Võru-Petseri Sõjaväeringkond

Võru-Petseri Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Võru-Petseri Kaitseringkond) asus Võru- ja Petserimaal.

Võru-Petseri Kaitseringkond Võru-Petseri Sõjaväeringkond
Tegev	1918–1937 1937–1940
Riik	Eesti Vabariik
Kuuluvus	Eesti Kaitsevägi Eesti sõjavägi
Haru	Eesti maavägi
Liik	territoriaalne sõjaväeringkond
Osa	Kaitsevägede Staap Eesti sõjaväe 2. Diviis
Ülemad
Praegune ülem	-
Märkimisväärsed ülemad	kolonel Verner Trossi (1936–1938) kolonel Paul Triik (–1939) kolonel Johannes Remmel (1939–)

Võru-Petseri Kaitseringkonna eellasteks olid Võru kaitseväe asutis (asutatud 21. november, Petseri kaitseväe asutis (asutatud 8. veebruar)/Petseri Kaitseväeringkond.

Juhid

• kolonel Verner Trossi, 1934–1936;
• kolonel Paul Triik, 1938–1939
• kolonel Johannes Remmel, 8. novembril 1939– .

Võru-Petseri Kaitseringkonna Staap
Võru-Petseri Sõjaväeringkonna Staap

Asutatud	21. november 1918 1937
Tegevuse lõpetanud	1937 1940
Eesmärk	territoriaalne sõjaväeringkond
Peakorter	Võru
Tegevuspiirkond	Võru- ja Petserimaa
Peaorgan	Kaitsevägede Staap Eesti sõjaväe 2. Diviis
Emaorganisatsioon	Eesti maavägi

Riigivanema otsusega 1940. aastast jagati alates 1. veebruarist Eesti Vabariigi territoorium neljaks diviisi rajooniks ja viimased omakorda sõjaväeringkondadeks järgmiselt:

• 1. diviisi rajoon: Narva Sõjaväeringkond, kuhu kuulus idapoolne osa Virumaast, ja Viru-Järva Sõjaväeringkond, kuhu kuulusid läänepoolne osa Virumaast ja Järvamaa.
• 2. diviisi rajoon: Tartu Sõjaväeringkond, kuhu kuulus Tartumaa, ja Võru-Petseri Sõjaväeringkond, kuhu kuulusid Võru- ja Petserimaa.
• 3. diviisi rajoon: Harju Sõjaväeringkond, kuhu kuulus Harjumaa, ja Lääne-Saare Sõjaväeringkond, kuhu kuulusid Lääne- ja Saaremaa.
• 4. diviisi rajoon: Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond Pärnu- Ja Viljandimaaga ja Valga Sõjaväeringkond Valgamaaga.

Sõjaväeringkonna väed

• 7. Jalaväerügement: ülem kolonel Oskar Pajusoo
• 8. Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonelleitnant Jüri Kõrge

Vaata ka

• Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)