Ava peamenüü

1919. aasta maareform

Maareformi mälestuskivi, mille püstitasid maareformi 10. aastapäeval Uhtna ümbruse põllumehed

1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi poolt 1919. aastal vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine.

10. oktoobril 1919. aastal vastuvõetud maaseadusega sundvõõrandati 1065 mõisat (eestlastele kuulus neist 57) ehk 96,6% suurmaaomandist koos üle 1,9 miljoni hektari maaga, mis moodustas ligi 58% kogu Eesti põllumajandusmaast[1]. Võõrandati ka mõisate tööstusettevõtted: 225 viinavabrikut, 344 veskit, 74 saeveskit, 64 kivi- ja savitööstust, 18 meiereid, 7 õlletehast jne[2].

Sundvõõrandatud maa-aladest loodi umbes 56 000 uut väikest talu.

Alles 1926. aastal said sundvõõrandatud (enamjaolt aadlikest suurmaaomanikud) väikese hüvitise[3]. Samasugused ümberkorraldused toimusid pärast Esimest maailmasõda mitmes Euroopa riigis, kuid Eestis ja ka Lätis toimunud reformid olid kõige radikaalsemad.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri