Ava peamenüü

23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)

23. jalaväediviis (vene 23-я пехотная дивизия; soome 23. jalkaväkidivisioona) oli Venemaa keiserliku sõjaväe jalaväediviis.

23. jalaväediviis
Russian coa 1825.png
Tegev 18061918
Riik Venemaa Keisririik
Kuuluvus 18. armeekorpus
Liik Jalavägi
Suurus Diviis

23. jalaväediviis osales 1812. aasta isamaasõjas Napoleoni vastu ja oli Orenburgi üksik korpuse väeüksus. Pärast sõjaminister Dmitri Miljutini sõjaväereformi ja sõjaväeringkondade moodustamist, kuulus diviis 1865. aastast 1880-ndate lõpuni Soome Suurvürstiriigis moodustatud Soome sõjaväeringkonda[1][2] ja enne Esimest maailmasõda Peterburi sõjaväeringkonna (ru) 18. armeekorpusesse (ru) Eestimaa kubermangus.

Esimese maailmasõja ajal 1914. aasta juulis moodustati Peterburi sõjaväeringkonna baasil 6. armee, mis kuulus 1916–1918 Rumeenia rinde (ru) ja Põhjarinde (ru) koosseisu, ning likvideeriti 1918. aasta alguses.

Diviisi-, staabi- ja korpuseülemadRedigeeri

(vene Начальник 23-й пехотной дивизии)

  • 6.10.1831–1835 kindralleitnant Ivan Peterson (1783–1875; ru)
  • 1851–1852 kindralleitnant Ivan Romanovitš (ru)
    • 30.7.1845– 1. brigaadi komandör kindralmajor Fedjaev ([Федяев 1-й [3])
  • 15.08.1888–3.11.1893– kindralleitnant Mihhail Batjanov (1835–1916; ru)
    • 1. brigaadi komandör 1893/1903 kindralmajor I. V. Vestman (И.В.Вестман)
  • 10.01.1894–1897 kindralmajor (1895-st kindralleitnant) Richard von Mewes (1839–1901; ru)
  • 1.03.1900–9.06.1904 kindralleitnant Mihhail Andrejev (Андреев Михаил Семенович)
  • 24.12.1905–6.10.1906 kindralleitnant Jevgraf Sarantšjov (1850–?; Саранчев (Саранчов) Евграф Семенович)[4]
    • staabiülem 08.03.1904–17.07.1907 polkovnik Fjodor Rubets-Masalski (1865–?; Рубец-Масальский Федор Васильевич)
    • staabi vanemadjutant 27.10.1905–1907 Panteleimon Suhhanov (1874–?; Суханов, Пантелеймон Григорьевич)
    • komandör 9.10.1906–22.4.1907 kindralmajor Nikolai Põhatšjov (1851–?)
  • 22.4.1907–16.4.1908 kindralleitnant Nikolai Põhatšjov (1851–?; ru)
    • staabi vanemadjutant 27.5.1907–14.11.1908 Mihhail Tsõgalski (1874–1928; Цыгальский, Михаил Викторович)
  • 10.7.1908–11.6.1910 kindralleitnant Otto Leonidas Sirelius (1859–1918; Сирелиус, Леонид-Отто Оттович)
  • 11.7.1910–18.6.1915 kindralleitnant Stepan Voronin (1858–1926; Воронин, Степан Александрович)
    • 1. brigaadi komandör alates 10.03.1912 kindralmajor Pavel Kordjukov (1862–1930; Кордюков Павел Алексеевич)
    • staabi vanemadjutant 5.4.1913–1915 kapten Grigori Jakubovitš (1880–1926; ru)
  • 1.7.1915–22.4.1917 kindralleitnant Pavel Kordjukov (1862–1930; Кордюков Павел Алексеевич)
    • õppekomando ülem 6.1915–8.1916 polkovnik Fjodor Georg (1871–pärast 1940) (seejärel 470. Dankovi polgu komandör)
    • staabiülem al. 14.11.1916 kindralmajor (22.6.1917 kindralleitnant) Aleksei Vandam (1867–1933)
  • 30.4.1917– kindralleitnant Boriss Filimonov (1862–?; Филимонов, Борис Петрович)
    • staabiülem al. 26.6.1917 kapten Apollon Kruze (1891–1967; ru)
      • staabiülema kt. 1917 kapten Vladimir Lazarevitš (1882–1938; Лазаревич Владимир Соломонович)

VäeüksusedRedigeeri

1812Redigeeri

1812. aasta isamaasõja Borodino lahingus kuulus 23. jalaväediviis 1. Läänearmee (ülem Barclay de Tolly) 4. jalaväekorpuse (ülem Ostermann-Tolstoi) koosseisu.[3]

23. jalaväediviisi ülem kindralmajor Aleksei Bahmetjev

  • 23. jalaväediviisi 1. brigaad, ülem kindralmajor vürst Ivan Gurjalov
    • Rõlski jalaväepolk (Рыльский пехотный полк), polkovnik Pavel Ušakov (1779–1853; ru),
    • Jekaterinburgi jalaväepolk (Екатеринбургский пехотный полк), major Sleptsov (3. В. Слепцов)
  • 23. jalaväediviisi 2. brigaad, ülem kindralmajor Fjodor Aleksopol (1758–1816; ru)
    • Koporje jalaväepolk (Копорский пехотный полк), polkovnik Woldemar von Patkul
    • 18. jäägripolk, (18-й егерский полк), kindralmajor Fjodor Aleksopol
  • 23. suurtükiväe brigaad
    • kergerood nr. 44 (Легкая рота № 44): 12 suurtükki (орудие), ülem kapten Berg, hiljem porutšik Sohnovski (С. Я. Сохновский)

1865Redigeeri

23. jalaväediviisi koosseisu kuulusid Soome Suurvürstiriigis ja hiljem Eestimaa kubermangus:

1905Redigeeri

1905. aastal kuulus Eestimaa kubermangus asunud 23. jalaväediviis Liivimaa kubermangulinnas Tartus asunud 18. armeekorpuse ülema kindralleitnant vürst Ivan Džambakurian-Orbeliani alluvusse:

23. jalaväediviisi ülem kindralleitnant Jevgraf Sarantšov ja staabiülem polkovnik Fjodor Rubets-Massalski

  • 23. jalaväediviisi 1. brigaad, ülem kindralmajor Aleksandr Mentšukov (1852–?; Александр Александрович Менчуков (Меньчуков))
    • 89. Valgemere jalaväepolk, asukohaga Tallinn
    • 90. Äänisjärve jalaväepolk, asukohaga Tallinn ülem polkovnik Vladimir Kozlov (Владимир Аполлонович Козлов)
  • 23. jalaväediviisi 2. brigaad
    • 91. Dvinski jalaväepolk, asukohaga Tallinn
    • 92. Petseri jalaväepolk, asukohaga Narva ülem Konstantin Ljubarski (Константин Андреевич Любарский)[4]
  • 23. suurtükiväe brigaad

1914Redigeeri

1914. aastal kuulus Eestimaa kubermangus asunud 23. jalaväediviis 18. armeekorpuse ülema ratsaväekindral Nikolai von Krusenstierni (1854–1940)[5] alluvusse:

23. jalaväediviisi ülem kindralleitnant Stepan Voronin

  • 1. brigaadi komandör (alates 10.03.1912) kindralmajor Pavel Kordjukov (1862–1930; Павел Алексеевич Кордюков)
    • 89. Valgemere jalaväepolk (89. Belomorski jalaväepolk), asukohaga Tallinn, polkovnik parun Paul Clodt von Jürgensburg (Павел Адольфович Клодт фон Юргенсбург)[6]
    • 90. Äänisjärve jalaväepolk (90. Onežki e Onega jalaväepolk), asukohaga Tallinn, polkovnik Leonid Bolhovitinov (1871–1927; Леонид Митрофанович Болховитинов)
  • 2. brigaadi komandör kindralmajor Eduard von Freymann (1855–1920; Эдуард Рудольфович фон Фрейман)[7]
    • 91. Dvina jalaväepolk (91. Dvinski jalaväepolk), asukohaga Tallinn, Eduard von Freymann
    • 92. Petšora jalaväepolk (92. Petšorski jalaväepolk), asukohaga Narva, polkovnik Andrei Possohhov (1872–1931; Андрей Андреевич Посохов)
  • 23. suurtükiväe brigaadi komandör kindralmajor Timofei Beljajev (1843–1915; Тимофей Михайлович Беляев)

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri