Honduras (varem ka Honduuras) on vabariik Kesk-Ameerikas ja on Kesk-Ameerika suuruselt kolmas riik. Hondurasel on maismaapiir Nicaragua, Guatemala ja El Salvadoriga. Riiki piirab põhjas Kariibi meri ja lõunas ulatub maa Vaikse ookeanini. Riigi äärmine idaosa kuulub ajaloolise Moskiitoranniku koosseisu ja sealses ürglooduses on moodustatud Río Plátano biosfäärikaitseala.

Hondurase Vabariik


hispaania República de Honduras
Hondurase asendikaart
Riigihümn Tu bandera es un lampo de cielo
Pealinn Tegucigalpa
Pindala 112 492 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel hispaania
Rahvaarv 10 062 994 (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 89,5 in/km²
President Xiomara Castro
Iseseisvus välja kuulutatud 1821, tunnustatud 1823
SKT 22,979 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 2480 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik Hondurase lempiira (HNL)
Ajavöönd maailmaaeg −6
Tippdomeen .hn
ROK-i kood HON
Telefonikood 504

Honduras tähendab hispaania keeles süvikuid. Nimi on tulnud Bahía saari ümbritsevate süvikute järgi.

Kariibi mere rannikule jääb mitu olulist sadamat, näiteks La Ceiba. Kaldast veidi eemal paiknevad aga turistide seas populaarsed Bahía saared.

Loodus muuda

Rannikualadel valitseb troopiline kliima ja vihma sajab palju. Enamik elanikkonnast elab parajama kliimaga mägismaal (kõrgus 600–2000 m). Madalikud paiknevad peamiselt rannikualadel ja mägismaadel voolavate suurte jõgede orgudes. Suur osa Hondurasest on mägine. Kõige kõrgemad tipud asuvad riigi lääne- ja keskosas ning nende näol on tegemist vulkaanidega. Tähtsaimad jõed on Ulúa, Patuca ja Coco (piiriks Nicaraguaga), mis kõik suubuvad Kariibi merre. Kõrgeimad mäed on Paulayalas de Agalta (2590 m) ja Pico Benito (2451 m).

Taimestik muuda

Kuumadel ja niisketel madalikel laiuvad ulatuslikud vihmametsad. Mägipiirkonnas on valdavad igihaljad hispaania tamme- ja männimetsad. Rannikualadel on taimestik troopiline – palmisalud ja mangroovimetsad. Kariibi mere ja Nicaragua piiri ääres Mosquitas vohab lopsakas ürgmets. Rannikul laiuvad banaaniistandused.

Loomastik muuda

Hondurase loomastik on liigirikas. Üsna tavalised on ahvid, karud, hirved, jaaguarid, hundid, koiotid, puumad, otselotid ja ilvesed. Samuti esineb mitut liiki roomajaid ja linde.

Rahvastik muuda

Enne hispaanlaste saabumist oli maa üsna hõredalt asustatud ja kolooniaalajastul polnud see eriti tähtis piirkond. Põlisrahvas segunes hõlpsasti eurooplastega. Praegu on umbes 90% elanikest hispaaniakeelsed mestiitsid, enamasti katoliiklased. Kariibi mere rannikul elavad inimesed, kes räägivad kreoolipärast inglise keelt. Hajali üle kogu riigi on säilinud väikesi põlisrahvarühmi, mida on kokku 4% rahvastikust. Elanikkond on koondunud mägismaale, eelkõige selle lõunaossa. Umbes 40% rahvastikust elab linnades. Suurimad linnad on Tegucigalpa ja San Pedro Sula.

Majandus muuda

 
Hondurase vihmamets

Honduras ei ole nii tööstuslik kui tema naaberriigid ja riigi elanikkond on läänemaailmas üks vaesemaid. Välisabi ja -investeeringud on võimaldanud ehitada tehaseid, kus töödeldakse põllumajandussaaduseid, valmistatakse rummi, toiduõli, tsementi ja paberit. Mägedes leidub tohututes kogustes erinevaid metallimaake – hõbedat, tsinki, pliid, kulda. Maapõuevarade kättesaamiseks ja nende töötlemiseks on rajatud maa-alused kaevandused. Enamik honduralasi peab kas ise põldu või töötab mõnes suures istanduses, kasvatades banaane, kohvi, eksootilisi puuvilju ja lilli, mis kõik välismaale müüakse. Kunagi oli Honduras maailma juhtiv banaanitarnija ja see põllumajandussaadus moodustab peaaegu 14% riigi sissetulekust. Enamikus mägipiirkondades pole põllupidamiseks sobilikke maalappe, kuid sealsetele mägijõgedele rajatud hüdroelektriijaamades toodetakse 80% riigi elektrienergiast.

Honduras impordib tööstustooteid, keemiasaadusi, naftat, masinaid ja transpordivahendeid ning ekspordib banaane, kohviube, tubakat, puitu, merivähke ja veiseliha.

Haldusjaotus muuda

 
Hondurase departemangud

Honduras on jaotatud 18 departemanguks. Pealinn Tegucigalpa asub Francisco Morazáni departemangus.

Ajalugu muuda

Pealinna Tegucigalpa asutas põlisrahvas nimega tsingal, mis tähendab hõbedamäge. Linna lähikonnas asus suur hõbeda leiukoht. Kolmsada aastat oli Hondurase pealinn Comayagua, 1880. aastal nimetati pealinnaks Tegucigalpa.

Folkloor muuda

Hondurase kultuuris on väga tähtsal kohal legendid ja muinasjutud. Populaarsed on legendid "El Cadejo" ja "La Llorona".

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. https://data.worldbank.org/country/HN, vaadatud 2.11.2022.
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

Välislingid muuda

  Honduras – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus