Ava peamenüü
Vikipeedia

Eesti maavägi

Maaväe ülesandedRedigeeri

Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja ka üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks.

Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral.

Rahuajal on maaväe ülesanneteks:

  • korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase;
  • kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
  • osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega;
  • abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral.

Kriiside korral on maaväe ülesanneteks:

  • valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile;
  • tõsta valmisolekutaset;
  • alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist;
  • luua tingimused liitlaste saabumiseks.

Sõjaajal on maaväe ülesanneteks:

  • kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele;
  • korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed.

Maaväe rahuaegne koosseisRedigeeri

  1. Jalaväebrigaad

  2. jalaväebrigaad

Sealhulgas alalises operatiivvalmiduses väeüksused on:

Planeeritavad muutused vastavalt uuele riigikaitse arengukavaleRedigeeri

Uue riigikaitse arengukava alusel on kavas loobuda põhivalmiduses kaitseringkondade staapidest ja suurendada kiirreageerimisvalmiduses peetavate brigaadide arvu 2-ni. Tulevikus on võimalik igal aastal ajateenijatest 2 lahingupataljoni samaaegne koolitamine senise 1 asemel. Uue kava järgse struktuuri formeerimine algab 2014. a teisel poolel.

  • 1. brigaadi põhiosa hakkab paiknema Põhja-Eestis ja formeeritakse pärast vastavaid hankeid soomusbrigaadiks. Brigaadile on kavas hankida lisaks soomustransportööridele jalaväe lahingumasinad ja liikursuurtükid. Staap formeeritakse senise jalaväebrigaadi staabi baasil. Rahuaegsesse koosseisu jäävad kindlasti Scoutspataljon ja Kalevi pataljon.
  • 2. brigaadi põhiosa hakkab paiknema Lõuna-Eestis ja formeeritakse jalaväebrigaadina. Brigaadi staap formeeritakse arvatavasti endise Lõuna kaitseringkonna baasil. Rahuaegsesse koosseisu jääb kindlasti Kuperjanovi jalaväepataljon. Hiljem on planeeritud 2. brigaadi käsutusse anda kogu 1. brigaadi soomusväekoondiseks formeerimisel üle jääv jalaväeüksuste tehnika ja varustus.

ReservüksusedRedigeeri

 
Eesti maaväe sõdur rahvusvahelisel õppusel Saber Strike 2012

Reservväe baasil on võimalik teenistusse kutsuda, formeerida, relvastada ning rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi:

VarustusRedigeeri

TulirelvadRedigeeri

Nimi Päritolu Tüüp Kaliiber Pilt Märkmed
Püstolid
Heckler & Koch USP   Saksamaa Poolautomaatne püstol 9×19 mm   Standardkasutuses püstol.[1]
Makarovi püstol   Nõukogude Liit Poolautomaatne püstol 9×18 mm   Endine standardkasutuses püstol, asendatud H&K USP-idega.[2]
Automaadid ja karabiinid
IMI Galil   Iisrael Automaat 5,56×45 mm   Standardkasutuses ründevintpüss 1. jalaväebrigaadi relvastuses.[3][4][5]
Ak 4   Rootsi Automaat 7,62×51 mm   Standardkasutuses ründevintpüss 2. jalaväebrigaadi relvastuses.[6]
Heckler & Koch G3   Saksamaa Automaat 7,62×51 mm   Variandid G3A3ZF ja G3A4 kasutuses kaitseliidu poolt.[7]
Heckler & Koch G36   Saksamaa Automaat 5,56×45 mm   Kasutuses Erioperatsioonide grupi poolt.[8]
M14   Ameerika Ühendriigid Tseremoniaal Karabiin 7,62×51 mm   Kasutuses vahipataljoni poolt tseremoonialrelvana.[9] Osad modifitseeriti E-Arsenali poolt täppisrelvadeks M-14 TP2.[10]
RK 62   Soome Automaat 7,62x39 mm   Kasutuses Eesti rahuvalvajate poolt Liibanonis
M16   Ameerika Ühendriigid Automaat 5,56x45 mm   USA antud kasutatud M16A1
Sniper rifles
Sako TRG-42   Soome Snaiperrelv .338 Lapua Magnum   Kasutusel erivägede ja luureüksuste poolt.
PGM Hécate II   Prantsusmaa Snaiperrelv 12,7×99 mm  
Galil Sniper   Iisrael Täpsuspüss 7,62×51 mm  
Heckler & Koch HK417   Saksamaa Täpsuspüss 7,62×51 mm   Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.[8]
Pumppüssid
Benelli M3T Mall:ITA Pumphaavlipüssi 12 kaliibrine  
Püstolkuulipildujad
IMI Mini UZI   Iisrael Püstolkuulipilduja 9×19 mm  
Heckler & Koch MP5A2   Saksamaa Püstolkuulipilduja 9×19 mm  
Heckler & Koch MP7   Saksamaa Püstolkuulipilduja 4,6×30 mm   Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.[11]
m/45 B   Rootsi Püstolkuulipilduja 9×19 mm
Kuulipildujad
IMI Negev   Iisrael Kergekuulipilduja 5,56×45 mm  
Heckler & Koch MG4   Saksamaa Kergekuulipilduja 5,56x45 mm   Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.[8]
Ksp 58   Rootsi Täiskuulipilduja 7,62×51 mm  
Rheinmetall MG3   Saksamaa Täiskuulipilduja 7,62×51 mm  
M2 Browning   Ameerika Ühendriigid Raskekuulipilduja 12,7×99 mm   Osad on monteeritud sõidukitele (näiteks Patria Pasi ja Bv 206) ja osad on kolmjalaga kaasaskantavad.
Granaadiheitjad
Brügger & Thomet GL-06   Šveits Granaadiheitja 40 mm  
Heckler & Koch GLM   Saksamaa Granaadiheitja 40 mm  
Heckler & Koch 79N   Saksamaa Granaadiheitja 40 mm  
Milkor MGL   Lõuna-Aafrika Vabariik Granaadiheitja 40 mm   [12]

GranaadidRedigeeri

Nimi Päritolu Tüüp Detonatsioon Pilt Märkmed
Granaadid
F1-granaat   Nõukogude Liit Käsigranaat Sütikuga  
RGD-5   Nõukogude Liit Käsigranaat Sütikuga      
m/56   Rootsi Käsigranaat Sütikuga  

TankitõrjesüsteemidRedigeeri

Nimi Päritolu Tüüp Lõhkepea Pilt Märkmed
Tankitõrjeraketisüsteemid
MAPATS   Iisrael Juhitav tankitõrjerakett 148 mm   Laserjuhitav rakett
MILAN 2   Prantsusmaa Juhitav tankitõrjerakett 115 mm   Traadiga juhitav rakett
FGM-148 Javelin   Ameerika Ühendriigid Isesihtuv tankitõrjerakett 127 mm   Ameerika Ühendriikidelt osteti 80 süsteemi (võimalusega tulevikus osta veel 40).[13]
Type 69 RPG   Hiina Õlaltlastav rakett 85 mm   Olid kasutusel taasiseseisvumise algaastatel.[14]
Instalaza C90-CR   Hispaania Õlaltlastav rakett 90 mm   Ühekordse kasutusega
B-300   Iisrael Õlaltlastav rakett 82 mm   Taaskasutatavad
AT4   Rootsi Õlaltlastav rakett 84 mm   AT4 on mõeldud peamiselt soomukite ja kindlustuste hävitamiseks, sest on kaasaegsete lahingutankide hävitamiseks liiga nõrga tulejõuga.
Tagasilöögita tankitõrjerelvad
Carl-Gustav   Rootsi Tagasilöögita tankitõrjerelv 84 mm   Variandid M2 ja M3.[15][16]
Pvpj 1110   Rootsi Tagasilöögita tankitõrjekahur 90 mm   130 tükki.[16][17]
M40A1   Ameerika Ühendriigid Tagasilöögita tankitõrjekahur 106 mm   30 tükki.[16][17]

ÕhutõrjesüsteemidRedigeeri

Nimi Päritolu Tüüp Number Pilt Märkmed
Õhutõrjeraketisüsteemid
Mistral   Prantsusmaa Pind-õhk-tüüpi rakett 40  
Õhutõrjekahurid
ZU-23-2   Nõukogude Liit Õhutõrjekahur 98  

KaudtulesüsteemidRedigeeri

Nimi Päritolu Tüüp Number Pilt Märkmed
Miinipildujad
B455   Iisrael Miinipilduja 41   B455 on 81 mm miinipilduja.[16][18]
NM 95 (L-16A1)   Suurbritannia Miinipilduja 10   L16A1, tuntud ka kui NM95, on 81 mm kolmemehelise meeskonna poolt kasutatav miinipilduja[16][18]
M252   Ameerika Ühendriigid Miinipilduja 80   M252 on 81 mm kolmemehelise meeskonna poolt kasutatav miinipilduja.[16][19]
2B11   Nõukogude Liit Miinipilduja 14   2B11 on 120 mm viiemehelise meeskonna poolt kasutatav raskemiinipilduja.[16][18]
m/41D   Rootsi Miinipilduja 165   m/41D on 120 mm viiemehelise meeskonna poolt kasutatav raskemiinipilduja.[16][18]
Haubitsad
FH-70   Saksamaa Haubits 24   FH-70 on 155 mm järelveetav haubits.[16][18]
H63 (D-30)   Nõukogude Liit Haubits 42   D-30 on 122 mm järelveetav haubits. Eesti kaitsevägi kasutab Soomelt ostatud H63 varianti.[16][18]

SõidukidRedigeeri

SoomukidRedigeeri

Nimi Päritolu Tüüp Number Pilt Märkmed
Soomustatud masinad
Combat Vehicle 90   Rootsi Jalaväe lahingumasin 44   Madalmaadelt osteti 44 CV9035'te ja Norrast ostetud 35 CV90'e kere, mis monteeritakse toetusmasinateks.[20][21]
Toetusmasinad 35
Treeningmasinad 2
Patria Pasi   Soome Soomustransportöör 136   XA-180: 60 tükki ostetud Soomest (56 teenistuses).[16]
XA-188: 81 tükki ostetud Madalmaadelt (80 teenistuses).[18][22]
BTR-80   Nõukogude Liit Soomustransportöör 15   Variant BTR-80UNSh. Anti üle kaitseliidule.[16][18]
Mamba Mk4   Lõuna-Aafrika Vabariik Soomusauto 7  
Bergepanzer 2   Saksamaa Soomustatud pioneerisõiduk 2   Osteti Madalmaadelt.
Biber   Saksamaa Sillatank 2   Osteti Madalmaadelt.
Fahrschulpanzer Leopard 1   Saksamaa Treeningmasin 2 Osteti Madalmaadelt.

ToetussõidukidRedigeeri

Nimi Päritolu Tüüp Number Pilt Märkmed
Veokid ja transportöörid
Mercedes-Benz Unimog   Saksamaa Transpordiveok >300   Peamiselt Unimog 416 and 435/1300 seeria mudelid.
MAN mil gl   Saksamaa Transpordiveok   MAN 4520, 4620 and 4640 seeria mudelid. Kasutusel ka suurtükkide vedamiseks.
DAF YA 4440   Madalmaad Transpordiveok  
Mercedes-Benz 1017A   Saksamaa Transpordiveok  
Sisu E13TP   Soome Transpordiveok 2   Kasutusel Ground Master 403 radarite kandmiseks.
Volvo FMX   Rootsi Transpordiveok 12  
Bandvagn 206   Rootsi Roomikveok-hõlmik  
Maastur
Mercedes-Benz 250 GD   Saksamaa Maastur  
Chevrolet CUCV   Ameerika Ühendriigid Maastur   M1008, M1009 and M1010 seeria mudelid.
Volvo Tgb   Rootsi Maastur   Volvo Tgb 11, 13 and 20 seeria mudelid.
Toetussõidukid
Mercedes-Benz 4150   Saksamaa Kraanaauto  
TMM-3M   Ukraina Lahingtoetussillasüsteem 4   Osteti Ukrainalt.[23]
Mootorrattad
Husqvarna 258A MT   Rootsi Mootorratas  

AjaluguRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti kaitsejõudude ajalugu

Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse korraldusega 21. novembrist 1918 moodustati Eesti Rahvavägi ja 1. Diviisi ülemaks määrati kindral Aleksander Tõnisson.

Esimesed Eesti väeosad oli maaväe väeosad:

MärkusedRedigeeri

^a Seoses kaitseväe struktuurireformiga ühendati maaväe staap Kaitseväe peastaabiga ning maaväe ülema ametikoht kaotati.

ViitedRedigeeri

  1. ↑ "Püstol H&K USP". Eesti kaitsevägi. 
  2. ↑ Kaitsevägi vahetab Makarovi püstolid välja. Delfi.
  3. ↑ "Automaat Galil AR". Eesti kaitsevägi. 
  4. ↑ "Automaat Galil SAR". Eesti kaitsevägi. 
  5. ↑ "Automaat Galil ARM". Eesti kaitsevägi. 
  6. ↑ "Automaat AK-4". Eesti kaitsevägi. 
  7. ↑ "Automaat HK G3A3ZF/G3A4". Eesti kaitsevägi. 
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-millega-tegeleb-eestlaste-eriuksus-afganistanis?id=67571394
  9. ↑ "Poolautomaatne vintpüss M-14". Eesti kaitsevägi. 
  10. ↑ "Täpsuspüss M-14 TP2". Eesti kaitsevägi. }
  11. ↑ "Kaitseväe eriüksuste juht: peame olema valmis reageerima igasugustele nähtustele". 06.05.2015. Vaadatud 17.04.2017. 
  12. ↑ http://www.postimees.ee/2840821/kaitsevagi-lav-ist-ostetud-granaadiheitjad-peavad-eestis-hasti-vastu
  13. ↑ http://www.postimees.ee/2996135/eesti-saab-javelini-tankitorjesusteemid-jargmisel-aastal
  14. ↑ http://epl.delfi.ee/news/eesti/hiina-relvad-eesti-kaitsevaes?id=50839168
  15. ↑ "Granaadiheitja Carl-Gustav M2". Eesti kaitsevägi. 
  16. ↑ 16,00 16,01 16,02 16,03 16,04 16,05 16,06 16,07 16,08 16,09 16,10 16,11 IISS. The Military Balance 2016, page 91
  17. ↑ 17,0 17,1 "Estonia Land Forces military equipment and vehicles Estonian Army". Armyrecognition.com. 
  18. ↑ 18,0 18,1 18,2 18,3 18,4 18,5 18,6 18,7 "Estonia 2008". ÜRO. 
  19. ↑ "Eesti saab USA-lt 80 uut miinipildujat". Postimees. 
  20. ↑ http://uudised.err.ee/v/eesti/e71bc50a-7cc4-4024-886c-4ccaadc80989
  21. ↑ http://epl.delfi.ee/news/eesti/scoutspataljon-valmistub-umber-relvastuma.d?id=68387437
  22. ↑ "Soome soomukid Eesti kaitseväes". Sõdur. 
  23. ↑ http://www.postimees.ee/3395435/galerii-ja-video-kaitsevagi-sai-jogede-uletamiseks-uue-sillasusteemi

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_maavägi&oldid=5371426"