Eesti maavägi
Eesti maavägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas kaitseplaanidele ja kaitseväe juhtimisorganite korraldustele.
| Eesti maavägi | |
|---|---|
 Maaväe embleem | |
| Asutatud | 1918 |
| Riik |
 Eesti |
| Kuuluvus | Eesti kaitsevägi |
| Haru | maavägi |
| Ülesanne | maismaasõda |
| Osa |
 Kaitseväe peastaap |
| Varustus | Eesti maaväe varustus |
| Sõjad | |
| Sümboolika | |
| Maaväe lipp |
 |
Maaväe ülesandedRedigeeri
Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja ka üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks.
Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral.
Rahuajal on maaväe ülesanneteks:
- korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase;
- kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
- osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega;
- abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral.
Kriiside korral on maaväe ülesanneteks:
- valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile;
- tõsta valmisolekutaset;
- alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist;
- luua tingimused liitlaste saabumiseks.
Sõjaajal on maaväe ülesanneteks:
- kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele;
- korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed.
Maaväe rahuaegne koosseisRedigeeri
- Staap (Tapal)
Scoutspataljon (Tapal)
Kalevi jalaväepataljon (Jõhvis)
Viru jalaväepataljon (Jõhvis)
Pioneeripataljon (Tapal)
Õhutõrjepataljon (Tapal)
Suurtükiväepataljon (Tapal)
Tagalapataljon (Tapal)- Tankitõrjekompanii (Jõhvis)
- Luurekompanii (Tapal)
- Staabikompanii (Tapal)
- Staap (Luunjas)
Kuperjanovi jalaväepataljon (Võrus)
Tagalapataljon (Võrus)
Sealhulgas alalises operatiivvalmiduses väeüksused on:
- 1. Jalaväebrigaadi staap
- 2. jalaväebrigaadi staap
- Scoutspataljon
- EOD/IEDD demineerimisrühm
Planeeritavad muutused uue riigikaitse arengukava kohaseltRedigeeri
Uue riigikaitse arengukava alusel on kavas loobuda põhivalmiduses kaitseringkondade staapidest ja suurendada kiirreageerimisvalmiduses peetavate brigaadide arvu 2-ni. Tulevikus on võimalik igal aastal ajateenijatest 2 lahingupataljoni samaaegne koolitamine senise 1 asemel. Uue kava järgse struktuuri formeerimine algab 2014. a teisel poolel.
- 1. brigaadi põhiosa hakkab paiknema Põhja-Eestis ja formeeritakse pärast vastavaid hankeid soomusbrigaadiks. Brigaadile on kavas hankida lisaks soomustransportööridele jalaväe lahingumasinad ja liikursuurtükid. Staap formeeritakse senise jalaväebrigaadi staabi baasil. Rahuaegsesse koosseisu jäävad kindlasti Scoutspataljon ja Kalevi pataljon.
- 2. brigaadi põhiosa hakkab paiknema Lõuna-Eestis ja formeeritakse jalaväebrigaadina. Brigaadi staap formeeritakse arvatavasti endise Lõuna kaitseringkonna baasil. Rahuaegsesse koosseisu jääb kindlasti Kuperjanovi jalaväepataljon. Hiljem on planeeritud 2. brigaadi käsutusse anda kogu 1. brigaadi soomusväekoondiseks formeerimisel üle jääv jalaväeüksuste tehnika ja varustus.
See artikkel vajab ajakohastamist. |
ReservüksusedRedigeeri
.jpg)
Eesti maaväe sõdur rahvusvahelisel õppusel Saber Strike 2012
Reservväe baasil on võimalik teenistusse kutsuda, formeerida, relvastada ning rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi:
- 6 jalaväepataljoni (neist 2 soomukitel)
- 2 õhutõrjepataljoni
- 2 pioneeripataljoni
- 2 suurtükiväepataljoni
- 2 tagalapataljoni
- 2 luurekompaniid
- 2 tankitõrjekompaniid
VarustusRedigeeri
TulirelvadRedigeeri
| Nimi | Päritolu | Tüüp | Kaliiber | Pilt | Märkmed | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Püstolid | ||||||
| Heckler & Koch USP |  Saksamaa
|
Poolautomaatne püstol | 9×19 mm | 
|
Standardkasutuses püstol.[1] | |
| Automaadid ja karabiinid | ||||||
| LMT R-20 Rahe |  USA
|
Ründevintpüss | 5,56×45 mm 7,62×51 mm |
|
Uus Kaitseväe teenistusrelv. Kõik üksused saavad uue teenistusrelvaga relvastatuks 2022. aastaks.[2][3][4] 7,62x51mm kaliibriga varianti R-20 L kasutatakse täpsuspüssina. | |
| IMI Galil |  Iisrael
|
Ründevintpüss | 5,56×45 mm | Fail:Imfdb galil.jpg | Standardkasutuses ründevintpüss 1. jalaväebrigaadi relvastuses.[2][3][4] | |
| Ak 4 |  Rootsi
|
Ründevintpüss | 7,62×51 mm | 
|
Standardkasutuses ründevintpüss 2. jalaväebrigaadi relvastuses.[5] | |
| Heckler & Koch G36 | Saksamaa
|
Ründevintpüss | 5,56×45 mm | 
|
Kasutuses Erioperatsioonide grupi poolt.[6] | |
| M14 | Ameerika Ühendriigid
|
Tseremoniaal Karabiin | 7,62×51 mm | _(7414626342).jpg){kind=small}
|
Kasutuses vahipataljoni poolt tseremoonialrelvana.[7] Osad modifitseeriti E-Arsenali poolt täppisrelvadeks M-14 TP2.[8] | |
| Sniper rifles | ||||||
| Sako TRG-42 |  Soome
|
Snaiperrelv | .338 Lapua Magnum | 
|
Kasutusel erivägede ja luureüksuste poolt. | |
| PGM Hécate II |  Prantsusmaa
|
Snaiperrelv | 12,7×99 mm | 
|
||
| Galil Sniper | Iisrael
|
Täpsuspüss | 7,62×51 mm | 
|
||
| Heckler & Koch HK417 | Saksamaa
|
Täpsuspüss | 7,62×51 mm | 
|
Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.[6] | |
| Pumppüssid | ||||||
| Benelli M3T | Mall:ITA | Pumphaavlipüssi | 12 kaliibrine | 
|
||
| Püstolkuulipildujad | ||||||
| IMI Mini UZI | Iisrael
|
Püstolkuulipilduja | 9×19 mm | 
|
||
| Heckler & Koch MP5A2 | Saksamaa
|
Püstolkuulipilduja | 9×19 mm | 
|
||
| Heckler & Koch MP7 | Saksamaa
|
Püstolkuulipilduja | 4,6×30 mm | 
|
Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.[9] | |
| Kuulipildujad | ||||||
| IMI Negev | Iisrael
|
Kergekuulipilduja | 5,56×45 mm | 
|
||
| Heckler & Koch MG4 | Saksamaa
|
Kergekuulipilduja | 5,56x45 mm | 
|
Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.[6] | |
| Ksp 58 | Rootsi
|
Täiskuulipilduja | 7,62×51 mm | 
|
||
| Rheinmetall MG3 | Saksamaa
|
Täiskuulipilduja | 7,62×51 mm | 
|
||
| M2 Browning | Ameerika Ühendriigid
|
Raskekuulipilduja | 12,7×99 mm | 
|
Osad on monteeritud sõidukitele (näiteks Patria Pasi) ja osad on kolmjalaga kaasaskantavad. | |
| Granaadiheitjad | ||||||
| Brügger & Thomet GL-06 |  Šveits
|
Granaadiheitja | 40 mm | 
|
||
| Heckler & Koch GLM | Saksamaa
|
Granaadiheitja | 40 mm | 
|
||
| Heckler & Koch 79N | Saksamaa
|
Granaadiheitja | 40 mm | 
|
||
| M203 | USA
|
Granaadiheitja | 40 mm | 
|
||
GranaadidRedigeeri
| Nimi | Päritolu | Tüüp | Detonatsioon | Pilt | Märkmed | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Granaadid | ||||||
| F1-granaat |  Nõukogude Liit
|
Käsigranaat | Sütikuga | 
|
||
| RGD-5 | Nõukogude Liit
|
Käsigranaat | Sütikuga | 
|
 
| |
| m/56 | Rootsi
|
Käsigranaat | Sütikuga | 
|
||
TankitõrjesüsteemidRedigeeri
| Nimi | Päritolu | Tüüp | Lõhkepea | Pilt | Märkmed | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Tankitõrjeraketisüsteemid | ||||||
| MILAN 2 | Prantsusmaa
|
Juhitav tankitõrjerakett | 115 mm | 
|
Traadiga juhitav rakett | |
| FGM-148 Javelin | Ameerika Ühendriigid
|
Isesihtuv tankitõrjerakett | 127 mm | .jpg)
|
Ameerika Ühendriikidelt osteti 80 süsteemi (võimalusega tulevikus osta veel 40).[10] | |
| Instalaza C90-CR |  Hispaania
|
Õlaltlastav rakett | 90 mm | .jpg)
|
Ühekordse kasutusega | |
| Spike | Saksamaa
|
Isesihtuv tankitõrjerakett | 130 mm | 
|
EuroSpike GmbH'lt osteti 18 süsteemi, tarned alates 2020. | |
| Tagasilöögita tankitõrjerelvad | ||||||
| Carl-Gustav | Rootsi
|
Tagasilöögita tankitõrjerelv | 84 mm | 
|
Variandid M2 ja M3. Vahetatakse variandi M4 vastu välja 2022. aastaks[11][12] | |
ÕhutõrjesüsteemidRedigeeri
| Nimi | Päritolu | Tüüp | Number | Pilt | Märkmed | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Õhutõrjeraketisüsteemid | ||||||
| Mistral | Prantsusmaa
|
Pind-õhk-tüüpi rakett | 40 | 
|
||
| Õhutõrjekahurid | ||||||
| ZU-23-2 | Nõukogude Liit
|
Õhutõrjekahur | 98 | 
|
||
KaudtulesüsteemidRedigeeri
| Nimi | Päritolu | Tüüp | Number | Pilt | Märkmed | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Miinipildujad | ||||||
| M252 | Ameerika Ühendriigid
|
Miinipilduja | 80 | 
|
M252 on 81 mm kolmemehelise meeskonna poolt kasutatav miinipilduja.[12][13] | |
| m/41D | Rootsi
|
Miinipilduja | 165 | 
|
m/41D on 120 mm viiemehelise meeskonna poolt kasutatav raskemiinipilduja.[12][14] | |
| Haubitsad | ||||||
| K9 Kõu |  Lõuna-Korea
|
Liikursuurtükk | 18 | 
|
Lõuna-Korealt osteti 18 155mm liikursuurtükki. Tarned alates 2020.[12][14] | |
| FH-70 | Saksamaa
|
Haubits | 24 | _left_front_view_at_Camp_Yao_October_16,_2016.jpg)
|
FH-70 on 155 mm järelveetav haubits.[12][14] | |
| H63 (D-30) | Nõukogude Liit
|
Haubits | 42 | 
|
D-30 on 122 mm järelveetav haubits. Eesti kaitsevägi kasutab Soomelt ostatud H63 varianti.[12][14] | |
SõidukidRedigeeri
SoomukidRedigeeri
| Nimi | Päritolu | Tüüp | Number | Pilt | Märkmed | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Soomustatud masinad | ||||||
| Combat Vehicle 90 | Rootsi
|
Jalaväe lahingumasin | 44 | 
|
Madalmaadelt osteti 44 CV9035'te ja Norrast ostetud 35 CV90'e kere, mis monteeritakse toetusmasinateks.[15][16] | |
| Toetusmasinad | 35 | |||||
| Treeningmasinad | 2 | |||||
| Patria Pasi | Soome
|
Soomustransportöör | 136 | 
|
XA-180: 60 tükki ostetud Soomest (56 teenistuses).[12] XA-188: 81 tükki ostetud Madalmaadelt (80 teenistuses).[14][17] | |
| Bergepanzer 2 | Saksamaa
|
Soomustatud pioneerisõiduk | 2 | 
|
Osteti Madalmaadelt. | |
| Biber | Saksamaa
|
Sillatank | 2 | 
|
Osteti Madalmaadelt. | |
| Fahrschulpanzer Leopard 1 | Saksamaa
|
Treeningmasin | 2 | Osteti Madalmaadelt. | ||
ToetussõidukidRedigeeri
| Nimi | Päritolu | Tüüp | Number | Pilt | Märkmed | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Veokid ja transportöörid | ||||||
| Mercedes-Benz Unimog | Saksamaa
|
Transpordiveok | >300 | 
|
Peamiselt Unimog 416 and 435/1300 seeria mudelid. | |
| MAN mil gl | Saksamaa
|
Transpordiveok | 
|
MAN 4520, 4620 and 4640 seeria mudelid. Kasutusel ka suurtükkide vedamiseks. | ||
| DAF YA 4440 |  Madalmaad
|
Transpordiveok | 
|
|||
| Mercedes-Benz 1017A | Saksamaa
|
Transpordiveok | 
|
|||
| Sisu E13TP | Soome
|
Transpordiveok | 2 | 
|
Kasutusel Ground Master 403 radarite kandmiseks. | |
| Volvo FMX | Rootsi
|
Transpordiveok | 12 | .jpg)
|
||
| Bandvagn 206 | Rootsi
|
Roomikveok-hõlmik | 
|
|||
| Maastur | ||||||
| Mercedes-Benz 250 GD | Saksamaa
|
Maastur | 
|
|||
| Chevrolet CUCV | Ameerika Ühendriigid
|
Maastur | 
|
M1008, M1009 and M1010 seeria mudelid. | ||
| Volvo Tgb | Rootsi
|
Maastur | 
|
Volvo Tgb 11, 13 and 20 seeria mudelid. | ||
| Toetussõidukid | ||||||
| Mercedes-Benz 4150 | Saksamaa
|
Kraanaauto | 
|
|||
| TMM-3M |  Ukraina
|
Lahingtoetussillasüsteem | 4 | 
|
Osteti Ukrainalt.[18] | |
| Mootorrattad | ||||||
| Husqvarna 258A MT | Rootsi
|
Mootorratas | 
|
|||
AjaluguRedigeeri
Pikemalt artiklis Eesti kaitsejõudude ajalugu
Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse korraldusega 21. novembrist 1918 moodustati Eesti Rahvavägi ja 1. Diviisi ülemaks määrati kindral Aleksander Tõnisson.
Esimesed Eesti väeosad oli maaväe väeosad:
MärkusedRedigeeri
^a Seoses kaitseväe struktuurireformiga ühendati maaväe staap Kaitseväe peastaabiga ning maaväe ülema ametikoht kaotati.
ViitedRedigeeri
- ↑ "Püstol H&K USP". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2018. Vaadatud 12. aprillil 2017.
- ↑ 2,0 2,1 "Automaat Galil AR". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017.
- ↑ 3,0 3,1 "Automaat Galil SAR". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017.
- ↑ 4,0 4,1 "Automaat Galil ARM". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017.
- ↑ "Automaat AK-4". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-millega-tegeleb-eestlaste-eriuksus-afganistanis?id=67571394
- ↑ "Poolautomaatne vintpüss M-14". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. mai 2017. Vaadatud 12. aprillil 2017.
- ↑ "Täpsuspüss M-14 TP2". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. jaanuar 2019. Vaadatud 12. aprillil 2017.}
- ↑ "Kaitseväe eriüksuste juht: peame olema valmis reageerima igasugustele nähtustele". 06.05.2015. Vaadatud 17.04.2017.
- ↑ http://www.postimees.ee/2996135/eesti-saab-javelini-tankitorjesusteemid-jargmisel-aastal
- ↑ "Granaadiheitja Carl-Gustav M2". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2017. Vaadatud 12. aprillil 2017.
- ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 12,4 12,5 12,6 IISS. The Military Balance 2016, page 91
- ↑ "Eesti saab USA-lt 80 uut miinipildujat". Postimees.
- ↑ 14,0 14,1 14,2 14,3 14,4 "Estonia 2008". ÜRO. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. mai 2014. Vaadatud 12. aprillil 2017.
- ↑ http://uudised.err.ee/v/eesti/e71bc50a-7cc4-4024-886c-4ccaadc80989
- ↑ http://epl.delfi.ee/news/eesti/scoutspataljon-valmistub-umber-relvastuma.d?id=68387437
- ↑ "Soome soomukid Eesti kaitseväes". Sõdur.
- ↑ http://www.postimees.ee/3395435/galerii-ja-video-kaitsevagi-sai-jogede-uletamiseks-uue-sillasusteemi
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "iPUYz" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "P6uX9" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "ujBYT" ei kasutata eelnevas tekstis.
<references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "EST" ei kasutata eelnevas tekstis.VälislingidRedigeeri
- Maaväe koduleht kaitsejõudude peastaabi kodulehel
- Jalaväe eeskiri. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
- Eesti kamandu sõnad sõjaväele 1918. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
- Jalaväe taktika käsiraamat. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
