Fideikomiss

Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.

Fideikomiss Rooma õiguses

Pikemalt artiklis Fideikomiss (Rooma õigus)

Fideikomissi mõiste on pärit Rooma õigusest, kus see tähendas testamendis sätestatud korraldust, millega pärandaja esitas pärijale palve anda või teha midagi kolmanda isiku heaks.

Aadlisuguvõsa fideikomiss

See oli levinud Läänemereprovintsides ja see võis koosneda ühest või enamast mõisast. Need moodustati lepingu või testamendiga, kusjuures Liivimaal pidi keiser fideikomissi asutamise kinnitama. Fideikomissi ei tohtinud võõrandada, hüpoteegivõlgadega koormata ja seda pärandati suguvõsasiseselt, reeglina majoraadina. See tagas suguvõsale majandusliku, ühiskondliku ja poliitilise kaalu. Eestimaal asutati esimene fideikomiss 1699. aastal (Stenbockide Kolga mõis jt) ja Liivimaa Eesti osas 1756. aastal (Manteuffelite Puurmani mõis jt). Fideikomissid kaotati 1919. aastal maaseadusega.

Vaata ka

Kirjandus

Trampedach, Friedrich. Das Recht des Fideikomißbesitzers am adeligen Güterfamilienfideikomiß nach dem Privatrecht Liv-, Est- und Kurlands. Dorpat: Gedruckt bei C. Mattiesen, 1892 [1].