Kindralleitnant
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Eesti
muudaEesti kaitseväes on kindralleitnant kindralmajorist kõrgem ja kindralist madalam. Mereväes vastab sellele viitseadmirali auaste.
1918−1940
muudaKindralleitnandi ja sellega võrdsele viitseadmirali auastmele võis ülendada ohvitsere, kes teenisid vähemalt I astme (Sõjavägede Staabi ülem, Sõjaministri abi) ametikohal.
Nr | Daatum | Nimi | Märkus |
---|---|---|---|
1
|
26.03.1920
|
Johan Laidoner (1884–1953) | Ülendati kindraliks 24.02.1939 |
2
|
24.02.1938
|
Paul Lill (1882–1942) | |
3
|
24.02.1938
|
Nikolai Reek (1890–1942) |
Alates 1991
muudaNr | Daatum | Nimi | Märkus |
---|---|---|---|
1
|
22.06.1995
|
Aleksander Einseln (1931–2017) | Ülendati kindraliks 03.12.1995 |
2
|
19.06.1998
|
Johannes Kert (1959–2021) | |
3
|
18.02.2008
|
Ants Laaneots (sündinud 1948) | Ülendati kindraliks 21.06.2011 |
4
|
05.02.2015
|
Riho Terras (sündinud 1967) | Ülendati kindraliks 20.02.2017 |
5
|
18.02.2021
|
Martin Herem (sündinud 1973) | Ülendati kindraliks 24.01.2023 |
Ameerika Ühendriigid
muudaAmeerika Ühendriikide maaväes, merejalaväes ja õhuväes on kindralleitnandi auaste (Lieutenant General) (kolmetärnikindral) neljast kindrali auastmest kolmas. Kõikides väeliikides on kindralite arv rangelt piiratud, lisaks tohib aktiivteenistuses olevatest kindralitest igas väeliigis ainult kuni 25% olla vähemalt kolmetärnikindralid.
Erinevalt brigaadikindrali ja kindralmajori auastmest on kindralleitnandi auaste ajutine ja seotud vastava ohvitseri ametiga. See antakse ainult ohvitseri nimetamisel ametisse, mis seda auastet eeldab. Brigaadikindralid ja kindralmajorid nimetab niisugusesse ametisse ja neile annab kindralleitnandi auastme president kaitseministri ja staabiülemate komitee esimehe soovitusel. Ohvitseri kinnitab ametisse senat.
Kindralleitnandid teenivad korpuseülematena ning kõrgeimate staabiohvitseridena ja ka Pentagonis vastava osakonna juhina.
Kindralleitnandi auastmes saab teenida kuni 38 aastani koguteenistuses, välja arvatud juhul, kui ohvitser nimetatakse ülendamiseks või tema teenistusaega pikendatakse. Muidu peavad kõik kindralid erru minema kuu aega pärast 64-aastaseks saamist, kuigi kaitseminister saab seda pikendada kuni ohvitseri 66. ja president kuni 68. sünnipäevani.
Kuna kindralleitnandi auaste on ajutine, siis tuleb ametist vabastatud kindralleitnant 60 päeva jooksul nimetada või tagasi nimetada kas võrdväärsele või kõrgemale ametikohale või ta peab erru minema. Varem lubati kindralleitnante degradeerida alalisele kindralmajori (kahetärnikindrali) auastmele, kuid nüüd, et mitte takistada uute kindralite auastmesse ülendamist, oodatakse, et ametist vabastatud kindralleitnant läheks kohe erru.
Leedu
muudaLeedu maaväes oli kindralleitnant (leedu keeles generolas leitenantas) 2023. aastani kõrgeim auaste. Pärast kindrali auastme kehtestamist on see viimasest madalam ja kõrgem kindralmajorist. Leedu mereväes vastab sellele viitseadmirali aukraad.
Alates 1991
muudaNr | Daatum | Nimi | Märkused |
---|---|---|---|
1
|
2007
|
Valdas Tutkus (sündinud 1960) | |
2
|
29.07.2011
|
Arvydas Pocius (sündinud 1957) | |
3
|
22.06.2015
|
Vytautas Jonas Žukas (sündinud 1962) | |
4
|
24.07.2019
|
Valdemaras Rupšys (sündinud 1967) | Ülendati kindraliks 10.07.2023 |
Läti
muudaKindralleitnant (läti keeles ģenerālleitnants) on Läti maaväe kõrgeim kindraliauaste. Sellest madalam on kindralmajori (ģenerālmajors) auaste. Läti mereväes vastab sellele viitseadmirali aukraad.[1]
Alates 1991
muuda- 2012 Raimonds Graube (sündinud 1957)
- 2017 Leonīds Kalniņš (sündinud 1957)[2]
Endised kasutajad
muudaNõukogude Liit
muudaPunaarmees vastas revolutsiooni järel kindralleitnandi auastmele korpusekomandöri (komkor) ametikoht.[viide?]
Galerii
muuda-
Saksamaa kindralleitnant 2009. aastal