9. Üksik Jalaväepataljon

9. Üksik Jalaväepataljon (algselt Pärnu kaitsepataljon ja 9. Jalaväepolk) oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe väeosa Pärnus.

Pärnu kaitsepataljon
9. Jalaväepolk
9. Üksik Jalaväepataljon
Tegev 1918–1940
Riik Eesti Vabariik
Kuuluvus Eesti Rahvavägi 2. Diviis, 3. Diviis
Eesti Kaitsevägi
Eesti sõjavägi 2. Diviis
Haru Eesti maavägi
Liik jalavägi
Suurus pataljon/polk/pataljon
Garnison/staap Pärnu Garnison
Tähtpäevad 16. jaanuar
Lahingud

Eesti Vabadussõda

Polgu, hilisema üksikpataljoni asutamise päevaks loeti 16. jaanuari 1919. aastal, 4. mail 1919. aastal nimetati Kaitseliidu Pärnu maleva liikmetest ja mobiliseeritutest moodustatud Pärnu kaitsepataljon – 9. Jalaväepolguks.

Pärast Tartu rahulepingu sõlmimist jäi 1. Jalaväepolk piirile teostama piirivalvet, 1. jaanuarist kuni 12. juulini 1921 kuulus pataljon IX pataljonina 1. Jalaväepolku.

12. juulist 1921 kuni 1. oktoobrini 1928. aastal kuulus pataljon 6. jalaväepolgu koosseisu.

8. juulil 1928 väeosale annetatud lipu varda hõbevõrul on väeosa nimetatud REGIMENTUM INFANTERIAE IX.

Pataljon likvideeriti lõplikult 21. detsembril 1940. aastal seoses Eesti sõjaväe üldise likvideerimisega.

Juhtkond ja koosseis muuda

Koosseis muuda

29. detsembril 1917 andis sõjavägede ülemjuhataja käsu moodustada igas maakonnas vabatahtlikest kaitsepataljon. Pärnus asuti selle käsu täitmisele 16. jaanuaril ja moodustati Pärnu kaitsepataljon. Pataljoniülemaks määrati leitnant Georg Zimmermann. Pataljoni esimese allüksusena formeeriti nn. Läti (piiriruumi) kaitserood (hilisem 1. rood), enamiku isikkoosseisust moodustasid Orajõe kaitseliitlased. 12. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja üleüldine 18 - 45-aastaste meeste Kaitseliitu mobiliseerimine ja I kategooria kaitseliitlased saadeti kaitsepataljoni, kaitseliitlastest õnnestus kokku saada veel kaitsepataljoni 2. rood. 3. ja 4. rood formeeriti vabatahtlikest. Kaitsepataljoni koosseisu arvati Häädemeeste komandandikomando ja kaitseliidu salgad Jäärjas (82 meest), Mõisakülas (56 meest) ja Kilingi-Nõmmes (29 meest). Veebruari lõpuks oli pataljoni umbkaudu tuhandest mehest kaitseliitlasi 595[2].

Pärnu Kaitsepataljon muuda

  • Pärnu Kaitsepataljoni 1. rood, ülem alamleitnant Kristoph Maasik
  • Pärnu Kaitsepataljoni 2. rood, ülem leitnant Peeter Kolts
  • Pärnu Kaitsepataljoni 3. rood, ülem leitnant Jaan Kinger
  • Pärnu Kaitsepataljoni 4. rood, ülem alamleitnant Arnold Tiss
  • Pärnu Kaitsepataljoni 5. rood, ülem leitnant Ilja Jahnov
  • Pärnu Kaitsepataljoni 6. rood, ülem alamleitnant Paul Lilienbladt
  • Pärnu Kaitsepataljoni Kuulipildujate komando
  • Pärnu Kaitsepataljoni Jalamaakuulajate komando
  • Pärnu Kaitsepataljoni Õppekomando
  • Pärnu Kaitsepataljoni Töökomando
  • Pärnu Kaitsepataljoni Laevakomando

9. Jalaväepolk muuda

Kaitsepataljon – 9. Jalaväepolk Vabadussõjas muuda

Lõunarinde Pärnumaa piirkonnas jäi kogu lõunapiiri kaitsmise organiseerimine Mõisakülast Liivi lahe rannikuni Kaitseliidu Pärnumaa maleva vastutusele. Pärnumaa maleva kasutada olid vaid väeteenistuseks kõlbmatud ja enamuses ilma sõjalise kogemuse ning väljaõppeta kohalikud kaitseliitlased. Õnneks polnud punaväel Pärnumaa suunal märkimisväärseid jõude ja olemasolevad olid suhteliselt passiivsed. Asi piirdus vaid röövkäikudega piiriäärsetesse eesti küladesse[3].

 
9. jalaväepolgu võitlejad Lätimaal Erküla (Arciemsi) järve ääres, juuni 1919

1919. aasta 16. jaanuaril formeeritud Pärnu kaitsepataljon sai esimese lahinguülesande 23. jaanuaril, asuda allüksustega Lõunarindel kaitsele ca 50 km pikkusel joonel Ikla - Tautse - Puksi - Saidometsa. 8. veebruaril ründas Tali piirivalve poolroodu üks valveposti Läti poolt tulnud salk ja piirikaitsjad taandusid arvulises üleolekus ründajate eest ja veebruari algul ilmusid Heinaste ümbrusesse Nõukogude Läti armee 7. Läti kütipolgu osad. 13. veebruaril organiseeris leitnant Jahnov kaitsepataljoni rühma ja kohalike kaitseliitlaste ühisretke Heinaste alevi ründamiseks ja vallutasid Heinaste alevi.Samal ajal tungisid Tali, Pati, Jäärja ja Kilingi kaitseliitlastest koostatud kaitsepataljoni salgad ligi kümne kilomeetri sügavuselt Läti punaste kontrollitavasse alasse. Laiksaare suunast lähtunud grupp lõi Kiusumetsa külast välja enamlaste eelposti ja jõudis Tikmatši sillani Heinaste–Volmari raudteel. Suurem grupp alustas retke Tuulikult, jõudis üle soode Väike-Kodjaku karjamõisani ning lühiajalise lahingu ja vaenlase valvetõkke taandumise järel vallutati Kodjaku mõis.

1919. aasta veebruarini asus kaitsepataljon kaitses, kuid veebruaris asus pataljon 2. Diviisi 6. jalaväepolgu operatiivalluvuses pealetungile Läti okupeerinud ja Põhja-Eestis Viru rindel asuvate Nõukogude Venemaa Punaarmee vägedega Eesti iseseisvust ohustavate Nõukogude Läti armee vägede vastu.

1919. aasta mais liideti Pärnu Kaitsepataljon, 9. Jalaväepolguga ning osales Lõunarindel Landesveeri sõjas Lemsalu piirkonnas.

  Pikemalt artiklis Lemsalu ja Roopa lahing#20. juuni

Viited muuda

Välislingid muuda