Rühm (sõjandus)
 |
See artikkel räägib sõjaväelisest allüksusest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Rühm |
| NATO Maaväe üksused | |||
|---|---|---|---|
| Üksus | Kooslus | Ülem | NATO kood |
| Pooljagu | 3–4 | Kapral | OR-2 |
| Jagu | 8–12 | Seersant | OR-3 |
| Rühm | 15–30 | Leitnant | OF-1 |
| Kompanii | 80–150 | Kapten Major |
OF-2 OF-3 |
| Pataljon | 300–800 | Kolonelleitnant | OF-4 |
| Rügement Brigaad |
3000–5000 | Kolonel Brigaadikindral |
OF-5 OF-6 |
| Diviis | 10 000–30 000 | Kindralmajor | OF-7 |
| Korpus | 30 000–50 000 | Kindralleitnant | OF-8 |
| Armee | 100 000–300 000 | Kindral | OF-9 |
| Armeegrupp/ Rinne |
2+ armeed | Välimarssal Armeekindral |
OF-10 |
| Piirkond/ Sõjatander |
4+ armeegruppi | Kuue tärni kindral Ülemjuhataja |
? |
Rühm (sõbralik jõud) - NATO taktikaline tingmärk
Rühm on relvajõudude maismaavägede taktikaline allüksus, milles on sõltuvalt otstarbest tavaliselt 15–50 inimest. Rühma koosseisus on tavaliselt 3–4 jagu või meeskonda, millele võib lisanduda väiksemaid otsealluvusega gruppe. Rühma struktuur ja koosseis sõltuvad konkreetsest otstarbest ning ülesannetest.
Rühma juhib rühmaülem, kelleks on tavaliselt nooremohvitser (leitnant, nooremleitnant), harvem vanemallohvitser (vanemveebel). Rühmaülema esimene asetäitja on reeglina vanemallohvitserist rühmavanem.
Näiteks:
- tankirühm,
- jalaväerühm,
- luurerühm,
- tankitõrjerühm,
- pioneerirühm,
- õhutõrjerühm,
- miinipildujarühm,
- sõjaväepolitseirühm,
- siderühm,
- meditsiinirühm,
- remondirühm.
4–5 rühma moodustavad kompanii, patarei, eskadroni või roodu (kompanii traditsiooniline slaavipärane nimetus Vene Föderatsiooni relvajõududes ja mõningates endistes Varssavi Pakti riikides).