Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
| Michael Faraday | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
22. september 1791 Newington Butts, Suurbritannia |
| Surnud |
25. august 1867 (75-aastaselt) London, Suurbritannia |
| Rahvus | inglane |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusala(d) |
füüsika keemia |
| Töökohad | Royal Institution |
| Tuntumad tööd |
Faraday seadus Elektrokeemia Faraday efekt Faraday puur Faraday arv |
| Tunnustus |
Copley medal (1832 ja 1838) Rumfordi medal (1846) Kuninglik medal (1835 and 1846) Alberti medal (1866) |
| Autogramm | |
 | |
14-aastaselt läks ta raamatuköitja õpilaseks ja huvitus õpipoisi ajal loodusteadusest. Ta pani kirja oma tähelepanekud ainete omaduste ja reaktsioonide kohta ning saatis need Humphry Davyle, kes võttis ta pärast nendega tutvumist oma assistendiks.
Faraday tähtsaimad avastused olid seotud elektriga: ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid vähese matemaatilise haridusega.
Ta sõnastas elektrolüüsi seadused (Faraday seadused) ja võttis kasutusele terminid katood, anood, elektrood, ioon, elektrolüüt ja elektrolüüs.
Faraday avastas diamagentismi ja paramagnetismi.
TunnustusRedigeeri
Michael Faraday valiti 1838. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks.
Aastal 1840 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.
Mälestuse jäädvustamineRedigeeri
Tema järgi on nimetatud elektrimahtuvuse ühik farad. Tema pilt on Briti 20-naelsterlingisel rahatähel.
Vaata kaRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Michael Faraday |
KirjandusRedigeeri
- Ernst Kilkson, “Michael Faraday: iseõppija-füüsik, kes on andnud maailmale rea tähtsaid leiutisi”. Sari Suurmeeste elulood, nr. 23, EKS, Tartu 1934, 139 lk.