Al-Kuwayt
Al-Kuwayt (araabia keeles 'väike kindlus') on Kuveidi pealinn ja Al-‘Āşimah' kubernerkonna keskus. Linn asub Pärsia lahe lõunarannikul.
| Al-Kuwayt | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
| Elanikke |
2 989 000 (2018)[1]  | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 29° 23′ N, 47° 59′ E | ||
  | |||
Eesti keeles on linna kohta varem kasutatud nimekuju Kuveit või El-Kuveit. Võõrkeelses kirjanduses võib sageli kohata ka nimekujusid Madīnat al-Kuwayt, Kuwait ja Kuwait City.
Rahvastik muuda
Valdava osa linna elanikest moodustavad araablased. Linna elanikkonna kiire kasv algas pärast Teist maailmasõda seoses nafta avastamisega piirkonnas. Pärast seda on oluliselt tõusnud ka välismaiste linnaelanike hulk – teistest araabia maadest pärit inimeste kõrval tegutseb Al-Kuwaydis ka arvukalt pärslasi, indialasi ja eurooplasi.
Aprillis 2005 elas linnas rahvaloenduse andmetel 32 403 inimest, kümme aastat varem, aprillis 1995 oli Al-Kuwaydi elanike arv 28 747 inimest.
Mitmetes allikates on räägitud kuni kümme korda suuremast rahvaarvust (300 000). Sellisel juhul on silmas peetud Al-‘Āşimah' kubernerkonna elanikkonda. Segaduse tekkimisele on kaasa aidanud asjaolu, et varem kandis ka kubernerkond Al-Kuwaydi nime.
Ajalugu muuda
Al-Kuwaydi alad olid asustatud juba enne meie ajaarvamist. Tänase linna läheduses on leitud kreeka templite varemed, mis pärinevad Aleksander Suure vallutusretke päevilt aastal 334 eKr.
Al-Kuwaydi linn ise on asutatud võrdlemisi hilisel perioodil, alles 18. sajandi esimesel poolel. Linnale panid aluse kõrbest rannikule ümber asunud anaiza suguharu liikmed. Aastast 1756 on Al-Kuwayt olnud Kuveidi alasid valitseva aş-Şabāḩi dünastia residentsiks.
Aastatel 1871–1899 kuulusid Kuveidi alad Osmanite impeeriumi koosseisu ja 1899–1961 oli Al-Kuwayt Briti protektoraadi keskuseks. Pärast Kuveidi iseseisvumist 1961. aastal on Al-Kuwayt olnud iseseisva Kuveidi riigi pealinn.
1940. aastateni allus linn emiiri otsevalitsusele. Kohalikule omavalitsusele pandi alus aastal 1930.
Lahesõjas vallutasid Al-Kuwaydi 1990. aastal Iraagi väed. Iraagi võimud nimetasid linna ümber Al-Kadhimaks, mis mõningate allikate andmetel on pealinna vanem nimi. Sõja käigus pommitati linna tugevalt, mitmed olulised hooned põletati maha või lasti õhku. Linna vabastasid 27. veebruaril 1991 Ameerika Ühendriikide väed. Tänapäevaks on Kuveidi valitsus linna täielikult üles ehitatud.
Majandus muuda
Al-Kuwayt on Kuveidi haldus-, kaubandus- ja transpordikeskus. Maanteede kaudu on linn ühendatud Iraagi ja Saudi Araabiaga. Linnast 16 kilomeetri kaugusel asub Kuveidi rahvusvaheline lennujaam. Al-Kuwaydi lähistel paikneb Ash-Shuwaykhi sadam, oluline on ka 50 kilomeetri kaugusel lõunas asuv Al-Aḩmadī sadam.
Al-Kuwaydis asuvad enamiku pankade ja muude äriettevõtete keskused. Pärast Lahesõda toimunud linna renoveerimist on sinna rajatud arvukalt uusi hotelle, mis on mõeldud nii puhkuse- kui ka ärireisijatele. Ainuüksi aastatel 2007–2009 oli kavas avada 25 uut hotelli.
Vähesel määral toodetakse Al-Kuwaydis ehitusmaterjale, linna lähistel Ash-Shuwaykhis on 1964. aastast alates töötanud joogivee destilleerimise tehas. Enne selle tehase avamist toimetati joogivett linna Iraagist paatidega.
Kultuur ja haridus muuda
Al-Kuwaydis on mitmeid keskkoole, tehnikakolledž ja pedagoogikakolledž. Al-Shuwaikhis on aastast 1966 tegutsenud Kuveidi Ülikool. Linnas tegutseb Kuveidi rahvusraamatukogu ja rahvusmuuseum. Viimane oli rikas eksponaatide poolest, millest vanimad pärinesid aastast 325 eKr. Lahesõjas said muuseum ja selle varad ulatuslikult kahjustada, mitmed hinnalised eksponaadid hävitati või rööviti.
Al-Kuwaydis töötab raadiojaam ning antakse välja ajalehti.
Vaatamisväärsused muuda
Turistidele pakuvad Al-Kuwaydis kahtlemata huvi 1979. aastal arhitektide Sune Lindströmi ja Malene Björni projektide järgi ehitatud kolm veetorni, mida tuntaksegi Kuveidi tornide nime all. Kõrgeim neist ulatub 187 meetrini, selles asub restoran ja 123 meetri kõrgusel pöörlev vaateplatvorm.
Linna kõrgeim hoone on 372-meetrine Vabaduse torn, mis rajati aastatel 1990–1993 ja sümboliseerib tänapäeval Kuveidi vabastamist Iraagi vallutajatest. Tornis asuvad pöörlev restoran ja vaateplatvorm, kuid viimane on nüüd avalikkusele terroriohu tõttu suletud.
Huvitav on ka Taani arhitekti Jørn Utzoni projekti järgi 1972. aastal valminud Kuvaidi Rahvuskogu hoone.