Kapiteel

Kapiteel (ladina keeles capitelium 'peake' sõnast caput 'pea') on samba, piilari või pilastri ülemine, sageli kaunistatud lõik, mis klassikalistes orderites paikneb samba tüvese ja talastiku vahel. Kapiteeli peal võib asetseda ka talum, sellele omakorda toetuda talasilluse, kaare või võlvi mingi osa.

Kapiteelide tüüpe. 1 - egiptuse lootoskapiteel. 2 - egiptuse Hathori kapiteel. 3 - pärsia kapiteel. 4 - India kapiteel. 7 - dooria kapiteel. 8 - joonia kapiteel. 9 - toskaana kapiteel. 10 - korintose kapiteel. 11 - komposiitkapiteel. 12 - bütsantsi kapiteel. 13, 14 - romaani kapiteelid. 15, 16 - gooti kapiteelid. 17 - renessansskapiteel. 18 - 18. sajandi vormides kapiteel. Joonistus entsüklopeediast Larousse universel en 2 volumes : nouveau dictionnaire encyclopédique. Tome 1
Korintose kapiteel peapostkontori hoonel New Yorgis

Kapiteel on kujundatud sambatüvesest selgesti eristuvaks. Ta on arhitektuuris oluline kaunistuslik osa, kujundatud taimemotiividega, voluutidega või figuraalse raiddekooriga. Kunstiajaloos on erinevates kultuurides kujunenud välja rohkelt erinevaid kapiteelide tüüpe.

TüübidRedigeeri

Vana-EgiptusRedigeeri

Vana-Egiptuse arhitektuuris esinevad sambad on kujundatud enamasti taimemotiividega ja samba kapiteel imiteerib papüüruse-, palmi- või lootosetaime mõnd osa. Kapiteeli järgi nimetatakse Vana-Egiptuse sambaid papüürussammasteks, palmsammasteks ja lootossammasteks[1].

  • papüüruskapiteel – papüürus-lõikheina õisikut imiteeriva kujundusega kapiteel, võib olla avatud ja alt üles laienev või pungataoliselt suletud olekus, viimatinimetatuga kaasneb vahel ka sambatüvese kujundus püstvagudega, nii et sammas meenutab kõrrekimpu
  • lootoskapiteel – lootose õit või punga imiteeriv kapiteel
  • palmkapiteel – ainult kergelt ülasuunas laienev, palmivõra imiteerivate lehtedega kapiteel
  • Hathori kapiteel – kuubikujuline neljal tahul jumalanna Hathori nägu kujutav kapiteel, võib esineda ka komposiitkapiteelina, mille puhul näiteks papüürus- või lootoskapiteeli kohal on veel Hathori kapiteel[2]

Vana-KreekaRedigeeri

Vana-Kreeka arhitektuuris kujunevad välja kolm klassikalist orderitdooria, joonia ja korintose order, mil igaühel on iseloomulik kapiteelikujundus: dooria orderis lihtne ümara padjandi kujuline kapiteel, joonia orderis voluutidega ja korintose orderis akantuselehtedega kapiteel. Klassikaliste orderite hulka ei loeta arhailisel ajastul kasutusel olnud protojoonia ehk aioolia orderit

Vana-RoomaRedigeeri

Vana-Rooma arhitektuuris kasutatakse edasi klassikalisi ordereid, mida modifitseeritakse ja kaunistatakse erinevatel ehitistel uute friiside ja üksikmotiividega, orderitest lisanduvad lihtne toskaana order ja joonia ning korintose orderit kombineeriv komposiitorder.

BütsantsRedigeeri

Bütsantsi arhitektuurile iseloomulik kapiteelivorm on korvkapiteel, ühtlaselt laienevate kergelt kumerate külgedega tagurpidi tüvipüramiidi kujuga ja tihedalt pitsilise stiliseeritud taimdekooriga kaetud kapiteel, millel asetses samasuguse kujuga talum. Korvkapiteel võis olla ka ümmargune, dekoor võis olla ka põimornamendist või figuraalne. Samuti kasutati edasi antiikseid kapiteelitüüpe. Talum võis kanda keisrite monogramme või ristikujutisi.

Varakeskaeg ja romaanikaRedigeeri

Eel- ja vararomaanikas kasutati kas hilisantiikseid spoliaid või lähtuti raidkunstis antiiksete kapiteelide vormist, mida lihtsustati.

Romaanikale iseloomulikud kapiteelikujud on kuupkapiteel, voltkapiteel, kuup-karikkapiteel ja trapetskapiteel.[3]

GootikaRedigeeri

Gootikale iseloomulikud kapiteelikujud on karikkapiteel, mis esines nii pungkapiteeli kui ka lehtkapiteeli vormis, ja taldrikkapiteel.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri