Pärnumaa
|
See artikkel räägib ajaloolisest maakonnast; uusaegsest haldusterritooriumist vaata Pärnu kreis; praegusest maakonnast vaata artiklit Pärnu maakond; Eesti purjeka kohta vaata Pärnumaa (laev) |
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18. sajandi jooksul Sakalamaale ja Läänemaale (Saare-Lääne piiskopkonnale) kuulunud aladel.
Ajalooline Pärnumaa oli nüüdisaegsest Pärnu maakonnast tunduvalt suurem, hõlmates osa praegusest Viljandimaast Abja, Halliste ja Karksi-Nuia ümbruse ning praegusest Raplamaast Lelle ja Käru ümbruse.
Esiajalugu Redigeeri
Pikemalt artiklis Sakala
Ordu ja piiskopikonna aeg Redigeeri
Liivimaa ordu valitsemisajal kuulus Põhja-Pärnumaa Pärnu ja Navesti jõeni Saare-Lääne piiskopkonda, Lõuna-Pärnumaa ordule, mis rajas sinna Pärnu ja Karksi ordulinnuse.
- Pikemalt artiklis Pärnu komtuurkond, Saare-Lääne piiskopkond
Liivimaa sõda Redigeeri
16. sajandil Liivimaa sõja algetapi, Vene-Liivi sõja ja Liivimaa ordu lagunemise järel, moodustasid rootslased 1562. aastal Pärnu lossilääni, mis haaras mõlemal pool Pärnu jõge paiknevad Pärnu lahe ümbruse maad. Järgmistel aastatel, 1565–1575 oli Pärnu Poola valduses.
Aastatel 1575–1582 oli Pärnumaa Moskva tsaaririigi valduses. Pärnumaa, jagunes linnusepiirkondadeks: Haapsalu, Lihula, Koluvere ja Padise linnusepiirkond. Moskva tsaaririigi valduses olid Vene-Liivi sõjas vägede poolt 1558. aastal vallutatud Tartu linn, Tartu piiskopilinnus ja Tartu piiskopkond ning osa endise Liivi ordu territooriumist: Narva ordulinnus (1558–1581) ja Pärnu (1575–1582), Haapsalu (1576–1581), Karksi ordulinnus (1579–1582), Kirumpää piiskopilinnus (1558–1579), Laiuse ordulinnus (1558–1582), Lihula linnus (1576–1581), Koluvere loss (1576–1581), Vasknarva ordulinnus (1558–1582), Padise klooster (1576–1580), Tarvastu ordulinnus (1570–1582) ja Toolse ordulinnus (1558–1581) ja ümberkaudsed alad.
Rzeczpospolita aeg Redigeeri
Aastal 1582 läks Pärnumaa Liivimaa sõja tulemusel Rzeczpospolita valdusse. 1582. aastal moodustati Koiva jõeni ja Võrtsjärveni ulatuv Rzeczpospolita haldusüksus Pärnu presidentkond, kuhu kuulusid Koiva jõe, Läänemere ja Võrtsjärve vahelised alad. Pärnu presidentkonda kuulusid Pärnu, Viljandi, Tarvastu ja Helme distriktid, 1589. aastast staarostkonnad, mis jagunesid riigimõisateks.
- Pikemalt artiklis Liivimaa hertsogkond, Pärnu presidentkond (1582–1598), Pärnu vojevoodkond (1598–1620), Poola aeg
Rootsi aeg Redigeeri
17. sajandi algusest kuulus Pärnumaa Idamereprovintside Liivimaa koosseisus Rootsi kuningriigile. Poola-Rootsi sõja ajal vallutasid linna mõnepäevase piiramise järel, 11. augustil Rootsi väed ja Rootsi väed okupeerisid Liivimaa ranniku, Grobinast Pärnuni. Raske majandusliku olukorra ja toiduainete puuduse tõttu, kuna maa oli aga ülimalt suures ulatuses rüüstatud, muutus sõjavägede toitlustamine raskeks aga ka poolakatele ning nad tõmbusid Eestimaalt tagasi Liivimaale. Aastatel 1617–1710 oli Pärnumaa taas Rootsi valitsemise all, kus taastati Pärnu lään, mis jagunes mõisaläänideks. Pärnu lääni arvati Koonga, Tõstamaa, Audru ja Tori riigimõisad. Pärnumaa eksisteeris halduslikult algselt läänina, seejärel 1627. aastast Pärnu krahvkonna ja hiljem Põhja-Liivimaa, Eesti distrikti haldusüksusena.
1630. aastal moodustati Pärnu kreis (maakond), mille koosseisu kuulusid ka endine Viljandi staarostkond ja osa Loode-Läti alasid. Pärnu kreis jagunes kihelkondadeks, 17. sajandil, Rootsi aja lõpus, eraldati Läti distrikti Pärnu kreisist 5 läti asustusega kihelkonda, kui 1694. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks distrikti. Liivimaa kindralkuberner Jacob Johann Hastferi korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja-Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades Pärnu maakonnast Salatsi (läti Salacgrīva), Väike-Salatsi (läti Mazsalaca), Ruhja (läti Rūjiena), Härgmäe (läti Ērģeme), Luke ja Valga ning ühendades nad Riia kohtukonnaga. Alūksne, Gulbene ja Läti osa Adsele kihelkonnast liideti Võnnu või Koknese maakohtukonda. Karl XI korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva – eestlaste ja lätlaste – elualale. Vene aja alguses distriktid kaotati.
Venemaa tsaaririigis Redigeeri
1710. aastal põhjasõja tulemusel vallutati Pärnu ja Pärnumaa Vene tsaaririigi poolt. Pärast põhjasõda asus Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi piirides 14 kihelkonda: Audru, Halliste, Helme, Mihkli, Paistu, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Suure-Jaani, Tarvastu, Tori, Tõstamaa, Viljandi ja Vändra kihelkond. 1773. aastal ühendati Pärnumaaga Tartumaast lahutatud Põltsamaa, Pilistvere ja Kolga-Jaani kihelkond.
Viljandimaa eraldati iseseisvaks Viljandi kreisiks alles asehalduskorra ajal 1783. aastal. Asehalduskorra likvideerimise järel moodustati Pärnu-Viljandi kaksikmaakond ning uuesti eraldatud Viljandi kreis moodustati 1888. aastal.
- Pikemalt artiklis Liivimaa kubermang, Pärnu kreis
Pärnu kreisis asus 20. sajandi alguses 11 kihelkonda: Audru (Kirchspiel Audern), Halliste (Kirchspiel Hallist), Häädemeeste (Kirchspiel Gutmannsbach), Karksi (Kirchspiel Karkus), Pärnu (ka Pärnu Elisabethi kihelkond (Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth), Pärnu-Jaagupi (Kirchspiel St. Jacobi), Saarde (Kirchspiel Saara), Tori (Kirchspiel Torgel), Tõstamaa (Kirchspiel Testama), Vändra (Kirchspiel Fennern), osa Mihkli kihelkonnast (Kirchspiel St. Michaelis), Pärnumaa koosseisu kuulusid ka Kihnu, Sorgu ja teised saared Liivi lahes.
Pärnumaa Eesti Vabariigis Redigeeri
- Pikemalt artiklis Pärnu maakond
Eesti NSV Redigeeri
Ajalooline Pärnumaa likvideeriti 1950. aastal, kui Eesti NSV-s moodustati maarajoonid. Tänapäeva Pärnu maakond hõlmab ajaloolisest Pärnumaast vaid selle kesk- ja lääneosa, millele lisandub ajaloolise Läänemaa lõunaosa.
- Pikemalt artiklis Pärnu rajoon, Pärnu oblast, Eesti NSV haldusjaotus