Granaadiheitja Carl-Gustav

Granaadiheitja Carl-Gustav
Tüüp	mitmeotstarbeline (tankitõrje, valgustus, kaitserajatiste ja personalivastane)
Päritoluriik	Rootsi
Teenistusajalugu
Teenistuses	1948–...
Kasutajad	Vaata loendit
Sõjad	Falklandi sõda, Liibanoni kodusõda, Kargili sõda, Afganistani sõda (2001–), Iraagi sõda, Sri Lanka kodusõda, Liibüa kodusõda, Süüria kodusõda, Lahad Datu konflikt, Iraagi kodusõda (2014–2017)
Tootmise ajalugu
Konstruktor	Hugo Abramson, Sigfrid Akselson ja Harald Jentzen
Konstrueeritud	M1: 1946; M2: 1964; M3: 1991; M4: 2014;
Tootja	Saab Bofors Dynamics (varasem Bofors Anti-Armour AB), Howa (litsents)
Tehnilised andmed
Kaal	M2 tühjalt: 14,2 kg; M3 tühjalt: 10,7 kg; M4 tühjalt: 6,6 kg[küsitav][viide?];
Pikkus	1,1 m
Meeskond	2 (laadija ja laskur, kuid võimalik kasutada ka üksi)
Padrun	84×246 mm R
Kaliiber	84 mm
Laskekiirus	6 lasku minutis
Laskemoona algkiirus	230–255 m/s
Tõhus laskeulatus	300–500 m sõidukite puhul; 700 m paigalseisvate sihtmärkide puhul; 1000 m paigalseisvate sihtmärkide puhul kiirendlaskemoonaga;
Sihikud	mehaaniline sihik; optiline sihik

Raske-tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav (rootsi hääldus: ˈkʰɑːɭ ˈɡɵ̞stɑːv); (samuti tuntud kui Carl-Gustaf või M2CG) on Rootsi päritolu vintraudne 84 mm tagasilöögita mitmeotstarbeline tankitõrjerelv, mida saab kasutada ka lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tekitamiseks, vaenlase jalaväe ja kaitserajatiste hävitamiseks.^[7] Carl-Gustavi tootja on Rootsi ettevõte Saab Bofors Dynamics (endise nimega Bofors Anti-Armour AB).

Rootsis on selle ametlik nimi Grg m/48 (Granatgevär või granaadiheitja, mudel 48). Eestis on relva hüüdnimi Kusti.

Carl-Gustav on kasutusel paljude riikide relvajõududes, sealhulgas ka Eesti Kaitseväes jao- ja rühmarelvana. Eestis kasutatavad variandid on M2 ja M3.^[8] 2021. ja 2022. aastal alustati Eestis vanemate relvade väljavahetamist M4-mudelite vastu.^[9]^[10]

Ajalugu muuda

Esimest mudelit hakati tootma 1946. aastal ja kuigi sarnased selle ajastu relvad on praktiliselt teenistusest kadunud, kasutatakse Carl-Gustavit siiani laialdaselt edasi.

Tagasilöögita tulistamise süsteem võimaldas granaadiheitja mürsus kasutada tunduvalt rohkem lõhkeainet, saavutades mürsu algkiiruseks 290 m/s varasemate 105 m/s (Panzerschreck ja Bazooka) ning 75 m/s (PIAT) asemel. Tulemuseks oli oluliselt suurem täpsus pikematel vahemaadel. Carl-Gustavit saab kasutada kuni 700 m kaugusel asuvate suuremate seisvate objektide ründamiseks, kuid mürsu siiski suhteliselt aeglane lennukiirus piirab liikuvate sihtmärkide tulistamise laskekaugust 400 meetrini.^[7]^[11]

1964. aastal võeti kasutusele Carl-Gustavi täiustatud mudel (M2), mis asendas kiiresti originaalmudeli. Praeguseks on valminud ka M3- (1991. aastal) ja M4-mudel (2014. aastal).^[12]

Kirjeldus muuda

USA eriväelased Carl-Gustavit laskmas (Iraak, 2009)

Tankitõrjegranaadiheitja M2 koosneb põhiliselt vintrauast koos gaasilehtri ja Venturi efekti vastase tagasilöögi summutiga, kahest käepidemest relva eesotsas ja õlatoest. Õlatoe ette saab kinnitada ka harkjala. Relval on küljes mehaaniline sihik, kuid tavaliselt kasutatakse sihtimiseks kinnitatavat 3x suurendusega optilist sihikut. Optilise sihiku vaateväli on 17 kraadi. Kõige uuemad mudelid on varustatud Rootsi punatäppsihikuga. Mehaanilisele sihikule on võimalik lisada helendavad lisatükid, mis parandavad sihtimist pimedas. Samuti on võimalik kasutada relval öövaatlusseadet.^[7]

Carl-Gustavit on võimalik tulistada püsti-, iste-, lamades-, kükkis-, põlvelt ja põlviliasendist. Relva saab laskmiseks kiiresti ette valmistada ning see on tankitõrjegranaadiheituri ja tema abi ülesanne. Tankitõrjegranaadiheituri ülesanne on relva kandmine ning tulistamine, granaadiheituri abi kannab laskemoona ning laeb relva. Koos kumulatiivgranaadiga kaalub relv 17 kg. Kaal muutub, kui kasutatakse optilist sihikut või mõnda teist tüüpi laskemoona.^[7]

Tankitõrjegranaadiheitja M3 on oma vintraua süsinikkiust katte tõttu tunduvalt kergem, kuid Eesti Kaitseväes seda rahuajal ei kasutata, kuna see on tundlik löökide ja deformeerumise suhtes.^[7]

2014. aasta lõpul välja tulnud granaadiheitja Carl-Gustav viimane mudel M4 koosneb titaanist valmistatud komponentidest ning täiustatud süsinikkiust kattest. M4 granaadiheitja kaalub alla 7 kg ning selle pikkus jääb alla 1000 mm, mis teeb selle kandmise oluliselt kergemaks kui eelnevate mudelite puhul. Samuti on võimalik M4 kanda laetuna, mis vähendab lasu ettevalmistuseks kuluvat aega.^[12] Esimesed relvad jõuavad Eestisse 2022. aastal ja viimane tarne on planeeritud 2024. aastaks. Uusi granaadiheitjaid hakatakse kasutama paralleelselt praegu kaitseväe varustusse kuuluvate modifikatsioonirelvadega M2 ja M3.^[9]

Tööpõhimõte muuda

Mehaanilise pääste- ja löögimehhanismi abil esile kutsutud lasu tagajärjel väljub üks osa heitelaengu gaasidest gaasilehtri, teine osa rauasuudme kaudu. Püssirohugaasid on ühtlasi ka granaadi liikumapanevaks jõuks. Gaasilehtrist välja paiskuvad gaasid muudavad relva peaaegu tagasilöögituks ja lasu hetkel stabiilseks. Kumulatiivgranaadi põrkamisel vastu takistust kaugemal kui 30 m relvast toimub plahvatus, mille kutsub esile piesoelektriline sütik. Granaadi hävitav toime avaldub kumulatiivjoa tekitatud mehaanilistes purustustes, ülerõhus, ülitugevas valguses ja kuumuses.^[7]

Laskemoon muuda

Carl-Gustavi 84 mm laskemoon

Carl-Gustavi laskemoona täiustatakse pidevalt. Kuigi vanemad HEAT (ingl high-explosive anti-tank warhead – tankivastane fugasslõhkepea, mille puhul on purustustavaks jõuks suur lööklaine) tüüpi mürsud ei ole enam moodsate tankisoomuste vastu efektiivsed, on relv leidnud uut kasutust punkrivastase relvana HEDP (ingl high-explosive dual purpose warhead – mitmeotstarbeline fugasslõhkepea) tüüpi mürskudega. Vanemate soomusmasinate vastu on aga ka HEAT mürsud siiani edukalt kasutatavad. Lisaks on kasutuses HE (ingl high explosive warhead – fugasslõhkepea) mürsud, mis on HEAT edasiarendus, samuti mitmesugused kumulatiiv-, kumulatiivsed tandem-, kild-, suitsu- ja valgusgranaadid.^[5] Valgusgranaatide efektiivseks kasutamiseks tuleb need tulistada väga suure nurga alt, mis kujutab laskurile suurt ohtu, kuna tulistamisel tekkiv tagaplahvatus võib põhjustada talle põletusi. Seetõttu on paljud riigid loobunud valgusrakettide kasutamisest.^[7] USA armee nõuab nende tulistamist ainult püstiasendist.

Carl-Gustavi granaadid:

HE 441 – kildgranaat, mida on võimalik seada lõhkema kas kokkupuutel või õhus, et rünnata jalaväge avatud maastikul või varjendi taga, soomustamata sõidukeid või muid sarnaseid sihtmärke. Efektiivne laskekaugus on 1200 m õhus ning 1300 m kokkupuutel.^[5] Kasutusel Eesti Kaitseväes.^[5]
HE 441B – kildgranaat, mis on efektiivne jalaväe vastu kuni 1100 m. Granaat vajab tööle hakkamiseks 20 kuni 70 m lendu, kaalub 3,1 kg ja mürsu algkiirus on 255 m/s.^[13]
SMOKE 469 – suitsugranaat, mida tulistatakse sarnaselt HE 441-ga, efektiivne laskekaugus 1300 m. 3,1 kg mürsu algkiirus on samuti 255 m/s.^[13] Kasutusel Eesti Kaitseväes.^[5]
HEDP 502 – punkrivastane granaat, mida on võimalik seada lõhkema kas sihtmärgiga kokkupuutel või kümnendik sekundit hiljem. Efektiivne laskekaugus on 1000 m pehmete sihtmärkide, näiteks jalaväe puhul, 500 m seisvate sihtmärkide ja 300 m liikuvate sihtmärkide pihta. Minimaalne laskekaugus lõhkepea aktiveerumiseks on 15–40 m. Soomust läbitavus on kuni 150 mm. Mürsu kaal on 3,3 kg ja algkiirus 230 m/s.^[13] Kasutusel Eesti Kaitseväes.^[5]
ILLUM 545 – valgustusgranaat, mille efektiivne laskekaugus on 300–2100 m. Langevarjuga varustatud granaat põleb 30 sekundit tootes 65000 cd valgust, mis valgustab 400–500 m diameetriga ala. Granaadi mass on 3,1 kg, algkiirus 260 m/s.^[5] Kasutusel Eesti Kaitseväes.^[5]
HEAT 551 – kumulatiivgranaat, mis on varustatud reaktiivmootoriga. Efektiivne laskekaugus on 700 m, liikuva sihtmärgi pihta 400 m. Soomust läbistavus on kuni 400 mm. Granaadi kaal on 3,2 kg, algkiirus 255 m/s, maksimaalne lennukiirus 330 m/s.^[13] Kasutusel Eesti Kaitseväes.^[5]
TP 552 – inertgranaat, mis on samade ballistiliste omadustega kui HEAT 551.
HEAT 651 – uuem kumulatiivgranaat, mis kasutab kesk-lennu reaktiivmootorit kaugusele kuni 1000 m. Teoreetiliselt on sellel väiksem soomust läbistavus kui HEAT 551 granaadil, kuid sisaldab eraldiseisvat sütikut, et parandada efektiivsust aktiivsoomuse vastu.
HEAT 751 – kumulatiivne tandemgranaat, mille efektiivne laskekaugus on kuni 600 m ja soomustläbistavus üle 500 mm aktiivsoomuse korral, ilma aktiivsoomuseta 700 mm. Granaat kaalub 4 kg, algkiirus on 210 m/s ja maksimaalne lennukiirus 340 m/s.^[5]^[13] Kasutusel Eesti Kaitseväes.^[5]
HEAT 655 CS – kumulatiivgranaat, mida on võimalik tulistada suletud alalt, näiteks ruumist seest.^[7]^[8]

Üldandmed muuda

Carl-Gustav

Carl-Gustav M3 84mm

Kaliiber: 84 mm vintraud (24 soont; progresseeruvad keermed)
Laskemoon: 84x246 mm R
Meeskond: 2 optimaalne, 1 minimaalne
Relva kaal: 14,2 kg (M2), 10,7 kg (M3); 7,0 kg (M4)
Relva pikkus: 1130 mm (M2), 1065 mm (M3), 1000 mm (M4)
Kaba: Hingega
Sihik:
- mehaaniline sihik
- optiline 3×
- lasersihik
- öövaatlusseade
Lahinguline laskekiirus: 6 lasku minutis
Granaadi algkiirus (sõltuvalt tüübist): 215–260 m/s
Ohutsoon: relva taga 80 m ja 90°
Survetsoon: relva keskosast 6 m ja 180°
Sihikuline laskekaugus: kuni 1200 m
Otselasu kaugus mehaanilise sihikuga
- seisev sihtmärk: 200 m
- liikuv sihtmärk: 150 m
Otselasu kaugus optilise sihikuga
- seisev sihtmärk: 300 m
- liikuv sihtmärk: 200 m
Laskemoona tüübid
- kumulatiivgranaat
- kumulatiivne tandemgranaat
- kildgranaat
- punkrivastane granaat
- suitsugranaat
- valgustusgranaat
Efektiivne laskekaugus eri laskemoonaga
- HEAT 751 (kum. tandem) – 600 m
- HEAT 551 (kumulatiiv) – 700 m
- HEDP 502 (punkrivastane) – 500 m
- HE 441 (kild) – 1200 m õhus/1300 m kokkupuutel
- SMOKE 469 (suits) – 1300 m
- ILLUM (valgus) – 2100 m (400–500 m raadius)
Soomustläbitavus
- HEAT 551 – 350 m
- HEAT 751 – aktiivsoomus + 550 m