Ava peamenüü

3. Diviis oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe väekoondis aastatel 1919 – 1940.

3. Diviis
Tegev 27. märts 1919–1940
Riik Flag of Estonia.svg Eesti Vabariik
Haru Eesti maavägi
Suurus diviis
Garnison/Staap Viljandi
Tallinna Garnison
Tähtpäevad 27. märts 1919
Lahingud

Eesti Vabadussõda

Ülemad
Praegune ülem -
Märkimisväärsed ülemad kindralmajor Ernst Põdder

Diviis asutati 27. märtsil 1919 2. Diviisi 2. brigaadist, esimeseks diviisiülemaks määrati kindralmajor Ernst Põdder. 3. diviis formeeriti 5. aprillil 1919, diviisi koosseisu arvati 3. ja 6. jalaväepolk, 2. ratsapolk, Pärnu kaitsepataljon.

Diviisi staap asus Tallinnas.

Juhtkond ja koosseisRedigeeri

DiviisiülemadRedigeeri

  • kindralmajor Ernst Põdder, 3. Diviisi ülem, 1. aprill 1919 – 1920,
  • Peeter Kann, 3. Diviisi ülema kohusetäitja, 5. aprill 1919 – ,
  • kindralmajor Aleksander Tõnisson, 3. Diviisi ülem, 1. juuli 1921 – 30. september 1928,
  • kolonel Eduard-Alfred Kubbo, 3. Diviisi ülema kohusetäitja, 1922 juuni – august,
  • kindralmajor Johan Unt, , 3. Diviisi ülem, 1. oktoober 1928 – 7. september 1930,
  • kindralmajor Gustav Jonson, , 3. Diviisi ülem, 1930 – 6. september 1934
  • kindralmajor Herbert Brede, 3. Diviisi ülem, 6. september 1934 – 1940

Diviisi staabiülemadRedigeeri

3. Diviisi Staap
Tegev 1919–1940
Riik   Eesti Vabariik
Haru Eesti maavägi
Garnison/Staap Pärnu
Tallinna Garnison
Tähtpäevad 27. märts
Lahingud

Eesti Vabadussõda

Ülemad
Praegune ülem -
Märkimisväärsed ülemad kindralstaabi polkovnik Nikolai Reek

3. Diviis VabadussõjasRedigeeri

3. diviis võttis osa sõjategevusest Lõunarindel, kevadel 1919 ka Pihkva suunal, ning võitles Landesveeri sõjas. Eesti sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri korralduse alusel kuulus 3. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda Viljandi, Pärnu, Valga ja Volmari maakond.

3. Diviis 1920–1940Redigeeri

Pärast Vabadussõja lõppu määrati diviis likvideerimisele 13. detsembril 1920. aastal ja loeti lõplikult likvideerituks 30. aprillil 1921. aastal. Aastatel 1919–1920 korraldas 3. diviis ka riigipiiri kaitset Pärnu- ja Viljandimaal.

9. mail 1921. aastal võttis Vabariigi Valitsus aga vastu otsuse 3. diviisi uuesti loomise kohta ja 1. juulil 1921. aastal alustati diviisi uuesti formeerimisega Pärnus.

Eesti Rahvaväes 1928. aasta sõjaväereformi käigus teostatud reorganiseerimise käigus moodustati seniste isikkoosseisuga komplekteeritud rügementide asemel üksikud jalaväepataljonid, mis sõja alguse korral oleksid täiendatud mobiliseeritavatega ning moodustatud samade numbritega jalaväerügementideks. 3. diviisi staap Pärnus likvideeriti 1. oktoober 1928, kaks aastat tegutses 1. brigaadi juhatus Viljandis. Pärnu ja Viljandi maakonnas asunud väeüksused allutati aga uuele 3. diviisi staabile, mis asus Tallinnas.

Diviisi rajooni kuulusid alates 1928. aastast Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Viljandimaa ja Saaremaa[1].

3. Diviisi ülem oli samaaegselt Tallinna garnisoni ülem.

3. diviisi koosseisu määrati järgmised väeosad ja asutused:

1928. aastal järgmised väeosad ja asutused:

1939. aastal järgmised väeosad ja asutused:

1940. aastal kuulusid 3. diviisi koosseisu väeosad ja asutused:

Diviisi rajooni kuulusid alates 1. veebruarist 1940 Harju Sõjaväeringkond (Harjumaa) ja Lääne-Saare Sõjaväeringkond (Lääne- ja Saaremaa[2]). Riigivanema otsusega 1940. aastast, alates 1. veebruarist jaotati Eesti Vabariigi maaala neljaks diviisi rajooniks ja viimased omakorda sõjaväeringkondadeks järgmiselt:

ViitedRedigeeri

  1. KAITSEVÄE ORGANISATSIOONI JA KOOSSEISUDE SEADLUS, Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 a. antud seadlus, Riigi Teataja nr. 1 - 1922 a
  2. Vabariigi Presidendi otsus nr.3, 16. jaanuaril 1940, Riigi Teataja 1940, nr.9, art 57
  3. Mati Õun, 2001. Eesti sõjavägi 1920–1940. Tallinn: Tammiskilp. Lk 13
  4. Loodi neli diviiside piirkonda., Uus Eesti, nr. 25, 27 jaanuar 1940

KirjandusRedigeeri