Ava peamenüü

Korea Vabariik (lühinimi Lõuna-Korea; korea keeles 대한민국 Daehan Minguk, mitteametlikult 한국 Hangeuk) on riik Kaug-Idas, mis hõlmab Korea poolsaare lõunaosa.

Korea Vabariik


korea 대한민국 / 大韓民國
Daehan Minguk
Lõuna-Korea lipp Lõuna-Korea vapp
Lõuna-Korea lipp Lõuna-Korea vapp
Lõuna-Korea asendikaart
Riigihümn Aegukga
Pealinn Soul
Pindala 99 720 km²[1]
Riigikeel korea
Rahvaarv 51 466 201 (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 516,1 in/km²
President Moon Jae-in
Peaminister Lee Nak-yon
Iseseisvus 15. augustil 1948
SKT 1,467 triljonit $[1]
SKT elaniku kohta 30 200 $[1]
Rahaühik vonn
Ajavöönd maailmaaeg +9
Tippdomeen .kr
ROK-i kood KOR
Telefonikood 82

Lõuna-Korea pindala on 98 480 km², millest maismaad 98 190 ja vett 290 km².

Maismaapiir (238 km) on Lõuna-Koreal ainult põhjast Põhja-Koreaga, koos millega ta moodustas 1948. aastani ühtse riigi. Kagusse teisele poole Jaapani merd ja Korea väina jääb Jaapan.

NimiRedigeeri

Riigi koreakeelne nimi tähendab "Suur Hani Vabariik" ning selle aluseks on võetud Korea ametlik nimi 1890. aastatest Jaapani okupatsioonini Koreas Daehan Jeguk (대한제국; 大韓帝國; "Suur Hani Impeerium"). Lõuna-Koreas kasutatakse tavaliselt oma riigi kohta ka veel üht lihtsamat nime – Namhan (남한; 南韓; "Lõuna-Han"), Põhja-Koreas aga Lõuna-Korea kohta nime Namchosŏn (남조선; 南朝鮮; "Lõuna-Chosŏn" (McCune-Reischaueri transkriptsioon) / "Lõuna-Joseon" (Korea uus omaladina)).

LoodusRedigeeri

KliimaRedigeeri

Lõuna-Koreas on niiske mandriline niiske lähistroopiline kliima, mida mõjutavad mussoonid. Suvel on lühike vihmahooaeg – jangma, mis kestab juuni lõpust juuli lõpuni. Talvel langeb temperatuur enamjaolt −7... –1 °C-ni, kuid võib olla ka palju külmem. Tavaline augustikuu temperatuur on +22... +30 °C.

RiikRedigeeri

PealinnRedigeeri

 
Soul
 
Busan

Lõuna-Korea pealinn on Soul (서울), mille kaugus Tallinnast linnulennul on 7129 km.

Et vältida praeguse pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna, rajatakse Lõuna-Chungchoni provintsi keskele Yeongi-Kongju alale uus pealinn. Ehituse alustamist plaaniti 2007. aastale ja lõpetamist 2030. aastale. Ehitus läheb maksma 45 miljardit USA dollarit.[viide?]

Riigivõimuasutuste üleviimine ei alga enne 2012. aastat. Uude linna viiakse üle valitsusasutused, võib-olla ka parlament ja ülemkohus.

Suuremad linnadRedigeeri

Koht Linn Elanike arv
(2009)
1 Soul 9 708 483
2 Busan 3 403 105
3 Incheon 2 637 652
4 Daegu 2 444 085
5 Daejeon 1 495 453
6 Gwangju 1 469 293
7 Ulsan 1 081 985
8 Suwon 1 064 951
9 Changwon 1 062 731
10 Seongnam 951 424

RiigikordRedigeeri

Alates 1987 kehtivat riigikorda nimetatakse kuuendaks vabariigiks. Korea Vabariik on presidentaalne vabariik. Riigipea on president, kelle ametiaeg kestab viis aastat. Parlament (Gukhoe) on 300-liikmeline, ühekojaline ja valitakse iga nelja aasta järel. Peamised erakonnad on parempoolne Saenuri ja vasaktsentristlik Demokraatlik Ühtsuspartei. President nimetab ametisse peaministri ja ministrid.

Sümbolid ja tähisedRedigeeri

Lõuna-Korea sümbolid on lipp, vapp, hümn ehk Aegukga.

Lõuna-Korea rahvuspüha, vabastuspäev, on 15. augustil (1945).

Lõuna-Korea tippdomeen on .kr.

Telefonitsi helistades on Lõuna-Korea maakood 82.

HaldusjaotusRedigeeri

 
Lõuna-Korea 1. järgu haldusüksused
  Pikemalt artiklis Lõuna-Korea haldusüksused

Lõuna-Korea 1. järgu haldusüksused on provintsid (ainsuses ; do) ja provintsi õigusega linnad (ainsuses 광역시; gwangyok-si). Mõlemad jagunevad omakorda gun'ideks (ainsuses ) ja eup'ideks (ainsuses ), mis on linnadest väiksemad haldusüksused. Linnad koosnevad linnaosadest ehk dong'idest (ainsuses ).

AjavööndRedigeeri

Lõuna-Korea ajavöönd on maailmaaeg + 9 tundi.

RahvastikRedigeeri

Lõuna-Korea rahvaarv oli 2003. aastal 48 289 037. 2007. aasta oktoobris ületas rahvaarv 50 miljoni piiri[viide?]. 2010. aastal oli rahvaarv 48 875 000[3]. Sellega on Lõuna-Korea maailma riikide seas 24. kohal Itaalia ja Ukraina vahel.

Keskmine eluiga on 77,23 aastat.

Lõuna-Korea on üherahvuseline riik. Peale korealaste elab seal umbes 20 000 hiinlast.

Kristlasi on 49%, budiste 47%, konfutsianiste 3%, Chondogyo-usulisi (Taevase Tee religioon) ja teisi 1%.

MajandusRedigeeri

Lõuna-Korea rahaühik on Lõuna-Korea vonn (KRW) (원). 2010. aastal oli Lõuna-Korea SKP 1,467 triljonit USA dollarit[1].

Riigieelarve tulusid oli 2010. aastal 248,3 miljardit ja kulusid 267,3 miljardit dollarit.[1]

2010. aastal oli töötus 3,3%. 2009. aastal oli see 3,7%. 2006. aastal elas alla vaesuspiiri 15% elanikkonnast.[1]

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse[1]
Sektor SKT osakaal (2008) Tööjõu osakaal (2010)
Põllumajandus 3% 7,3%
Tööstus 39,4% 24,3%
Teenindus 57,6% 68,4%

VäliskaubandusRedigeeri

Lõuna-Korea suurimad ekspordiartiklid on pooljuhid, traadita sidevahendid, mootorsõidukid, arvutid, teras, laevad ja naftakeemia. Lõuna-Korea tähtsaimad ekspordipartnerid on Hiina 23,2%, Ameerika Ühendriigid 10,1%, Jaapan 5,8% ja Hongkong 5,3% (2009).[1]

Lõuna-Korea suurimad impordiartiklid on masinad, elektroonika, õli, teras, transpordivarustus, orgaanilised kemikaalid ja plast. Lõuna-Korea tähtsaimad impordipartnerid on Hiina 16,8%, Jaapan 15,3%, Ameerika Ühendriigid 9%, Saudi Araabia 6,1% ja Austraalia 4,6% (2009).[1]

PõllumajandusRedigeeri

Peamiselt kasvatatakse riisi ja muid teravilju, mida on hea käsitsi korjata.

MaavaradRedigeeri

Maavaradena leidub Lõuna-Koreas rauamaaki ja põhjaosas ka vasemaaki.

TransportRedigeeri

TeedevõrkRedigeeri

  Pikemalt artiklis Teed Lõuna-Koreas

Lõuna-Korea teedevõrk on 2008. aasta seisuga 103 029 km pikk.[1]

KiirteedRedigeeri

  Pikemalt artiklis Lõuna-Korea kiirteed

RaudteedRedigeeri

  Pikemalt artiklis Raudteetransport Lõuna-Koreas

Lõuna-Korea raudteevõrk on 2008. aasta seisuga 3381 km pikk.[1]

LennundusRedigeeri

 
Korean Airi Airbus A330-200

Lõuna-Koreas oli 2010. aastal 116 lennujaama, millest 72 hoovõturajad on asfalteeritud. Lennujaamu, mille hoovõturada oli pikem kui 3047 m, oli neli. Lõuna-Korea suurim lennujaam on Incheoni rahvusvaheline lennujaam, mis teenindas 2007. aastal rohkem kui 30 miljonit reisijat[4].

Lõuna-Korea rahvuslik ja samuti suurim lennufirma on Korean Air, mis aastal 2008 teenindas 2,1 miljonit reisijat.

HaridusRedigeeri

Korea koolides kestavad tunnid tööpäeviti tavaliselt kella üheksast hommikul kuni kella kolmeni. Laupäeval on tunnid kella kaheteistkümneni. Koolis käiakse aasta läbi, on vaid kaks kuuajalist vaheaega, üks suvel ja teine talvel.

Pärast koolipäeva lõppu lähevad mõned õpilased tunniks-paariks veel eraakadeemiasse (학원; hak'won), söövad siis kodus lõunat ja on pärast seda veel kella kümneni koolis. Nii valmistuvad nad kolledžisse sisseastumiseks vajalikuks lõpueksamiks (입학시험; iphak´siham). See raske test püütakse sooritada võimalikult hästi. Kõik ei pea pingele vastu ja katkestavad õpingud. Tuleb ette, et õpilased jäävad tunni ajal kurnatusest magama. Õpetajad ei näe selles probleemi, vaid omistavad lihtsalt õpilasele soovi eksamil läbi kukkuda.

Üliõpilaste seas on väga populaarne olla kõrgkooli elus aktiivne. Tudengid on poliitilises küsimustes väga protestivalmis. Suurlinnades Soulis, Busanis ja Daegus ei ole harulduseks suured tänavarahutused. Kõige rohkem protestitakse riigis viibivate USA vägede vastu. Igal laupäeval on politsei avaliku korra eriüksused tegutsemisvalmis. Isegi koolide kehalise kasvatuse tundides valitseb sõjaväeline kord ning on juhtunud, et õpetaja on õpilasi vägivaldselt karistanud.

SõjavägiRedigeeri

Sõjaväkke minnakse kohe pärast keskhariduse omandamist ja sõjavägi kestab 2 aastat. Sõjaväes õpetatakse noortele Korea võitluskunsti taekwondo'd ja muid enesekaitsevõtteid.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 cia.gov vaadatud 8.05.11
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 8.04.2019.
  3. index.go.kr vaadatud 8.05.11
  4. airport.kr vaadatud 8.05.11

VälislingidRedigeeri