Ava peamenüü

Nikolai Reek

Eesti poliitik

EluluguRedigeeri

Nikolai Reek sündis Tallinnas, lapsendati ja kasvas üles saarlasest raudteelase peres.

HaridusRedigeeri

Ta lõpetas 1910. aastal Tšugujevi sõjakooli ja 1916. aastal Kiievi lendurvaatlejate kooli. Ta jätkas õpinguid Nikolai Kindralstaabi Akadeemias. 1923–1925 õppis ta kõrgemas sõjakoolis Prantsusmaal. 1930–1931 õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, Korporatsioon Rotalia liige.

Teenistus Vene keisririigi armeesRedigeeri

1917. aasta revolutsioonisündmuste ajal oli Nikolai Reek Peeter Suure Merekindluse Muhu positsiooni staabiülem.

Eesti VabadussõjasRedigeeri

 
Soome sõjavägede kindralstaabi ülem Lennart Oesch ja Eesti sõjavägede Kindralstaabi ülem Nikolai Reek manöövritel 1938. aasta oktoobris
 
Nikolai Reek Eesti sõjaministrina Adolf Hitleri juubelipidustustel 1939. aasta aprillis

Teenistus Eesti VabariigisRedigeeri

1920. aasta veebruaris teenis kindralstaabi polkovniku auastmes 3. Diviisi staabiülemana.

1925–1926 ja 1934–1939 oli N. Reek Kaitsevägede Staabi ja Sõjavägede Staabi ülem.

Aastatel 1927–1928 oli Nikolai Reek Eesti Vabariigi sõjaminister.

1937 Riigivanema ja Vabariigi Valitsuse esindaja Rahvuskogu juures Eesti Vabariigi Põhiseaduses riigikaitsesse puutuva osa väljatöötamisel.

19391940 kuulus ta sõjaministrina Jüri Uluotsa valitsuse koosseisu.

1941. aastal arreteeriti ja saadeti Solikamski Usollagi laagrisse, kus ta pärast ülekuulamisi hukati.

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

Tartus Barclay hotellis Ülikooli tänav 8 avati 2003. aastal Nikolai Reegi bareljeef.

TunnustusedRedigeeri

Vabadusrist
I/2
II/2
II/3

„Tema ja teiste sarnaste meeste silmapaistev teenistus kinnitab, et mitte rahvus ei ole esmatähtis, vaid armastus oma kodumaa vastu ja ustavus talle ning pühendumus oma sõjameheametile.“

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots 24. veebruaril 2009 Narvas.[3]

ViitedRedigeeri

  1. Eilasest tänaseni. Rahvaleht, 26. mai 1927, nr. 61, lk. 2.
  2. Kindral Reek 5. polgu auesimeheks. Rahvaleht, 27. november 1939, nr. 279, lk. 3.
  3. Laaneots: NATO-l on Eesti kaitsmiseks plaan olemas – Postimees, 24. veebruar 2009.

KirjandusRedigeeri

  • Reigo Rosenthal, "Laidoner – väejuht: Johan Laidoner kõrgema operatiivjuhi ja strateegia kujundajana Eesti Vabadussõjas" Tallinn: Argo, 2008.
  • Mati Kröönström, "Kaptenite ja leitnantide sõda. Eesti sõjaväe juhtkoosseis Vabadussõjas 1918–1920." Mati Kröönström ja Tänapäev, 2010.
  • Nikolai Reek, "Sõjateaduslik testament". Ilmamaa, 2015

VälislingidRedigeeri

Eelnev:
Jaan Soots
Eesti sõjaminister
4. märts 192713. november 1928
Järgnev:
Mihkel Juhkam
Eelnev:
Paul Lill
Eesti sõjaminister
12. oktoober 1939 – 1940
Järgnev:
'