neeme Väli (sündinud 1965) | Ülendati kindralmajoriks 21.03.2012 |
5
|
2010
|
14. oktoobr | Meelis Kiili (sündinud 1965) | Ülendati kindralmajoriks 08.05.2017 |
6
|
2010
|
17. juuni | Riho Terras (sündinud 1967) | Ülendati kindralmajoriks 18.02.2013, kindralleitnandiks 05.02.2015 ja kindraliks 20.02.2017 |
7
|
2012
|
20. juuni | Indrek Sirel (sündinud 1970) | Ülendati kindralmajoriks 14.02.2018 |
8
|
2013
|
20. veebruar | Peeter Hoppe (sündinud 1960) | |
9
|
2015
|
5. veebruar | Artur Tiganik (sündinud 1971) | |
10
|
2017
|
15. veebruar | Martin Herem (sündinud 1973) | Ülendati kindralmajoriks 14.02.2018, kindralleitnandiks 18.02.2021 ja kindraliks 24.01.2023 |
11
|
2019
|
19. veebruar | Veiko-Vello Palm (sündinud 1971) | Ülendati kindralmajoriks 15.06.2021 |
12
|
2019
|
20. august | Riho Ühtegi (sündinud 1964) | Ülendati kindralmajoriks 23.06.2023 |
13
|
2020
|
17. juuni | Enno Mõts (sündinud 1974) | Ülendati kindralmajoriks 22.02.2023 |
14
|
2020
|
17. juuni | Ilmar Tamm (sündinud 1972) | Ülendati kindralmajoriks 23.06.2023 |
15
|
2022
|
18. veebruar | Vahur Karus (sündinud 1974) | Ülendati kindralmajoriks 19.06.2024 |
16
|
2024
|
23. veebruar | Andrus Merilo (sündinud 1973) | Ülendati kindralmajoriks 19.06.2024 |
17
|
2024
|
19. juuni | Viktor Kalnitski (sündinud 1975) |
Õhuvägi
muuda| Nr | Aasta | Kuupäev | Nimi | Märkused |
|---|---|---|---|---|
1
|
2003
|
24. veebruar | Teo Krüüner (sündinud 1943) | Ülendati kindralmajoriks 20.07.2004 |
2
|
2005
|
2. juuni | Vello Loemaa (sündinud 1951) | Ülendati kindralmajoriks 15.06.2010 |
3
|
2008
|
18. veebruar | Valeri Saar (sündinud 1955) | Ülendati kindralmajoriks 01.06.2016 |
4
|
2021
|
18. veebruar | Rauno Sirk (sündinud 1975) | Ülendati kindralmajoriks 19.06.2024 |
5
|
2022
|
16. juuni | Jaak Tarien (sündinud 1974) | |
6
|
2023
|
22. veebruar | Toomas Susi |
Piirivalve
muuda| Nr | Aasta | Kuupäev | Nimi | Märkused |
|---|---|---|---|---|
1
|
2002
|
21. juuni | Harry Hein (sündinud 1945) | Ülendati kindralmajoriks 26.03.2004 |
2
|
2009
|
22. oktoober | Roland Peets (sündinud 1957) |
Ameerika Ühendriigid
muudaAmeerika Ühendriikides on brigaadikindral (brigadier general) (ühetähekindral) maaväes, merejalaväes ja õhuväes madalaim neljast kindralite auastmest. Aktiivteenistuses olevate kindralite arv on igas väeliigis rangelt piiratud – maaväes võib olla kuni 230, merejalaväes 60 ja õhuväes 208 kindralit. Kõikides väeliikides moodustavad kindralid vaid 0,4–0,5% kõikidest ohvitseridest.
Vastava väeliigi kindralid atesteerivad nende all teenivad kolonele ning koostavad nimekirja ohvitseridest, keda nad soovitavad brigaadikindraliks ülendamiseks. Nimekiri saadetakse vastava väeliigi ministrile (armees armeeminister, merejalaväes mereväeminister ning õhuväes õhuväeminister) ja staabiülemate komitee esimehele ülevaatamiseks, kes saadavad selle edasi kaitseministrile, kes viimasena edastab selle presidendile. Ohvitserid nimetab ametisse president kaitseministri ja väeliigi ministri soovitustel. Riigi huvides võib president ametisse nimetada ka mõne nimekirjas mitte oleva ohvitseri, kuid seda juhtub harva. Ohvitseri ametisse nimetamise ja auastmesse ülendamise peab seejärel kinnitama Senat enamushääletusega.
Brigaadikindrali auastmes saab teenida kuni viis aastat või kuni 30 aastat koguteenistuses, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem, välja arvatud juhul, kui ohvitser nimetatakse ülendamiseks. Muidu peavad kõik kindralid erru minema kuu aega peale 64-aastaseks saamist, kuigi kaitseminister saab seda pikendada kuni ohvitseri 66. ja president kuni 68. sünnipäevani.
Argentina
muudaArgentina maaväes on brigaadikindral samuti kõige madalam kindrali auaste, aga see ei kehti õhuväes, kus brigaadikindral on, vastupidi, kolmest kindrali auastmest hoopis kõige kõrgem (keskmine on brigaadimajor ja kõige madalam brigadir). Sel maal on brigaadikindrali auaste reserveeritud õhujõudude ülemjuhatajale ja samuti relvajõudude ülemjuhatajale, kui see peaks tulema õhujõududest.
Austraalia
muudaAustraalias on brigaadikindral tänapäevani peamiselt ajutine auaste, sest brigaadi juhatajad vahetuvad Austraalias sageli ja kui igaühele neist anda brigaadikindrali auaste, tekitaks see liiga suure hulga kindraleid.
Belgia
muudaBelgias on sõjavägi sedavõrd väike, et seal alalisi brigaadikindraleid ei olegi. Belgias antakse seda auastet üksnes ajutiselt sõjaväelasele, kes seda töö tõttu välismaal vajab, näiteks sõjaväeatašeedele.
Iirimaa
muudaIirimaa jaguneb 3 sõjaväepiirkonnaks, millest igaühes on üks jalaväebrigaad. Igaüht neist juhib brigaadikindral, neljas brigaadikindral juhib õhuväge ja mereväge juhib sellele vastav kommodoor.
Iraan
muudaIraanis on kirjutamata seadus, et brigaadikindral on riigi tähtsuselt teine sõjaväeline auaste ja jääb maha üksnes sõjaväe ülemjuhatajale kuuluvast kindralmajori auastmest.
Kanada
muudaKanadas on kindralitel 4 järku, millest brigaadikindral on kõige madalam. Erinevus teistest riikidest seisneb selles, et pärast 1990. aastate sõjaväereformi ei käsuta brigaade enam brigaadikindralid, vaid kolonelid.
Leedu
muudaPraegu on brigaadikindral (leedu keeles brigados generolas) Leedu kaitseväe esimene kindraliauaste. Sellest madalam on koloneli (pulkininkas) ja kõrgem kindralmajori (generolas majoras) auaste. Leedu mereväes vastab sellele flotilliadmirali aukraad.
1918−1940
muuda- 1931 Jonas Sutkus (1893−1942) (ülendati diviisikindraliks 1937)
- 1935 Stasys Pundzevičius (1893−1980) (ülendati diviisikindraliks 1938)
- 1935 Mikas Rėklaitis (1895−1976) (ülendati diviisikindraliks 1938)
- 1936 Edvardas Adamkavičius (1888−1957) (ülendati diviisikindraliks 1937)
- 1936 Klemensas Popeliučka (1892−1948)
- 1936 Kazys Tallat-Kelpša (1893−1968)
- 1937 Jonas Černius (1898−1977) (ülendati Nõukogude Liidu kindralmajoriks 1940)
- 1937 Stasys Dirmantas (1887−1975)
- 1938 Juozas Barzda-Bradauskas (1896−1953)
- 1938 Kazys Skučas (1894−1941)
- 1939 Viktoras Giedrys (1894−1955)
- 1939 Vincas Žilys (1898−1972) (ülendati diviisikindraliks 1939 ja Nõukogude Liidu kindralleitnandiks 1940)
- 1940 Feliks Baltušis-Žemaitis (1897−1957) (ülendati Nõukogude Liidu kindralmajoriks 1942)
- 1940 Albinas Čepas-Čepaukas (1896−1961) (ülendati Nõukogude Liidu kindralmajoriks 1940)
Alates 1991
muuda| Nr | Aasta | Kuupäev | Pilt | Nimi | Märkused |
|---|---|---|---|---|---|
1
|
1995
|
|
Zenonas Kulys (sündinud 1947) | ||
2
|
1999
|
|
Jonas Kronkaitis (sündinud 1935) | Ülendati kindralmajoriks 2001 | |
3
|
2001
|
|
Valdas Tutkus (sündinud 1960) | Ülendati kindralmajoriks 2004 ja kindralleitnandiks 2007 | |
4
|
2004
|
Česlovas Jezerskas (sündinud 1949) | |||
5
|
2004
|
|
Arvydas Pocius (sündinud 1957) | Ülendati kindralmajoriks 2009 ja kindralleitnandiks 2011 | |
6
|
2004
|
|
Edvardas Mažeikis (sündinud 1961) | Ülendati kindralmajoriks 2011 | |
7
|
2004
|
.jpg){kind=small}
|
Algis Vaičeliūnas (sündinud 1964) | ||
8
|
2005
|
|
Vitalijus Vaikšnoras (sündinud 1961) | Ülendati kindralmajoriks 2007 | |
9
|
2007
|
Gintaras Bagdonas (sündinud 1965) | |||
10
|
2007
|
Artūras Leita (sündinud 1969) | |||
11
|
2007
|
|
Vytautas Jonas Žukas (sündinud 1962) | Ülendati kindralmajoriks 2010 ja kindralleitnandiks 2015 | |
12
|
2008
|
|
Gintautas Zenkevičius (sündinud 1962) | Ülendati kindralmajoriks 2019 | |
13
|
2011
|
|
Almantas Leika (sündinud 1968) | Ülendati kindralmajoriks 2012 | |
14
|
2012
|
Vilmantas Tamošaitis (sündinud 1966) | |||
15
|
2016
|
|
Valdemaras Rupšys (sündinud 1967) | Ülendati kindralmajoriks 23.11.2018 ja kindralleitnandiks 24.07.2019 | |
16
|
2018
|
Raimundas Vaikšnoras (sündinud 1970) | |||
17
|
2018
|
23. november | Modestas Petrauskas | ||
18
|
2020
|
Remigijus Baltrėnas | |||
19
|
2020
|
22. juuli | Mindaugas Steponavičius (sündinud 1974) |
Läti
muuda
Brigaadikindral (läti keeles brigādes ģenerālis) on Läti maaväe esimene kindraliauaste. Sellest madalam on koloneli (pulkvedis) ja kõrgem kindralmajori (ģenerālmajors) auaste. Läti mereväes vastab sellele flotilliadmirali aukraad.[1]
Läti brigaadikindralid
muuda| Nr | Aasta | Kuupäev | Pilt | Nimi | Märkused |
|---|---|---|---|---|---|
1
|
|
Raimonds Graube (sündinud 1957) | Ülendati kindralmajoriks 2010 ja kindralleitnandiks 2012 | ||
2
|
september | .jpg)
|
Kārlis Krēsliņš (sündinud 1945) | ||
3
|
15. juuni | Juris Kiukucāns (sündinud 1956) | |||
4
|
30. juuni | 
|
Juris Maklakovs (sündinud 1964) | Ülendati kindralmajoriks 2008 | |
5
|
Gundars Ābols (sündinud 1964) | ||||
6
|
4. november | Andis Dilāns (sündinud 1970) | Ülendati kindralmajoriks 2014 | ||
7
|
6. mai | Juris Zeibārts (sündinud 1959) | Ülendati kindralmajoriks 2014 | ||
8
|
.jpg){kind=small}
|
Ainārs Ozoliņš (sündinud 1969) | |||
9
|
.jpg)
|
Leonīds Kalniņš (sündinud 1957) | Ülendati kindralmajoriks 11.2016 ja kindralleitnandiks 26.07.2017 | ||
10
|
20. juuni | Ivo Mogiļnijs (sündinud 1968) | Ülendati kindralmajoriks 2018 | ||
11
|
Imants Ziediņš (sündinud 1969) | ||||
12
|
7. november | Georgs Kerlins (sündinud 1973) | |||
13
|
4. juuli | 
|
Ilmārs Atis Lejiņš (sündinud 1971) | ||
14
|
2019
|
5. november | 
|
Egils Leščinskis (sündinud 1967) |
Portugal
muudaPortugalis loodi brigaadikindrali auaste alles 1999. aastal. Enne seda eksisteeris 1707–1864 ja 1929–1947 brigadiri auaste, mida ei peetud kindraliks. 1947–1999 oli brigadir seevastu niinimetatud kahetärnikindral. 1999. aastal asendati brigadiri auaste kindralmajori omaga, mis on kahetärnikindral, ja loodi brigaadikindrali auaste, mis on niinimetatud ühetärnikindral.
Prantsusmaa
muuda
Prantsusmaal on brigaadikindrali auaste olemas alates 1793. aastast, kui pärast Suurt Prantsuse Revolutsiooni kogu riigijuhtimist ratsionaliseeriti. Enne revolutsiooni oli Prantsuse sõjaväes kõige madalam kindrali auaste brigadier des armées ja see oli ühetärnikindral, aga tegelikult käsutasid brigaadi järgmise astme kindralid, mida nimetati välimarssaliteks ja need olid kahetärnikindralid. 1793. aastal likvideeriti auaste brigadier des armes ja välimarssalid nimetati ümber brigaadikindraliteks. Sellest ajast puuduvad Prantsuse armees ühetärnikindralid.
Charles de Gaulle oli samuti brigaadikindral. Ta sai selle auastme 1940. aasta mais ajutiselt kui 4. reservsoomusdiviisi ülem. Tema autoriteet Vaba Prantsusmaa juhina ei tulnud aga sellest, et ta oli brigaadikindral, vaid sellest, et ta oli valitsuse ainus liige väljaspool okupeeritud Prantsusmaad. Oma sõjaaegse positsiooni mälestuseks keeldus ta edaspidi igasugusest ülendamisest.
Suurbritannia
muuda20. sajandi esimesel veerandil kasutati Suurbritannia ja Rahvaste Ühenduse sõjaväes brigaadikindrali auastet ajutise auastmena ja sellise auastmena, mis anti sõjaväelasele errumineku puhul, aga 1920. aastatel hakati sel eesmärgil kasutama brigadiri auastet, mille kandjaid ei arvata kindralite sekka.
Ukraina
muudaUkraina võttis brigaadikindrali (ukraina keeles бригадний генерал) auastme kasutusele 2020. aastal.[2] [3] 14. oktoobril 2020 said selle auastme Oleksandr Gruzevõtš ja Volodõmõr Karpenko.[4] Pärast seda jätkas Ukraina brigaadikindrali auastme andmist.
Galerii
muuda-
Ukraina Relvajõudude brigaadikindrali pagunid
_3_%D1%88%D1%82.svg)
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Läti kaitseväe auastmed [1] Vaadatud 27. veebruar 2017.
- ↑ Рада ввела звания бригадного генерала и коммодора - Lb.ua, 4 июня 2020, 15:20 (vaadatud: 06.12.2020)
- ↑ Nt. УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №544/2020 Про присвоєння військового звання. Присвоїти військове звання бригадного генерала полковнику ШАНДАРУ Олексію Михайловичу — заступнику командувача Десантна-штурмових військ Збройних Сил України. 05.12.2020
- ↑ Указ Президента України № 437/2020. 1. Присвоїти військове звання бригадного генерала: полковнику ГРУЗЕВИЧУ Олександру Степановичу - заступнику начальника штабу Командування Сухопутних військ Збройних Сил України; полковнику КАРПЕНКУ Володимиру Володимировичу - командувачу логістики Командування Сухопутних військ Збройних Сил України , 14.10.2020.