Vikipeedia

Eesti maavägi

Eesti maavägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas kaitseplaanidele ja kaitseväe juhtimisorganite korraldustele.

Eesti maavägi
Maaväe embleem
Asutatud 1991
Riik  Eesti
Kuuluvus Eesti kaitsevägi
Haru maavägi
Ülesanne maismaasõda
Osa Kaitseväe peastaap
Varustus Eesti maaväe varustus
Sõjad
Sümboolika
Maaväe lipp

Maaväe ülesanded Redigeeri

Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja ka üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks.

Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral.

Rahuajal on maaväe ülesanneteks:

  • korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase;
  • kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
  • osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega;
  • abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral.

Kriiside korral on maaväe ülesanneteks:

  • valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile;
  • tõsta valmisolekutaset;
  • alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist;
  • luua tingimused liitlaste saabumiseks.

Sõjaajal on maaväe ülesanneteks:

  • kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele;
  • korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed.

Maaväe rahuaegne koosseis Redigeeri

  1. Jalaväebrigaad

  2. jalaväebrigaad

Sealhulgas alalises operatiivvalmiduses väeüksused on:

Planeeritavad muutused uue riigikaitse arengukava kohaselt Redigeeri

Uue riigikaitse arengukava alusel on kavas loobuda põhivalmiduses kaitseringkondade staapidest ja suurendada kiirreageerimisvalmiduses peetavate brigaadide arvu 2-ni. Tulevikus on võimalik igal aastal ajateenijatest 2 lahingupataljoni samaaegne koolitamine senise 1 asemel. Uue kava järgse struktuuri formeerimine algab 2014. a teisel poolel.

  • 1. brigaadi põhiosa hakkab paiknema Põhja-Eestis ja formeeritakse pärast vastavaid hankeid soomusbrigaadiks. Brigaadile on kavas hankida lisaks soomustransportööridele jalaväe lahingumasinad ja liikursuurtükid. Staap formeeritakse senise jalaväebrigaadi staabi baasil. Rahuaegsesse koosseisu jäävad kindlasti Scoutspataljon ja Kalevi pataljon.
  • 2. brigaadi põhiosa hakkab paiknema Lõuna-Eestis ja formeeritakse jalaväebrigaadina. Brigaadi staap formeeritakse arvatavasti endise Lõuna kaitseringkonna baasil. Rahuaegsesse koosseisu jääb kindlasti Kuperjanovi jalaväepataljon. Hiljem on planeeritud 2. brigaadi käsutusse anda kogu 1. brigaadi soomusväekoondiseks formeerimisel üle jääv jalaväeüksuste tehnika ja varustus.

Reservüksused Redigeeri

 
Eesti maaväe sõdur rahvusvahelisel õppusel Saber Strike 2012

Reservväe baasil on võimalik teenistusse kutsuda, formeerida, relvastada ning rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi:

Varustus Redigeeri

Tulirelvad Redigeeri

Nimi Päritolu Tüüp Kaliiber Pilt Märkmed
Püstolid
Heckler & Koch USP   Saksamaa Poolautomaatne püstol 9×19 mm   Standardkasutuses püstol.[1]
Automaadid ja karabiinid
LMT R-20 Rahe   USA Ründevintpüss 5,56×45 mm
7,62×51 mm 		Uus Kaitseväe teenistusrelv. Kõik üksused saavad uue teenistusrelvaga relvastatuks 2022. aastaks.[2][3][4] 7,62x51mm kaliibriga varianti R-20 L kasutatakse täpsuspüssina.
IMI Galil   Iisrael Ründevintpüss 5,56×45 mm Fail:Imfdb galil.jpg Standardkasutuses ründevintpüss 1. jalaväebrigaadi relvastuses.[2][3][4]
Ak 4   Rootsi Ründevintpüss 7,62×51 mm   Standardkasutuses ründevintpüss 2. jalaväebrigaadi relvastuses.[5]
Heckler & Koch G36   Saksamaa Ründevintpüss 5,56×45 mm   Kasutuses Erioperatsioonide grupi poolt.[6]
M14   Ameerika Ühendriigid Tseremoniaal Karabiin 7,62×51 mm   Kasutuses vahipataljoni poolt tseremoonialrelvana.[7] Osad modifitseeriti E-Arsenali poolt täppisrelvadeks M-14 TP2.[8]
Sniper rifles
Sako TRG-42   Soome Snaiperrelv .338 Lapua Magnum   Kasutusel erivägede ja luureüksuste poolt.
PGM Hécate II   Prantsusmaa Snaiperrelv 12,7×99 mm  
Galil Sniper   Iisrael Täpsuspüss 7,62×51 mm  
Heckler & Koch HK417   Saksamaa Täpsuspüss 7,62×51 mm   Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.[6]
Pumppüssid
Benelli M3T   Itaalia Pumphaavlipüssi 12 kaliibrine  
Püstolkuulipildujad
IMI Mini UZI   Iisrael Püstolkuulipilduja 9×19 mm  
Heckler & Koch MP5A2   Saksamaa Püstolkuulipilduja 9×19 mm  
Heckler & Koch MP7   Saksamaa Püstolkuulipilduja 4,6×30 mm   Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.[9]
Kuulipildujad
IMI Negev   Iisrael Kergekuulipilduja 5,56×45 mm  
Heckler & Koch MG4   Saksamaa Kergekuulipilduja 5,56x45 mm   Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.[6]
Ksp 58   Rootsi Täiskuulipilduja 7,62×51 mm  
Rheinmetall MG3   Saksamaa Täiskuulipilduja 7,62×51 mm  
M2 Browning   Ameerika Ühendriigid Raskekuulipilduja 12,7×99 mm   Osad on monteeritud sõidukitele (näiteks Patria Pasi) ja osad on kolmjalaga kaasaskantavad.
Granaadiheitjad
Brügger & Thomet GL-06   Šveits Granaadiheitja 40 mm  
Heckler & Koch GLM   Saksamaa Granaadiheitja 40 mm  
Heckler & Koch 79N   Saksamaa Granaadiheitja 40 mm  
M203   USA Granaadiheitja 40 mm  

Granaadid Redigeeri

Nimi Päritolu Tüüp Detonatsioon Pilt Märkmed
Granaadid
F1-granaat   Nõukogude Liit Käsigranaat Sütikuga  
RGD-5   Nõukogude Liit Käsigranaat Sütikuga      
m/56   Rootsi Käsigranaat Sütikuga  

Tankitõrjesüsteemid Redigeeri

Nimi Päritolu Tüüp Lõhkepea Pilt Märkmed
Tankitõrjeraketisüsteemid
MILAN 2   Prantsusmaa Juhitav tankitõrjerakett 115 mm   Traadiga juhitav rakett
FGM-148 Javelin   Ameerika Ühendriigid Isesihtuv tankitõrjerakett 127 mm   Ameerika Ühendriikidelt osteti 80 süsteemi (võimalusega tulevikus osta veel 40).[10]
Instalaza C90-CR   Hispaania Õlaltlastav rakett 90 mm Ühekordse kasutusega
Spike   Saksamaa Isesihtuv tankitõrjerakett 130 mm   EuroSpike GmbH'lt osteti 18 süsteemi, tarned alates 2020.
Tagasilöögita tankitõrjerelvad
Carl-Gustav   Rootsi Tagasilöögita tankitõrjerelv 84 mm   Variandid M2 ja M3. Vahetatakse variandi M4 vastu välja 2022. aastaks[11][12]

Õhutõrjesüsteemid Redigeeri

Nimi Päritolu Tüüp Number Pilt Märkmed
Õhutõrjeraketisüsteemid
Mistral   Prantsusmaa Pind-õhk-tüüpi rakett 40  
Õhutõrjekahurid
ZU-23-2   Nõukogude Liit Õhutõrjekahur 98  

Kaudtulesüsteemid Redigeeri

Nimi Päritolu Tüüp Number Pilt Märkmed
Miinipildujad
M252   Ameerika Ühendriigid Miinipilduja 80   M252 on 81 mm kolmemehelise meeskonna poolt kasutatav miinipilduja.[12][13]
m/41D   Rootsi Miinipilduja 165   m/41D on 120 mm viiemehelise meeskonna poolt kasutatav raskemiinipilduja.[12][14]
Haubitsad
K9 Kõu   Lõuna-Korea Liikursuurtükk 18   Lõuna-Korealt osteti esmalt 18 155mm liikursuurtükki. Tarned alates 2020.[12][14] Kokku tellitud 36 liikursuurtükki.[15]
FH-70   Saksamaa Haubits 24   FH-70 on 155 mm järelveetav haubits.[12][14]
H63 (D-30)   Nõukogude Liit Haubits 42   D-30 on 122 mm järelveetav haubits. Eesti kaitsevägi kasutab Soomelt ostatud H63 varianti.[12][14]

Sõidukid Redigeeri

Soomukid Redigeeri

Nimi Päritolu Tüüp Number Pilt Märkmed
Soomustatud masinad
Combat Vehicle 90   Rootsi Jalaväe lahingumasin 44   Madalmaadelt osteti 44 CV9035'te ja Norrast ostetud 35 CV90'e kere, mis monteeritakse toetusmasinateks.[16][17]
Toetusmasinad 35
Treeningmasinad 2
Patria Pasi   Soome Soomustransportöör 136   XA-180: 60 tükki ostetud Soomest (56 teenistuses).[12]
XA-188: 81 tükki ostetud Madalmaadelt (80 teenistuses).[14][18]
Bergepanzer 2   Saksamaa Soomustatud pioneerisõiduk 2   Osteti Madalmaadelt.
Biber   Saksamaa Sillatank 2   Osteti Madalmaadelt.
Fahrschulpanzer Leopard 1   Saksamaa Treeningmasin 2 Osteti Madalmaadelt.

Toetussõidukid Redigeeri

Nimi Päritolu Tüüp Number Pilt Märkmed
Veokid ja transportöörid
Mercedes-Benz Unimog   Saksamaa Transpordiveok >300   Peamiselt Unimog 416 and 435/1300 seeria mudelid.
MAN mil gl   Saksamaa Transpordiveok   MAN 4520, 4620 and 4640 seeria mudelid. Kasutusel ka suurtükkide vedamiseks.
DAF YA 4440   Madalmaad Transpordiveok  
Mercedes-Benz 1017A   Saksamaa Transpordiveok  
Sisu E13TP   Soome Transpordiveok 2   Kasutusel Ground Master 403 radarite kandmiseks.
Volvo FMX   Rootsi Transpordiveok 12  
Bandvagn 206   Rootsi Roomikveok-hõlmik  
Maastur
Mercedes-Benz 250 GD   Saksamaa Maastur  
Chevrolet CUCV   Ameerika Ühendriigid Maastur   M1008, M1009 and M1010 seeria mudelid.
Volvo Tgb   Rootsi Maastur   Volvo Tgb 11, 13 and 20 seeria mudelid.
Toetussõidukid
Mercedes-Benz 4150   Saksamaa Kraanaauto  
TMM-3M   Ukraina Lahingtoetussillasüsteem 4   Osteti Ukrainalt.[19]
Mootorrattad
Husqvarna 258A MT   Rootsi Mootorratas  

Ajalugu Redigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti kaitsejõudude ajalugu

Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse korraldusega 21. novembrist 1918 moodustati Eesti Rahvavägi ja 1. Diviisi ülemaks määrati kindral Aleksander Tõnisson.

Esimesed Eesti väeosad oli maaväe väeosad:

Märkused Redigeeri

^a Seoses kaitseväe struktuurireformiga ühendati maaväe staap Kaitseväe peastaabiga ning maaväe ülema ametikoht kaotati.

Viited Redigeeri

  1. ↑ "Püstol H&K USP". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2018. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  2. ↑ 2,0 2,1 "Automaat Galil AR". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  3. ↑ 3,0 3,1 "Automaat Galil SAR". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  4. ↑ 4,0 4,1 "Automaat Galil ARM". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  5. ↑ "Automaat AK-4". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-millega-tegeleb-eestlaste-eriuksus-afganistanis?id=67571394
  7. ↑ "Poolautomaatne vintpüss M-14". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. mai 2017. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  8. ↑ "Täpsuspüss M-14 TP2". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. jaanuar 2019. Vaadatud 12. aprillil 2017.}
  9. ↑ "Kaitseväe eriüksuste juht: peame olema valmis reageerima igasugustele nähtustele". 06.05.2015. Vaadatud 17.04.2017.
  10. ↑ http://www.postimees.ee/2996135/eesti-saab-javelini-tankitorjesusteemid-jargmisel-aastal
  11. ↑ "Granaadiheitja Carl-Gustav M2". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2017. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 12,4 12,5 12,6 IISS. The Military Balance 2016, page 91
  13. ↑ "Eesti saab USA-lt 80 uut miinipildujat". Postimees.
  14. ↑ 14,0 14,1 14,2 14,3 14,4 "Estonia 2008". ÜRO. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. mai 2014. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  15. ↑ "Eesti ostab Lõuna-Korealt veel 12 liikursuurtükki K9". ERR Uudised. Vaadatud 5. mail 2023.
  16. ↑ http://uudised.err.ee/v/eesti/e71bc50a-7cc4-4024-886c-4ccaadc80989
  17. ↑ http://epl.delfi.ee/news/eesti/scoutspataljon-valmistub-umber-relvastuma.d?id=68387437
  18. ↑ "Soome soomukid Eesti kaitseväes". Sõdur.
  19. ↑ http://www.postimees.ee/3395435/galerii-ja-video-kaitsevagi-sai-jogede-uletamiseks-uue-sillasusteemi

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "iPUYz" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "P6uX9" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "ujBYT" ei kasutata eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "EST" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid Redigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_maavägi&oldid=6472236"