Tallinna garnison
Tallinna garnison on Tallinna kaitseks moodustatud sõjaväeliste üksuste ja ehitiste kogum.
Garnisonil on olnud oma Tallinna Garnisoni Komandantuur ja vahipataljon.
Vastavalt 1929. aasta Garnisoni määrustikule[1] moodustasid garnisoni kaitseväe osad ja asutised, mis on paigutatud ühe asula (linn, alev, küla) piirkonda. Garnisoni kuulusid ka kõik mereväe kaldaosad, kaldale paigutatud laevade meeskonnad, piirivalve meeskonnad ja asutised, ajutiselt peatunud kaitseväeosad ja alaliselt või ajutiselt viibivad üksikud kaitseväelased.
Garnisoniülema abiliseks garnisoniteenistuse korraldamisel ja läbiviimisel oli garnisoni-komandant. Garnisoniülema abi nimetati garnisoni-komandandiks; teisi komandante nimetati nende erinimetuste järele, näiteks — Toompea lossi komandant, Balti raudteejaama, haigemaja, staabi jne.
1980. aastatel oli NSV Liidu relvajõudude Tallinna garnisonis umbes 20 000 sõjaväelast[viide?].
Tallinna garnisoni ülemaid
muuda- Rootsi-aegne Tallinna komandant, ooberstleitnant Engelbrecht Meck (1619–1665), 1646
- Rootsi-aegne Tallinna komandant Paul von Essen, 1687–
- Rootsi-aegne Tallinna komandant[2] ooberst Georg (Jürgen) Wrangell (1641–1710 Narvas vene sõjavangis)
- Rootsi-aegne Tallinna komandant Otto von Rehbinder, –1710
- Venemaa keisririigi Tallinna komandant Vassili Zotov, 1711–
- Venemaa keisririigi Tallinna komandant (Befehlshaber in Reval) Ernst Sebastian von Manstein, Vene-Türgi sõja ajal (1735–1739) ning kuberneri puudumisel aastail 1736–1738 Eestimaa kuberneri kohusetäitja.[3]
- Venemaa keisririigi Tallinna komandant Martin Albertus Potsch/Peitsch (1680 – ~1740), Tallinna garnisoni komandant 1737–1740
- Venemaa keisririigi Tallinna komandant Ibrahim Hannibal 1741– (vt ka Eestimaa sõjakuberneride loend#Tallinna ülemkomandandid)
- Venemaa keisririigi Tallinna komandant, kindral en chef James Francis Edward Keith (1696–1758; Джеймс Кейт), 1744–1747
- Venemaa keisririigi Tallinna komandant Woldemar Konrad von Ungern-Sternberg (sünd. 1739–1793)
- Venemaa keisririigi Tallinna komandant, kindralmajor krahv Paul von Tiesenhausen, 1802–1806
- Venemaa keisririigi Tallinna komandant, kindral Gregor von Berg, 1806–1812
- Venemaa keisririigi Tallinna komandant[4], kindralmajor Friedrich von Scheurmann, 1827
- Venemaa keisririigi Tallinna komandant[5], jalaväekindral Woldemar von Patkul, 1828
- Venemaa keisririigi Tallinna komandant parun Friedrich Reinhold von Patkul, 1828–1854
- Venemaa keisririigi Tallinna komandant kindral parun Alexander Woldemar von Saltza, (1801–1884) 1856–1863[6]
- .
- Venemaa keisririigi Tallinna komandant Sergei Litvinov
- Tallinna komandant, Konrad Rotschild, 23. veebruar 1918 – 1919
- Eesti Rahvaväe Tallinna garnisoni ülem, Andres Larka, 1919. aasta maist kuni märtsini 1920
- Eesti sõjaväe Tallinna garnisoni ülem, Johan Unt, 1920–1930
- Eesti sõjaväe Tallinna garnisoni ülem, Gustav Jonson, 1930–1934
- Tallinna garnisoni komandant ja ühtlasi Vahipataljoni ülem Oskar Raudvere, 1930–1934
- Eesti sõjaväe Tallinna garnisoni ülem, Herbert Brede, 1934–1940
- Tallinna garnisoni komandant ja ühtlasi Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Jaan Junkur, 1934–1939
- .
- NSV Liidu relvajõudude Tallinna garnisoni komandant, rannakaitseteenistuse kindralmajor Konõšev[7], 1941
- NSV Liidu relvajõudude Tallinna garnisoni ülem, Vladimir Tributs, 19. juuli 1941-
- Saksa Wehrmachti Tallinna komandant kindralmajor Artur Bisle, 1941
- NSV Liidu Punaarmee Tallinna komandant Allerov, 1944. Tallinna linna garnisoni ülem kindralmajor sm. Sasimko, tema asetäitja polkovnik sm. Petrov.
- NSV Liidu Punaarmee Tallinna komandant Vassili Võrk, 1944
- NSV Liidu relvajõudude Tallinna garnisoni ülem, Juri Belov[8]
- Eesti kaitseväe Tallinna garnisoni ülem, Manivald Kasepõld
- Tallinna garnisoni komandant kolonel Raul Luks 1997–2000
Vaata ka
muuda- Tallinna Garnisonipolk
- Tallinna garnisoni kalmistu
- Tallinna Garnisoni Orkester (praegu Kaitseväe orkester)
- Eestimaa sõjakuberneride loend
Viited
muuda- ↑ Garnisoni määrustik. Riigi Teataja, nr. 18, 6 märts 1929
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Georg (Jürgen) Wrangell, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 544
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland, Görlitz, 1930, lk.231
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Friedrich von Scheurmann, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930 s. 299
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Woldemar Karl Friedrich Reinhold von Patkul, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 181
- ↑ Saltza, Alexander Woldemar* Bar. v. (1801-1884), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ Küllo Arjakas, «Luikede järvest» sõjaohvriteni, Postimees, 16. juuni 2007
- ↑ Hardo Aasmäe, Orden admiral Belovile, Õhtuleht, 17. august 2001