Pärnumaa

Eesti ajalooline maakond (kuni 1950)
 See artikkel räägib ajaloolisest maakonnast; uusaegsest haldusterritooriumist vaata Pärnu kreis; praegusest maakonnast vaata artiklit Pärnu maakond; Eesti purjeka kohta vaata Pärnumaa (laev)

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18. sajandi jooksul Sakalamaale ja Läänemaale (Saare-Lääne piiskopkonnale) kuulunud aladel.

Eesti ja Põhja-Läti maakonnad, linnused ja teed muinasaja lõpusajanditel

Ajalooline Pärnumaa oli nüüdisaegsest Pärnu maakonnast tunduvalt suurem, hõlmates osa praegusest Viljandimaast Abja, Halliste ja Karksi-Nuia ümbruse ning praegusest Raplamaast Lelle ja Käru ümbruse. 13. sajandil ei moodustanud Pärnumaa omaette tervikut, nüüdse Pärnumaa põhjaosa hõlmas Soontagana, mis tõenäoliselt kuulus Läänemaa juurde. Kirdeosa haaras tollane väikemaakond/kihelkond Alempois. Osa Pärnumaa alasid kuulus Sakala alla, aga pole teada, kui kaugele merest Sakalamaa piir ulatus[1].

Saare-Lääne piiskopkonna kaks stifti ja olulisemad keskused
Liivimaa ordu Pärnu komtuurkonna alad (punane ja roosakas)

Esiajalugu muuda

  Pikemalt artiklis Sakala

Ordu ja piiskopikonna aeg muuda

Liivimaa ordu valitsemisajal kuulus Põhja-Pärnumaa Pärnu ja Navesti jõeni Saare-Lääne piiskopkonda, Lõuna-Pärnumaa ordule, mis rajas sinna Pärnu ja Karksi ordulinnuse.

  Pikemalt artiklis Pärnu komtuurkond, Saare-Lääne piiskopkond

Liivimaa sõda muuda

16. sajandil Liivimaa sõja algetapi, Vene-Liivi sõja ja Liivimaa ordu lagunemise järel, moodustasid rootslased 1562. aastal Pärnu lossilääni, mis haaras mõlemal pool Pärnu jõge paiknevad Pärnu lahe ümbruse maad. Järgmistel aastatel, 1565–1575 oli Pärnu Poola valduses.

Aastatel 1575–1582 oli Pärnumaa Moskva tsaaririigi valduses. Pärnumaa, jagunes linnusepiirkondadeks: Haapsalu, Lihula, Koluvere ja Padise linnusepiirkond. Moskva tsaaririigi valduses olid Vene-Liivi sõjas vägede poolt 1558. aastal vallutatud Tartu linn, Tartu piiskopilinnus ja Tartu piiskopkond ning osa endise Liivi ordu territooriumist: Narva ordulinnus (1558–1581) ja Pärnu (1575–1582), Haapsalu (1576–1581), Karksi ordulinnus (1579–1582), Kirumpää piiskopilinnus (1558–1579), Laiuse ordulinnus (1558–1582), Lihula linnus (1576–1581), Koluvere loss (1576–1581), Vasknarva ordulinnus (1558–1582), Padise klooster (1576–1580), Tarvastu ordulinnus (1570–1582) ja Toolse ordulinnus (1558–1581) ja ümberkaudsed alad.

 
Rzeczpospolita Liivimaa hertsogkonna, Pärnu vojevoodkonna asendikaart

Rzeczpospolita aeg muuda

Aastal 1582 läks Pärnumaa Liivimaa sõja tulemusel Rzeczpospolita valdusse. 1582. aastal moodustati Koiva jõeni ja Võrtsjärveni ulatuv Rzeczpospolita haldusüksus Pärnu presidentkond, kuhu kuulusid Koiva jõe, Läänemere ja Võrtsjärve vahelised alad. Pärnu presidentkonda kuulusid Pärnu, Viljandi, Tarvastu ja Helme distriktid, 1589. aastast staarostkonnad, mis jagunesid riigimõisateks.

Liivimaa riigimaadel moodustati halduspiirkondadena veel 20 staarostkonda, millest Pärnu ja Tartu vojevoodkondade Lõuna-Eesti alale jäi 10, ning nendest 4 Pärnu vojevoodkonda: Pärnu staarostkond, Viljandi staarostkond, Karksi staarostkond, Otepää staarostkond.

  Pikemalt artiklis Liivimaa hertsogkond, Pärnu presidentkond (1582–1598), Pärnu vojevoodkond (1598–1620), Poola aeg

Rootsi aeg muuda

17. sajandi algusest kuulus Pärnumaa Idamereprovintside Liivimaa koosseisus Rootsi kuningriigile. Poola-Rootsi sõja ajal vallutasid linna mõnepäevase piiramise järel, 11. augustil Rootsi väed ja Rootsi väed okupeerisid Liivimaa ranniku, Grobinast Pärnuni. Raske majandusliku olukorra ja toiduainete puuduse tõttu, kuna maa oli aga ülimalt suures ulatuses rüüstatud, muutus sõjavägede toitlustamine raskeks aga ka poolakatele ning nad tõmbusid Eestimaalt tagasi Liivimaale. Aastatel 1617–1710 oli Pärnumaa taas Rootsi valitsemise all, kus taastati Pärnu lään, mis jagunes mõisaläänideks. Pärnu lääni arvati Koonga, Tõstamaa, Audru ja Tori riigimõisad. Pärnumaa eksisteeris halduslikult algselt läänina, seejärel 1627. aastast Pärnu krahvkonna ja hiljem Põhja-Liivimaa, Eesti distrikti haldusüksusena.

 
Ducatuum Livoniae et Curlandiae, nova tabula, Pärnumaa ja Läänemaa alad Frederick de Witti 1705 avaldatud kaardil

1630. aastal moodustati Pärnu kreis (maakond), mille koosseisu kuulusid ka endine Viljandi staarostkond ja osa Loode-Läti alasid. 1636. aastal kui superintendent Hermann Samsoni eestvõttel loodi Liivimaa kindralkubermangus[2] kuus praostkonda, millest Eesti alal asusid Narva, Pärnu ja Tartu praostkonnad, kuulusid[3] Pärnu praostkonda Pärnumaa ja Viljandimaa Pärnu, Karksi, Ruhja, Viljandi, Helme, Tarvastu, Härgmäe, Ēvele, Salatsi kirikukihelkonnad, Vainiži lossilään.

Pärnu kreis jagunes kihelkondadeks, 17. sajandil, Rootsi aja lõpus, eraldati Läti distrikti Pärnu kreisist 5 läti asustusega kihelkonda, kui 1694. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks distrikti. Liivimaa kindralkuberner Jacob Johann Hastferi korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja-Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades Pärnu maakonnast Salatsi (läti Salacgrīva), Väike-Salatsi (läti Mazsalaca), Ruhja (läti Rūjiena), Härgmäe (läti Ērģeme), Luke ja Valga ning ühendades nad Riia kohtukonnaga. Alūksne, Gulbene ja Läti osa Adsele kihelkonnast liideti Võnnu või Koknese maakohtukonda. Karl XI korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva – eestlaste ja lätlaste – elualale. Vene aja alguses distriktid kaotati.

 
Liivimaa kubermangu Pärnu kreis

Venemaa tsaaririigis ja keisririigis muuda

1710. aastal Põhjasõja tulemusel vallutati Pärnu ja Pärnumaa Vene tsaaririigi vägede poolt.

Pärast Põhjasõda asus Pärnumaa piirides Pärnu, Tori, Helme, Tarvastu, Halliste ja Karksi, Paistu, Viljandi, Suure-Jaani, Saarde, Audru, Tõstamaa, Pärnu-Jaagupi, Vändra kihelkonnad[4].

1740. aastast jagati Venemaa keisririigi Riia kubermangu Pärnu maakonna: 1) Pärnu; 2) Tori; 3) Helme; 4) Tarvastu; 5) Halliste ja Karksi; 6) Paistu; 7) Viljandi; 8) Suure-Jaani; 9) Saarde; 10) Audru; 11) Tõstamaa; 12) Pärnu-Jaagupi; 13) Vändra kihelkonnad (Pärnu- ja Viljandimaal) maakohtu ja Pärnu praostkonda[5].

1773. aastal ühendati Pärnumaaga Tartumaast lahutatud Põltsamaa, Pilistvere ja Kolga-Jaani kihelkond.

 
Pärnumaa rahvariided 18. sajandi lõpul. Johann Christoph Brotze joonistus

Viljandimaa eraldati iseseisvaks Viljandi kreisiks alles asehalduskorra ajal 1783. aastal. Asehalduskorra likvideerimise järel moodustati Pärnu-Viljandi kaksikmaakond ning uuesti eraldatud Viljandi kreis moodustati 1888. aastal.

Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis asus 20. sajandi alguses 11 kihelkonda: Audru (Kirchspiel Audern), Halliste (Kirchspiel Hallist), Häädemeeste (Kirchspiel Gutmannsbach), Karksi (Kirchspiel Karkus), Pärnu (ka Pärnu Elisabethi kihelkond (Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth), Pärnu-Jaagupi (Kirchspiel St. Jacobi), Saarde (Kirchspiel Saara), Tori (Kirchspiel Torgel), Tõstamaa (Kirchspiel Testama), Vändra (Kirchspiel Fennern), osa Mihkli kihelkonnast (Kirchspiel St. Michaelis), Pärnumaa koosseisu kuulusid ka Kihnu, Sorgu ja teised saared Liivi lahes.

Pärnumaa Eesti Vabariigis muuda

  Pikemalt artiklis Pärnu maakond

Eesti NSV muuda

Ajalooline Pärnumaa likvideeriti 1950. aastal, kui Eesti NSV-s moodustati maarajoonid. Tänapäeva Pärnu maakond hõlmab ajaloolisest Pärnumaast vaid selle kesk- ja lääneosa, millele lisandub ajaloolise Läänemaa lõunaosa.

  Pikemalt artiklis Pärnu rajoon, Pärnu oblast, Eesti NSV haldusjaotus

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda