Tõstamaa mõis

Disambig gray.svg  See artikkel on Tõstamaa kihelkonna rüütlimõisast; sama kihelkonna kirikumõisa kohta vaata artiklit Tõstamaa kirikumõis.

Tõstamaa mõis (saksa keeles Testama) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal. Nüüdisajal jääb mõisasüda Pärnu maakonna Pärnu linna maadele.

Tõstamaa mõisa härrastemaja
Tõstamaa mõis ja kool
Tõstamaa mõisa panoraam
Tõstamaa mõisahoone

AjaluguRedigeeri

Tõstamaa mõisa on esmakordselt mainitud 1553. aastal, mil see kuulus Saare-Lääne piiskopile.

Liivi sõja järel said mõisa omanikeks Kursellid.

17. sajandil läks mõis Helmersenide omandusse, kelle kätte see jäi rohkem kui kahesajaks aastaks. Helmersenide ajal püstitati ka mõisa peahoone.

1831. aastal omandasid mõisa Staël von Holsteinid. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli maailmakuulus orientalist ja sanskriti keele tundja Alexander Wilhelm Staël von Holstein.

1921. aastast alates tegutseb Tõstamaa mõisahoones kool. Praegu tegutseb peahoones Tõstamaa muuseum.

MõisaansambelRedigeeri

PeahooneRedigeeri

Kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone valmis 1804. aastal Helmersenide ajal. 1860. ja 1870. aastatel lasi tollane mõisaomanik Wilhelm Fromhold Staël von Holstein selle põhjalikult historitsistlikus stiilis ümber ehitada: hoone sai lameda plekk-katuse, keskosa kaunistavad kuus joonia kapiteeliga sammast ja kaaraknad. Sellest ajast pärinevad ka hiljuti restaureeritud laemaalingud.

Kõrvalhooned ja parkRedigeeri

Kokku oli mõisakompleksis üle 60 hoone ja ehitise (sealhulgas sisehooviga tall-tõllakuur). Häärberit ümbritseb Tõstamaa mõisa park.

VariaRedigeeri

1979 toimusid Tõstamaa mõisahoones filmi "Jõulud Vigalas" (režissöör Mark Soosaar) sisevõtted.

PildidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Zweiter Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1837. Lk 151 [1].
  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1877. Lk 332-333 [2].

VälislingidRedigeeri