Faraday puur

Faraday puur ehk Faraday silinder on elektrit juhtivast materjalist (nt plekist, metallvarrastest või traatvõrgust) kinnine kest, mis toimib elektrilise varjena. Niisuguse varjestava puuri valmistas esimesena Michael Faraday 1836. aastal, et kaitsta sellesse asetatud katseriistu väliste elektriväljade mõju eest.

Laengud paiknevad välise elektrivälja mõjul ümber Faraday puuri vastasseintes nii, et nende väli mõjub vastu välisele väljale

Staatilise (muutumatu) või ka aeglaselt muutuva välise elektrivälja korral mõjub puuri seinte juhtivas materjalis leiduvatele vabadele elektronidele laenguga $Q$ välise elektrivälja $E$ mõjul jõud ${\vec {F}}=Q\cdot {\vec {E}}.$ Selle jõu mõjul paiknevad elektronid puuri seintes ümber nii, et puuri vastaskülgedele kogunevad niisuguse märgiga laengud, et nende vastassuunaline väli kompenseerib puuri sees välise välja mõju. Varjestustoime ei olene puuri kujust.

Staatilist magnetvälja (nt Maa magnetvälja) niisugune puur ei varjesta.

Kiiresti muutuva välja, nagu näiteks elektromagnetlaine korral põhineb varjestav toime juhtivas kestas tekkivatel pöörisvooludel, mis mõjuvad vastu välisele väljale.

Faraday puuri põhimõte leiab tänapäevani rakendust mitmesuguste elektroonika- ja muude seadmete varjestamisel. Samal põhimõttel tõkestatakse ka elektromagnetvälja väljakiirgamist seadmest, nt mikrolaineahjust.

Vaata ka

• Varjestamine

Välislingid

• Faraday puur ja selle rakendused
• Faraday puur: hea valik äikese ajal