Ava peamenüü

Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid. Elektromagnetiline vastastikmõju on üks neljast fundamentaalsest vastastikmõjust.

Kui elektrilaeng liigub (kiirusega v), siis moodustub laengu ümber magnetväli B (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli E
Ülal: positiivsest ja negatiivsest elektrilaengust koosneva elektrilise dipooli elektriväli (d on elektriline dipoolmoment).
All vasakul: matemaatilise magnetdipooli magnetväli, mis oletamisi koosneb eraldiseisvast põhja- ja lõunapoolusest (monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli (m on magnetmoment)

Klassikalise elektromagnetimi alused lõi James Clerk Maxwell. Maxwelli võrrandite kohaselt kutsub muutuv magnetväli esile muutuva elektrivälja, mis omakorda tekitab muutuva elektrivälja. Elektri- ja magnetvälja vastastikmõju tulemuseks on ruumis valguse kiirusega leviv elektromagnetlaine.

Elektrilaengute liikumise (elektrivoolu) põhjustatud magnetvälja võib seletada laengutevaheliste elektrostaatiliste jõudude mõjuga. Laetud elementaarosakesed, millel on sisemine impulsimoment ehk spinn, omavad ka magnetmomenti, millele tugineb ferromagnetism.


Elektromagnetismi teoreetilised järeldused viisid erirelatiivsusteooria väljatöötamiseni Albert Einsteini poolt 1905. aastal.

Elektromagnetismi uurimise ajaloostRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri