1831
aasta
◄ |
18. sajand |
19. sajand
| 20. sajand
| ►
◄ |
1800. aastad |
1810. aastad |
1820. aastad |
1830. aastad
| 1840. aastad
| 1850. aastad
| 1860. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1827 |
1828 |
1829 |
1830 |
1831
| 1832
| 1833
| 1834
| 1835
| ►
| ►►
1831. aasta (MDCCCXXXI) oli 19. sajandi 31. aasta.
Sündmused maailmas
muuda- 10. märts – Prantsuse kuningas Louis-Philippe I asutas Prantsuse Võõrleegioni.
- 1. juuni – Briti mereväeohvitser ja maadeuurija James Clark Ross jõudis oma ekspeditsiooniga esimesena edukalt põhja-magnetpoolusele.
- 21. juuli – Léopold I sai esimeseks Belgia kuningaks.
- august – Kuriilide saarestikus Simuširi saarel toimus Zavaritski vulkaanipurse, mis põhjustas rohkel arvul ülestäheldatud kliimajahenemise ja näljahädast ajendatuid ühiskondlikke murranguid, Maa-üleselt ennekõike põhjapoolkeral.[1][2]
- 21. august – Nat Turner juhtis USA-s Virginia osariigis orjandusvastast ülestõusu, mis suruti umbes 48 tundi hiljem maha.
- 29. august – Michael Faraday avastas elektromagnetilise induktsiooni, mille järel sõnastas ta elektromagnetilise induktsiooni põhiseaduse.
- 8. september – William IV ja Saksi-Meiningeni Adelheid krooniti vastavalt Suurbritannia kuningaks ja kuningannaks.
- 8. september – Varssavi langes aasta varem alanud novembriülestõusu ajal venelastele.
- 25. detsember – Baptisti jutlustaja Samuel Sharpe alustas Jamaical ebaõnnestunud mässu orjanduse vastu.
- 27. detsember – Plymouthist alustas ümbermaailmareisi Briti Admiraliteedi vaatluslaev HMS Beagle, pardal Charles Darwin.
Sündmused Eestis
muuda- 16. aprill (vkj 4. aprill) – Tartus alustas tegevust Teaduslik Vestlusring.[3]
Sündinud
muuda- 3. jaanuar – Savitribai Phule, India pedagoog
- 26. jaanuar – Mary Mapes Dodge, Ameerika Ühendriikide lastekirjanik
- 30. jaanuar – Henri Rochefort, prantsuse poliitik, ajakirjanik ja näitekirjanik
- 10. veebruar – Nadežda von Meck, vene metseen
- 27. veebruar – Nikolai Ge, vene maalikunstnik
- 6. märts – Philip Sheridan, Ameerika Ühendriikide sõjaväelane
- 1. aprill – Albert Anker, Šveitsi kunstnik ja illustreerija
- 1. mai – Emily Stowe, Kanada arst
- 28. juuni – Joseph Joachim, Ungari viiuldaja, dirigent ja helilooja
- 29. juuni – Gustav Ernst Victor Reyher, baltisaksa arstiteadlane
- 26. august – Wellington R. Burt, Ameerika Ühendriikide suurärimees
- 5. september – Victorien Sardou, prantsuse näitekirjanik
- 18. september – Siegfried Marcus, saksa insener ja leiutaja
- 6. oktoober – Richard Dedekind, saksa matemaatik
- 29. oktoober – Othniel Charles Marsh, Ameerika Ühendriikide paleontoloog
- 19. november – James A. Garfield, Ameerika Ühendriikide 20. president
Surnud
muuda- 27. mai – Jedediah Smith, Ameerika Ühendriikide karusnahakütt, maadeuurija ja jahimees
- 27. juuni – Sophie Germain, prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof
- 29. juuni – Heinrich Friedrich Karl Stein, Preisi riigimees
- 4. juuli – James Monroe, Ameerika Ühendriikide president
- 16. juuli – Louis Alexandre Andrault de Langeron, Prantsuse-Vene sõjaväelane
- 23. august – August Neidhardt von Gneisenau, Preisi sõjaväelane
- 27. september – Ioánnis Kapodístrias, Kreeka riigimees
- oktoober – Friedrich Sellow, saksa botaanik ja loodusteadlane
- 8. oktoober – Christian Julius Ludwig Steltzer, saksa õigusteadlane
- 11. november – Nat Turner, Ameerika Ühendriikide ori, kes juhtis orjade ülestõusu
- 14. november – Georg Wilhelm Friedrich Hegel, saksa filosoof
- 16. november – Carl von Clausewitz, Preisimaa sõjaväelane ja sõjandusteoreetik.
- 10. detsember – Thomas Johann Seebeck, baltisaksa füüsik
Viited
muuda- ↑ St Andrews researchers solve 200 year volcanic mystery University of St Andrews news, 2024
- ↑ "Jääpuursüdamikud paljastasid 19. sajandi kliimakatastroofi süüdlase" ERR Novaator, 2. jaanuar 2025
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 123