Feodor Georg
Feodor Georg (ka Fjodor Georg; 28. september 1871 Kuressaare – ?) oli Venemaa keisririigi ja Loodearmee sõjaväelane (kindralmajor).
Feodor Georg sündis 1871. aastal Kuressaares titulaarnõuniku pojana, omandas üldhariduse Tartu gümnaasiumis, seejärel sõjalise hariduse Vilno junkrukoolis, mille lõpetas 1893. aastal alamlipnikuna. Teenis järgmised 20 aastat Venemaa keiserliku armee 23. jalaväediviisi 89. Valgemere jalaväepolgus Tallinnas.
1912. aastal lõpetas Oranienbaumis asuva ohvitseridekooli. Esimeses maailmasõjas ülendati Feodor Georg 1915. aasta veebruaris sõjaliste teenete eest alampolkovnikuks ja autasustati vapruse eest Georgi mõõgaga.
„Selle eest, et ta lahingus 19.03.1915 Karpaatides Beregi Gornõje küla lähistel asuva kõrgendiku nr 1228 juures viis rünnakule lisaks oma pataljonile ka teised selles rindelõigus asuvad väeosad. Rünnaku käigus õnnestus nimetatud kõrgendik pärast ägedat täägivõitlust vallutada. Sattunud selle järel vaenlase piiramisrõngasse, viis kapten Georg oma üksuse veelkord rünnakule, ilmutades selle juures silmapaistvat mehisust. Selle rünnaku käigus võeti vangi 10 vastase ohvitseri ning 1242 sõdurit ja allohvitseri. Lisaks saadi sõjasaagiks kaks kuulipildujat.“
1915. aasta novembris ülendati ta polkovnikuks ja juuni lõpust kuni 1916. aasta augustini oli polkovnik Feodor Georg 23. diviisi õppekomando ülem. 1916. aasta juulis komandeeriti Feodor Georg Tallinna ja määrati seal formeeritava 118. jalaväediviisi 470. Dankovski polgu komandöriks. 1917. aasta kevadel tagandas polgu komitee ta polgu komandöri kohalt ning 19. mail 1917 arvati ta Dvinski sõjaväeringkonna reservi.
Eesti rahvusväeosade formeerimise ajal pakuti talle Peeter Suure merekindluse garnisoni 2. kindluspolgu komandöri kohta, millest ta 17 (vkj)/30. aprillil 1917. aastal keeldus.
Vene kodusõjast võttis osa kindral Nikolai Judenitši Loodearmee koosseisus algul polgu-, hiljem brigaadiülemana. 1919. aastal ülendati kindralmajoriks.
Pärast Eesti Vabadussõja lõppu asus elama Tallinna.
1940. aastal arreteeriti ning mõisteti 1941 NSV Liidu võimude poolt kontrrevolutsioonilise tegevuse eest kümneks aastaks vangi.
Kirjandus muuda
- Николай Николаевич Рутыч. Белый фронт генерала Юденича. Москва 2002. ISBN 5-85887-130-5, lk 183-186