Kuveit on riik Pärsia lahe looderannikul.

Kuveidi Riik


araabia دولة الكويت
Dawlat al-Kuwayt
Kuveidi asendikaart
Riigihümn An-Nasheed al-Watani
Pealinn Al-Kuwayt
Pindala 17 820 km²
Riigikeel araabia
Rahvaarv 4 600 000 (2019)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 258,1 in/km²
Emiir Nawāf al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ
Peaminister Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ
Iseseisvus 19. juuni 1961
SKT 120,126 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 29 040 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik dinaar (KWD)
Ajavöönd maailmaaeg +3
Tippdomeen .kw
ROK-i kood KUW
Telefonikood 965

Kuveit piirneb maismaal Saudi Araabia ja Iraagiga. Merepiir on tal ka Iraaniga.

Kuveidi pindala on Eestist poole väiksem: 17 818 km². Rannajoon on 500 km pikk.

Kuveidis elas 2019. aasta hinnangul 4,4 miljonit inimest. Rahvaarv kasvab kiiresti: viimase ametliku rahvaloenduse järgi 2005. aastal elas Kuveidis 2,2 miljonit inimest. Kuveidis elab ebatavaliselt palju mittekodanikke, kusjuures nende osakaal on püsiv: juba 1975. aastal, kui Kuveidis elas 1,0 miljonit inimest, oli neist mittekodanikke 69%, 2015. aastal 68%. Mittekodanikud on tavaliselt odav väismaine tööjõud lihttööde tegemiseks.

Kuveidis on sadu tuhandeid kodakondsuseta isikuid. Kuveit ei väljasta neile sünni-, surma- ega abielutunnistusi, juhilube ega muid isikut tõendavaid dokumente. Juriidilises mõttes on neil õigus saada Kuveidi kodakondsus naturalisatsiooni korras, praktikas on see aga peaaegu võimatu. Inimõigusalased organisatsioonid on süüdistanud Kuveiti etnilise puhastuse ja isegi genotsiidi korraldamises kodakondsuseta inimeste vastu.

KliimaRedigeeri

Kuumal aastaajal (maist septembrini) on keskmine temperatuur 30 °C ümber; temperatuur võib tõusta 50 kraadini. Talvekuudel on keskmine temperatuur 13–15 °C, päeval kuni 25 °C, öösel võib langeda alla nulli. Talvel esineb ka veidi sademeid (aastane sademete hulk on 10–220 mm. Veetemperatuur lahes on suvel 30 °C ümber, talvel 20 °C.

AjaluguRedigeeri

1613 asutati Kuwait City kalurikülana. 18. sajandi algul kasvas küla sadamalinnaks. Linna tähtsust suurendas Pärsia-Türgi sõda, mille käigus Pärsia hõivas 177579 neljaks aastaks piirkonna suurima kaubalinna Basra ja Iraagi kaupmehed hakkasid selle asemel Kuwait Cityt kasutama.

Alates 1756 valitses Kuveiti aş-Şabāḩi dünastiasse kuuluvad šeigid sisuliselt iseseisvana. Aeg-ajalt maksid nad andamit kas Osmanite riigile või Ar-Riyāḑile. Alates 1871 suurenes Kuveidis Türgi mõju, samuti vastuseis sellele.

Kui Türgi tegi plaane Kuveit täielikult endale allutada, sõlmisid Kuveidi šeik ja Suurbritannia 23. jaanuaril 1899 lepingu, millega Kuveit sai Briti protektoraadiks. Suurbritannia kohustus šeigile igal aastal maksma 1000 naelsterlingit ja kaitsma Kuveidi territoriaalset terviklikkust, vastutasuks pidi Kuveit loobuma oma välispoliitikast, mis läks brittide kontrolli alla.

Nedždi valitseja ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd hakkas moodustama Saudi Araabiat ja vallutama Araabia poolsaare väikesi kõrberiike. See viis 1919 Nedždi-Kuveidi sõjani. Arvulises vähemuses Kuveit suutis esialgu rünnakutele vastu panna. Kui Suurbritannia saatis piirkonda oma sõjalaevad ja lennukid, siis sõjategevus lõppes. Kui Nedždil oleks õnnestunud Kuveit vallutada enne brittide abiväe saabumist, oleks Kuveit nähtavasti saanud Saudi Araabia osaks. Kui 2. detsembril 1922 sõlmiti Uqairi protokoll, millega määrati kindlaks Kuveidi ja Nedždi vaheline piir, siis esindas Kuveiti Suurbritannia, sest Kuveidil polnud iseseisva välispoliitika ajamise õigust.

Uqairi protokolliga moodustati Pärsia lahe kaldal Saudi Araabia-Kuveidi neutraalne tsoon. 7. juulil 1965 leppisid Kuveit ja Saudi Araabia kokku selle omavahelises jagamises ja 22. juulil 1966 neutraalne tsoon likvideeriti. Kuveit sai tsooni põhjaosa ja Saudi Araabia lõunaosa, mõlemad koos lõiguga Pärsia lahe rannikust.

19. juunil 1961 Kuveit iseseisvus. Kuid Iraak keeldus Kuveidi iseseisvust tunnistamast, väites, et tegu olla Iraagi provintsiga. Iraagi peaminister Abd al-Karim Qasim ähvardas Kuveiti sõjaga, mispeale Araabia Liiga ja Suurbritannia astusid ühiselt välja Kuveidi kaitseks. Nähes, et ta on jäänud välispoliitilisse isolatsiooni, ei alustanud Iraak sõjategevust. 1963 toimus Iraagis Ramadaanirevolutsioon, millega Qasim kukutati ja tapeti, ning uus valitsus tunnustas Kuveidi sõltumatust.

1980-ndatel toimunud Iraani-Iraagi sõjas toetas Kuveit Iraaki.

199091 toimus Lahesõda, mille käigus Iraak okupeeris Kuveidi, aga hiljem moodustasid maailma riigid koalitsiooni, mis ajasid Iraagi väed Kuveidist välja ja taastasid Kuveidi iseseisvuse. 2003 algas Iraagi sõda, milles umbes samadest liitlastest koosnev koalitsioon võitis Iraaki ja kukutas seda valitsenud Saddam Husseini. Kuveit oli selle koalitsiooni tähtis liitlane.

HaldusjaotusRedigeeri

Kuveit jaguneb kuueks kubernerkonnaks:

  1. Al-Aḩmadī kubernerkond
  2. Al-‘Āşimah' kubernerkond
  3. Al-Farwānīyah' kubernerkond
  4. Ḩawallī kubernerkond
  5. Al-Jahrā’ kubernerkond
  6. Mubārak al-Kabīri kubernerkond
 
Kuveidi kubernerkonnad

KaubandusRedigeeri

Üle kahe kolmandiku Kuveidi ekspordist 2019. aastal moodustas toornafta. Tähtsal kohal olid maagaas ja naftapõhised kütused. Peale selle eksporditi vähemal määral tsüklilisi süsivesinikke, mittetsüklilisi alkohole, muid süsivesinikke ja etüleenpolümeere, mida saadakse naftatööstuse kõrvalsaadusena. Üsna palju eksporditi õhusõidukeid, vähem sõidu- ja veoautosid.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri