Vikipeedia

Eesti maavägi

Eesti maavägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas kaitseplaanidele ja kaitseväe juhtimisorganite korraldustele.

Eesti maavägi
Maaväe embleem
Asutatud 1991
Riik  Eesti
Kuuluvus Eesti kaitsevägi
Haru maavägi
Ülesanne maismaasõda
Osa Kaitseväe peastaap
Varustus Eesti maaväe varustus
Sõjad
Sümboolika
Maaväe lipp

Maaväe ülesanded

muuda

Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja ka üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks.

Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral.

Rahuajal on maaväe ülesanneteks:

  • korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase;
  • kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
  • osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega;
  • abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral.

Kriiside korral on maaväe ülesanneteks:

  • valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile;
  • tõsta valmisolekutaset;
  • alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist;
  • luua tingimused liitlaste saabumiseks.

Sõjaajal on maaväe ülesanneteks:

  • kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele;
  • korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed.

Maaväe rahuaegne koosseis

muuda

  Diviis

  2. jalaväebrigaad

Sealhulgas alalises operatiivvalmiduses väeüksused on:


Planeeritavad muutused uue riigikaitse arengukava kohaselt

muuda

Uue riigikaitse arengukava alusel on kavas loobuda põhivalmiduses kaitseringkondade staapidest ja suurendada kiirreageerimisvalmiduses peetavate brigaadide arvu 2-ni. Tulevikus on võimalik igal aastal ajateenijatest 2 lahingupataljoni samaaegne koolitamine senise 1 asemel. Uue kava järgse struktuuri formeerimine algab 2014. a teisel poolel.

  • 1. brigaadi põhiosa hakkab paiknema Põhja-Eestis ja formeeritakse pärast vastavaid hankeid soomusbrigaadiks. Brigaadile on kavas hankida lisaks soomustransportööridele jalaväe lahingumasinad ja liikursuurtükid. Staap formeeritakse senise jalaväebrigaadi staabi baasil. Rahuaegsesse koosseisu jäävad kindlasti Scoutspataljon ja Kalevi pataljon.
  • 2. brigaadi põhiosa hakkab paiknema Lõuna-Eestis ja formeeritakse jalaväebrigaadina. Brigaadi staap formeeritakse arvatavasti endise Lõuna kaitseringkonna baasil. Rahuaegsesse koosseisu jääb kindlasti Kuperjanovi jalaväepataljon. Hiljem on planeeritud 2. brigaadi käsutusse anda kogu 1. brigaadi soomusväekoondiseks formeerimisel üle jääv jalaväeüksuste tehnika ja varustus.

Reservüksused

muuda
 
Eesti maaväe sõdur rahvusvahelisel õppusel Saber Strike 2012

Reservväe baasil on võimalik teenistusse kutsuda, formeerida, relvastada ning rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi:

Varustus

muuda

Tulirelvad

muuda
Nimi Päritolu Tüüp Kaliiber Pilt Märkmed
Püstolid
Heckler & Koch USP   Saksamaa Poolautomaatne püstol 9×19 mm   Standardkasutuses püstol.[1]
Automaadid ja karabiinid
LMT R-20 Rahe   USA Ründevintpüss 5,56×45 mm
7,62×51 mm 		  Uus Kaitseväe teenistusrelv. Kõik üksused saavad uue teenistusrelvaga relvastatuks 2022. aastaks.[2][3][4] 7,62x51mm kaliibriga varianti R-20 L kasutatakse täpsuspüssina.
IMI Galil   Iisrael Ründevintpüss 5,56×45 mm   Standardkasutuses ründevintpüss 1. jalaväebrigaadi relvastuses.[2][3][4]
Ak 4   Rootsi Ründevintpüss 7,62×51 mm   Standardkasutuses ründevintpüss 2. jalaväebrigaadi relvastuses.[5]
Heckler & Koch G36   Saksamaa Ründevintpüss 5,56×45 mm   Kasutuses Erioperatsioonide grupis.[6]
M14   Ameerika Ühendriigid Tseremoniaal Karabiin 7,62×51 mm   Kasutuses vahipataljoni poolt tseremoonialrelvana.[7] Osad modifitseeriti E-Arsenali poolt täppisrelvadeks M-14 TP2.[8]
Snaiperrelvad
Sako TRG-42   Soome Snaiperrelv .338 Lapua Magnum   Kasutusel erivägedes ja luureüksustes.
PGM Hécate II   Prantsusmaa Snaiperrelv 12,7×99 mm  
Galil Sniper   Iisrael Täpsuspüss 7,62×51 mm  
Heckler & Koch HK417   Saksamaa Täpsuspüss 7,62×51 mm   Kasutusel erioperatsioonide grupis.[6]
Pumppüssid
Benelli M3T   Itaalia Pumphaavlipüssi 12 kaliibrine  
Püstolkuulipildujad
IMI Mini UZI   Iisrael Püstolkuulipilduja 9×19 mm  
Heckler & Koch MP5A2   Saksamaa Püstolkuulipilduja 9×19 mm  
Heckler & Koch MP7   Saksamaa Püstolkuulipilduja 4,6×30 mm   Kasutusel erioperatsioonide grupis.[9]
Kuulipildujad
IMI Negev   Iisrael Kergekuulipilduja 5,56×45 mm  
Heckler & Koch MG4   Saksamaa Kergekuulipilduja 5,56x45 mm   Kasutusel erioperatsioonide grupis.[6]
Ksp 58   Rootsi Täiskuulipilduja 7,62×51 mm  
Rheinmetall MG3   Saksamaa Täiskuulipilduja 7,62×51 mm  
M2 Browning   Ameerika Ühendriigid Raskekuulipilduja 12,7×99 mm   Osad on monteeritud sõidukitele (näiteks Patria Pasi) ja osad on kolmjalaga kaasaskantavad.
Granaadiheitjad
Brügger & Thomet GL-06   Šveits Granaadiheitja 40 mm  
Heckler & Koch GLM   Saksamaa Granaadiheitja 40 mm  
Heckler & Koch 79N   Saksamaa Granaadiheitja 40 mm  
M203   USA Granaadiheitja 40 mm  

Granaadid

muuda
Nimi Päritolu Tüüp Detonatsioon Pilt Märkmed
Granaadid
F1-granaat   Nõukogude Liit Käsigranaat Sütikuga  
RGD-5   Nõukogude Liit Käsigranaat Sütikuga      
m/56   Rootsi Käsigranaat Sütikuga  

Tankitõrjesüsteemid

muuda
Nimi Päritolu Tüüp Lõhkepea Pilt Märkmed
Tankitõrjeraketisüsteemid
Instalaza C90-CR[10]   Hispaania Õlaltlastav rakett 90 mm   Ühekordse kasutusega.
MILAN 2[11]   Prantsusmaa Juhitav tankitõrjerakett 125 mm   Traadiga juhitav rakett.
FGM-148 Javelin[12]   Ameerika Ühendriigid Isesihtuv tankitõrjerakett 127 mm   Ameerika Ühendriikidelt osteti 80 süsteemi (võimalusega tulevikus osta veel 40).[13] Mõned neist on Ukrainale üle antud.[14]
Spike SR/LR2[15]   Iisrael /

  Saksamaa

Isesihtuv tankitõrjerakett 130 mm   EuroSpike GmbH'lt osteti 18 süsteemi, tarned alates 2020.
Tagasilöögita tankitõrjerelvad
Carl-Gustav[16]   Rootsi Granaadiheitja 84 mm   Variandid M2 ja M3. Vahetatakse variandi M4 vastu välja 2022. aastaks.[17][18] Relvastuses on umbes 700 tükki.[19]
Pv 1110[20]   Rootsi Tankitõrjekahur 90 mm  

Õhutõrjesüsteemid

muuda
Nimi Päritolu Tüüp Number Pilt Märkmed
Mistral[20]   Prantsusmaa Lühimaa õhutõrjerakett

90 mm

  Alates 2007. aastast on neid süsteeme regulaarselt tellitud. Mõned neist on Ukrainale üle antud.[21]
Piorun[20]   Poola Lühimaa õhutõrjerakett

72 mm

  Tarnitud 2024. aastal.[22]
ZU-23-2[20]   Nõukogude Liit Õhutõrjekahur 23×152 mm  
IRIS-T SLM   Saksamaa Keskmaa õhutõrjesüsteem   Tellitud 3 patareid 2023. aastal.[23] Tarne plaanitud 2025–2026.[24]

Kaudtulesüsteemid

muuda
Nimi Päritolu Tüüp Number Pilt Märkmed
Miinipildujad
M252   Ameerika Ühendriigid Miinipilduja 81 mm 60[20]   M252 on 81 mm kolmeliikmelises rühmas kasutatav miinipilduja.[18][25]
NM95   Norra  
B455   Iisrael  
m/41D   Rootsi Miinipilduja 120 mm 66[20]   m/41D on 120 mm viieliikmelises rühmas kasutatav raskemiinipilduja.[18][26]
2B11   Nõukogude Liit  
Suurtükid
K9 Kõu   Lõuna-Korea Liikursuurtükk 155 mm 24[27]   Lõuna-Korealt osteti esmalt 18 liikursuurtükki. Tarned alates 2020.[18][26] Kokku tellitud 36 liikursuurtükki.[28]
CAESAR   Prantsusmaa Liikursuurtükk 155 mm 6[29]   Tellitud 12 ratastel liikursuurtükki. Tarne plaanitud 2024–2025.[30]
FH-70   Saksamaa Haubits   FH-70 on 155 mm järelveetav haubits.[18][26] Üle antud Ukrainale (täpne kogus teadmata).[31]
Mitmikraketiheitjad
M142 HIMARS   Ameerika Ühendriigid Mitmikraketiheitja 6   Tellitud 6 mitmikraketiheitjat.[32] Tarnitud 30. aprillil 2025.[33]

Soomustehnika

muuda
Nimi Päritolu Tüüp Number Pilt Märkmed
Soomustatud masinad
Combat Vehicle 90   Rootsi Jalaväe lahingumasin 44[20]   Madalmaadelt osteti 44 CV9035'te ja Norrast ostetud 35 CV90'e kere, mis monteeritakse toetusmasinateks.[34][35]
Toetusmasinad
Treeningmasinad 2[20]
Patria Pasi   Soome Soomustransportöör 136[20]   XA-180: 60 tükki ostetud Soomest (56 teenistuses).[18]
XA-188: 81 tükki ostetud Madalmaadelt (80 teenistuses).[26][36]
Otokar ARMA   Türgi Soomustransportöör 6×6 ~50[37]   Tellitud 230 masinat. Tarne plaanitud 2024–2025.[38][39]
Nurol Makina NMS   Türgi Soomusauto 4×4  
Insenerisõidukid
Bergepanzer 2   Saksamaa Soomustatud pioneerisõiduk 2[20]   Tanki Leopard 1 baasil. Osteti Madalmaadelt.
Biber   Saksamaa Sillatank 2[20]  
Fahrschulpanzer Leopard 1   Saksamaa Treeningmasin 2[20]

Toetussõidukid

muuda
Nimi Päritolu Tüüp Number Pilt Märkmed
Veokid ja transportöörid
Scania G410   Rootsi Transpordiveok 6×4 2024. aastal saabusid esimesed masinad[40]. Kokku on tellitud 265 veokit[41].
Transpordiveok 8×8 2024. aastal saabusid esimesed masinad[42].
Scania G360   Rootsi Transpordiveok 8×4 2024. aastal saabusid esimesed masinad[42].
Volvo 44R   Rootsi Transpordiveok 4×4 2024. aastal saabusid esimesed masinad[43].
Volvo 66R   Rootsi Transpordiveok 6×6 2024. aastal saabusid esimesed masinad[43].
Mercedes-Benz Unimog   Saksamaa Transpordiveok   Varem soetatud Unimog 416 ja 435/1300 seeria mudelid. 2024. aastal saabusid U4000 masinad[44].
MAN mil gl   Saksamaa Transpordiveok   MAN 4520, 4620 ja 4640 seeria mudelid. Kasutusel ka suurtükkide vedamiseks.
DAF YA 4440   Madalmaad Transpordiveok  
Mercedes-Benz 1017A   Saksamaa Transpordiveok  
Sisu E13TP   Soome Transpordiveok 2   Kasutusel Ground Master 403 radarite kandmiseks.
Volvo FMX   Rootsi Transpordiveok  
Bandvagn 206   Rootsi Roomikveok-hõlmik  
Maastur
Mercedes-Benz 250 GD   Saksamaa Maastur  
Chevrolet CUCV   Ameerika Ühendriigid Maastur   M1008, M1009 ja M1010 seeria mudelid.
Volvo Tgb   Rootsi Maastur   Volvo Tgb 11, 13 ja 20 seeria mudelid.
Toetussõidukid
Mercedes-Benz 4150   Saksamaa Kraanaauto  
TMM-3M   Ukraina Lahingtoetussillasüsteem   Osteti Ukrainalt.[45]
Mootorrattad
Husqvarna 258A MT   Rootsi Mootorratas  

Ajalugu

muuda
  Pikemalt artiklis Eesti kaitsejõudude ajalugu

Eesti Maavägi asutati 1991. aastal.

Märkused

muuda

^a Seoses kaitseväe struktuurireformiga ühendati maaväe staap Kaitseväe peastaabiga ning maaväe ülema ametikoht kaotati.

Viited

muuda
  1. ↑ "Püstol H&K USP". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2018. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  2. ↑ 2,0 2,1 "Automaat Galil AR". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  3. ↑ 3,0 3,1 "Automaat Galil SAR". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  4. ↑ 4,0 4,1 "Automaat Galil ARM". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  5. ↑ "Automaat AK-4". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-millega-tegeleb-eestlaste-eriuksus-afganistanis?id=67571394
  7. ↑ "Poolautomaatne vintpüss M-14". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. mai 2017. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  8. ↑ "Täpsuspüss M-14 TP2". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. jaanuar 2019. Vaadatud 12. aprillil 2017.}
  9. ↑ "Kaitseväe eriüksuste juht: peame olema valmis reageerima igasugustele nähtustele". 06.05.2015. Vaadatud 17.04.2017.
  10. ↑ "Tankitõrjerelvad". Kaitsevägi. 21. märts 2025. Vaadatud 23. märtsil 2025.
  11. ↑ "Keskmaa tankitõrjeraketikompleks MILAN 2". Kaitsevägi. 21. märts 2025. Vaadatud 23. märtsil 2025.
  12. ↑ "Tankitõrjerelvad". Kaitsevägi. 21. märts 2025. Vaadatud 23. märtsil 2025.
  13. ↑ http://www.postimees.ee/2996135/eesti-saab-javelini-tankitorjesusteemid-jargmisel-aastal
  14. ↑ "Eesti antud Javelini tankitõrjeraketid jõudsid Ukrainasse | Kaitseministeerium". kaitseministeerium.ee. Vaadatud 27. oktoobril 2024.
  15. ↑ "Tankitõrjerelvad". Kaitsevägi. 21. märts 2025. Vaadatud 23. märtsil 2025.
  16. ↑ "Tankitõrjerelvad". Kaitsevägi. 21. märts 2025. Vaadatud 23. märtsil 2025.
  17. ↑ "Granaadiheitja Carl-Gustav M2". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2017. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  18. ↑ 18,0 18,1 18,2 18,3 18,4 18,5 IISS. The Military Balance 2016, page 91
  19. ↑ ERR (10. jaanuar 2023). "Kaitsevägi sai uued granaadiheitjad Carl-Gustav M4". ERR. Vaadatud 26. oktoobril 2024.
  20. ↑ 20,00 20,01 20,02 20,03 20,04 20,05 20,06 20,07 20,08 20,09 20,10 20,11 The Military Balance 2025. Lk 85.
  21. ↑ ERR (19. juuni 2024). "Eesti ostab nelja riigiga Mistral raketisüsteeme ja rakette". ERR. Vaadatud 27. oktoobril 2024.
  22. ↑ ERR (5. jaanuar 2024). "Eestisse jõudsid õlalt lastavad lühimaa õhutõrjesüsteemid Piorun". ERR. Vaadatud 30. oktoobril 2024.
  23. ↑ ERR, Madis Hindre | (3. aprill 2025). "Eesti plaanib osta ballistiliste rakettide vastaseid õhutõrjesüsteeme". ERR. Vaadatud 3. aprillil 2025.
  24. ↑ ERR (11. september 2023). "Eesti allkirjastas keskmaa õhutõrjesüsteemide IRIS-T SLM ostulepingu". ERR. Vaadatud 30. oktoobril 2024.
  25. ↑ "Eesti saab USA-lt 80 uut miinipildujat". Postimees.
  26. ↑ 26,0 26,1 26,2 26,3 "Estonia 2008". ÜRO. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. mai 2014. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  27. ↑ "Eesti sai täiendust oma haubitsapargile". Estonian World Review. Vaadatud 27. oktoobril 2024.
  28. ↑ "Eesti ostab Lõuna-Korealt veel 12 liikursuurtükki K9". ERR Uudised. Vaadatud 5. mail 2023.
  29. ↑ ERR (29. jaanuar 2025). "Kaitsevägi sai esimesed liikursuurtükid Caesar". ERR. Vaadatud 30. jaanuaril 2025.
  30. ↑ "Kaitseminister Pevkur: Esimesed Caesar haubitsad saabuvad Eestisse juba sel aastal | Kaitseministeerium". kaitseministeerium.ee. Vaadatud 27. oktoobril 2024.
  31. ↑ ERR, Anton Aleksejev, Kristjan Svirgsden, Zaporižžja oblast, Ukraina | (16. märts 2023). "ERR Ukrainas: kuidas läheb rindel Eestis väljaõppe saanud Ukraina sõduritel". ERR. Vaadatud 27. oktoobril 2024.
  32. ↑ "Eesti saab HIMARSid siiski hiljemalt 2025. aasta lõpuks". Forte. Vaadatud 27. oktoobril 2024.
  33. ↑ ERR (30. aprill 2025). "Kuus HIMARS-i mitmikraketiheitjat jõudsid Eestisse". ERR. Vaadatud 30. aprillil 2025.
  34. ↑ http://uudised.err.ee/v/eesti/e71bc50a-7cc4-4024-886c-4ccaadc80989
  35. ↑ http://epl.delfi.ee/news/eesti/scoutspataljon-valmistub-umber-relvastuma.d?id=68387437
  36. ↑ "Soome soomukid Eesti kaitseväes". Sõdur.
  37. ↑ Mõttus, Mirjam (19. veebruar 2025). "Kuperjanovi jalaväepataljon alustas Türgist ostetud soomukitel väljaõpet". ERR. Vaadatud 20. veebruaril 2025.
  38. ↑ "ALLKIRJAD ALL | Eesti ostab ligikaudu 200 miljoni euro eest Türgilt ratassoomukeid". Forte. Vaadatud 27. oktoobril 2024.
  39. ↑ ERR, Madis Hindre | (18. oktoober 2023). "2nd Infantry Brigade hopes to take new armored vehicles to Spring Storm next year". ERR (inglise). Vaadatud 27. oktoobril 2024.
  40. ↑ "FOTOD ⟩ Kaitsevägi sai kätte esimesed uued sadulveokid". Postimees. 18. oktoober 2024. Vaadatud 1. veebruaril 2025.
  41. ↑ Manuel, Rojoef (22. oktoober 2024). "Estonian Military Accepts First G410 Transport Trucks From Scania". The Defense Post (Ameerika inglise). Vaadatud 1. veebruaril 2025.
  42. ↑ 42,0 42,1 Rosin, Krismar (11. detsember 2024). "Kaitseväe autoparki lisanduvad uued konkslift-sõidukid". Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Vaadatud 1. veebruaril 2025.
  43. ↑ 43,0 43,1 Rosin, Krismar (30. detsember 2024). "Kaitsevägi saab uued taktikalised veokid". Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Vaadatud 1. veebruaril 2025.
  44. ↑ Pastarus, Kermo (29. oktoober 2024). "Kaitsevägi sai täiendavad maastikuveokid". Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Vaadatud 1. veebruaril 2025.
  45. ↑ http://www.postimees.ee/3395435/galerii-ja-video-kaitsevagi-sai-jogede-uletamiseks-uue-sillasusteemi

Kirjandus

muuda
  • The Military Balance 2025 / International Institute for Strategic Studies. – London: Taylor & Francis, 2025. – 530 lk. – ISBN 9781003630760.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_maavägi&oldid=6867367"