Üksikud jalaväepataljonid

Üksikud jalaväepataljonid moodustati 1928. aasta sõjaväereformi käigus.

Üksiku jalaväepataljoni rahuaegsesse koosseisu kuulusid:

• staap
• 3 jalaväekompaniid
• siderühm
• pioneerirühm
• suusk-jalgratturrühm
• töökomando

Kokku 235–237 meest.

Mobilisatsiooni puhul oleksid üksikud jalaväepataljonid suurendatud sama numbriga jalaväerügementideks: staap, 3 pataljoni, suusk-jalgratturkompanii, sidekompanii, pioneerikompanii, ratsakomando, desinfektsioonikomando, komandandikomando ja töökompanii, kokku 3153 meest.

Eesti sõjaväe üksikud jalaväepataljonid olid:

• Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon (Tartus)
• Kalevi pataljon (Tallinnas)
• Sakala Üksik Jalaväepataljon (Viljandis)
• Scouts (Haapsalus, alates 1939 Tallinnas)
• 2. (Tartus)
• 3. (Valgas)
• 4. (Jõhvis)
• 5. (Rakveres)
• 6. (Pärnus)
• 8. (Võrus)
• 9. (Pärnus)
• 10 (Tallinnas)

1. ja 7. jalaväeosa olid juba rahuajal jalaväerügemendid.

Vaata ka

• Saaremaa rügement