Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldmõistest; Eesti kaitseväe üksuse kohta vaata artiklit Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)

Suurtükiväepataljon on kaudtuleotstarbeliste suurtükkidega relvastatud pataljon, mis kuulub suurtükiväe relvaliigi (väeliigi) koosseisu. Suurtükiväepataljon võib kuuluda lahinguüksuste brigaadi, suurtükiväerügemendi või suurtükiväebrigaadi koosseisu. Suurtükiväepataljon (tavaliselt eriotstarbeline) võib olla allutatud üksikuna ka otse diviisile või korpusele.

Sisukord

Suurtükiväepataljoni koosseis ja relvastusRedigeeri

 
USA välisuurtükiväe patarei positsioonil Iraagis

Suurtükiväepataljon koosneb staabist ja 3–6 patareist. Patareid koosnevad rühmadest. Tänapäeva suurtükiväepataljon on relvastatud tavaliselt 12–27 üldjuhul samatüübilise kaudtulerelvaga (reeglina haubitsad) sõltuvalt kasutatavast relvasüsteemist ja allüksuste struktuurist. Kaudtulerelvad on jaotatud suurtükipatareidesse (tulepatareidesse). Pataljoni suurus on sõltuvalt relvastusest ja struktuurist tavaliselt 300–800 inimest. Pataljoni koosseisus on oma juhtimis- ja lahinguteenindust toetavad allüksused (staabi- ja teeninduspatarei) ja mõnikord ka suurtükiväeluure allüksused.

Suurtükiväepataljoni juhib vanemohvitser, tavaliselt kolonelleitnant, kelle tööorganiks on pataljoni staap.

Sõltuvalt armee kaudtulesüsteemi ülesehitusest võivad suurtükiväepataljoni koosseisus olla ka tulejuhid, kes on koondatud kas omaette patareiks (elemendiks) või jagatud suurtükipatareidesse. Eesti kaitseväes kuuluvad tulejuhid orgaaniliselt lahinguüksuste koosseisu.

Suurtükiväepataljon täidab oma kaudtuletoetuse ülesandeid tulepositsioonide alal asuvatelt tulepositsioonidelt.

AjaluguRedigeeri

Pataljonisuuruse üksuse teke suurtükiväesRedigeeri

Suurtükiväe põhilise üksusena tunti pikka aega peale suurtükkide kasutuselevõttu patareid. Seoses sõjapidamise keerukamaks muutumisega, tule kontsentratsiooni vajaduse ja süsteemi juhtimise ning tagamise parandamise vajadusega hakati üksikuid patareisid umbkaudu Napoleoni sõdade ajajärgul koondama suuremateks üksusteks.

Pataljonisuurune suurtükiväeüksus ja selle nimetused EestisRedigeeri

 
Eesti kaitseväe Suurtükiväepataljoni embleem. Kiri endiselt "Suurtükiväegrupp"

Vabadussõja ajal ja lühikest aega pärast selle lõppu nimetati Eestis suurtükiväe pataljoni suurust üksust vene nimetuse eeskujul divisjoniks. Hiljem nimetati Eesti Sõjaväes kuni 1940. aastani pataljonisuurust suurtükiväeüksust suurtükiväegrupiks. Eesti Sõjaväe koosseisus oli mitu suurtükiväegruppi, mis moodustasid igas diviisis oma üksuse nimetusega "diviisi suurtükivägi". Kummalisest nimest oli plaanis loobuda ja moodustada tavapärased suurtükiväerügemendid, kuid see jäi enne okupatsiooni teostamata.

Traditsiooniline suurtükiväegrupi nimetus oli kasutusel ka taasloodud Eesti kaitseväes aastail 1998–2008. Alates 2009. aastast nimetatakse kõiki kaitseväe Maaväe pataljonisuurusi üksusi selguse huvides ühtlustavalt pataljonideks.

Kaitseväe suurtükiväepataljon paikneb Tapa sõjaväelinnakus ja on 1917 formeeritud Eesti suurtükiväe brigaadi ning hilisema Vabadussõjaaegse 1. suurtükiväepolgu õigusjärglane.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri