Kapiteel

Kapiteel (ladina keeles capitelium 'peake' sõnast caput 'pea') on samba, piilari või pilastri ülemine, sageli kaunistatud lõik, mis klassikalistes orderites paikneb samba tüvese ja talastiku vahel[1]. Kapiteeli peal võib asetseda ka talum, sellele omakorda toetuda talasilluse, kaare või võlvi mingi osa.

Kapiteelitüüpe. 1 – Egiptuse lootoskapiteel. 2 – Egiptuse Hathori kapiteel. 3 – Pärsia kapiteel. 4 – India kapiteel. 7 – dooria kapiteel. 8 – joonia kapiteel. 9 – Toscana kapiteel. 10 – Korintose kapiteel. 11 – komposiitkapiteel. 12 – Bütsantsi kapiteel. 13, 14 – romaani kapiteelid. 15, 16 – gooti kapiteelid. 17 – renessansskapiteel. 18 – 18. sajandi vormides kapiteel. Joonistus entsüklopeediast "Larousse universel en 2 volumes : nouveau dictionnaire encyclopédique. Tome 1"
Korintose kapiteel peapostkontori hoonel New Yorgis
Baroksed kapiteelid Prantsusmaalt, kataloogifoto Cooper Hewitti tarbekunstimuuseumis
Kapiteel Yarkandi mošees

Kapiteel on kujundatud sambatüvesest selgesti eristuvaks. Ta on arhitektuuris oluline kaunistuslik osa, kujundatud taimemotiividega, voluutidega või figuraalse raiddekooriga. Kunstiajaloos on erinevates kultuurides kujunenud välja rohkelt erinevaid kapiteelide tüüpe.

TüübidRedigeeri

Vana-EgiptusRedigeeri

Vana-Egiptuse arhitektuuris esinevad sambad on kujundatud enamasti taimemotiividega ja samba kapiteel imiteerib papüüruse-, palmi- või lootosetaime mõnd osa. Kapiteeli järgi nimetatakse Vana-Egiptuse sambaid papüürussammasteks, palmsammasteks ja lootossammasteks[2].

  • papüüruskapiteel – papüürus-lõikheina õisikut imiteeriva kujundusega kapiteel, võib olla avatud ja alt üles laienev või pungataoliselt suletud olekus, viimatinimetatuga kaasneb vahel ka sambatüvese kujundus püstvagudega, nii et sammas meenutab kõrrekimpu
  • lootoskapiteel – lootose õit või punga imiteeriv kapiteel
  • palmkapiteel – ainult kergelt ülasuunas laienev, palmivõra imiteerivate lehtedega kapiteel
  • Hathori kapiteel – kuubikujuline neljal tahul jumalanna Hathori nägu kujutav kapiteel, võib esineda ka komposiitkapiteelina, mille puhul näiteks papüürus- või lootoskapiteeli kohal on veel Hathori kapiteel[3]

Vana-KreekaRedigeeri

Vana-Kreeka arhitektuuris kujunevad välja kolm klassikalist orderitdooria, joonia ja Korintose order, mil igaühel on iseloomulik kapiteelikujundus: dooria orderis lihtne ümara padjandi kujuline kapiteel, joonia orderis voluutidega ja Korintose orderis akantuselehtedega kapiteel. Klassikaliste orderite hulka ei loeta arhailisel ajastul kasutusel olnud protojoonia ehk aioolia orderit.

Vana-RoomaRedigeeri

Vana-Rooma arhitektuuris kasutatakse edasi klassikalisi ordereid, mida modifitseeritakse ja kaunistatakse erinevatel ehitistel uute friiside ja üksikmotiividega, orderitest lisanduvad lihtne Toscana order ja joonia ning Korintose orderit kombineeriv komposiitorder.

BütsantsRedigeeri

Bütsantsi arhitektuurile iseloomulik kapiteelivorm on korvkapiteel, ülasuunas laienev ja kergelt kumerate külgedega tagurpidi tüvipüramiidi kujuga ja tihedalt pitsilise stiliseeritud taimdekooriga kaetud kapiteel, millel asetses samasuguse kujuga talum. Korvkapiteel võis olla ka ümmargune, dekoor võis olla ka põimornamendist või figuraalne. Samuti kasutati edasi antiikseid kapiteelitüüpe nende puhtal kujul või kombineeriti nende elemente korvkapiteeli vormiga, nii et tekkis kahetasandiline Bütsantsi kapiteel. Talum võis kanda keisrite monogramme või ristikujutisi.

Islami arhitektuurRedigeeri

Islami arhitektuuris on kapiteelid vastavalt elusolendite kujutamise keelule selle religiooni esteetikas peaasjalikult abstraktse geomeetrilise kujuga, nende ornamendi moodustavad väikesed ehisliistud ja seeriatena korduvad miniatuursed kaared (muqarnas-kapiteel)[4]. Teine iseloomulik kapiteelivorm on konsoolkapiteel kahes suunas ulatuvate konsoole meenutavate väljaulatuvate osadega (esineb ka India arhitektuuris)[5]. Paljudes keskaegsetes ehitistes on kasutatud varasematelt ehitistelt võetud spolia-kapiteele või Korintose ja komposiitkapiteeli lihtsustatud vormides koopiaid, samuti klassikaliste vormidega võrreldes väljavenitatuma kujuga ja peene ažuurse taimornamendiga kaetud bütsantslikke vorme meenutavad kapiteelid.

Varakeskaeg ja romaanikaRedigeeri

Eel- ja vararomaanikas kasutati kas hilisantiikseid spolia'id või lähtuti raidkunstis antiiksete kapiteelide vormist, mida lihtsustati. Kapiteelide dekoor oli pinnaline ja stiliseeritud.

Romaanikale iseloomulikud kapiteelikujud on kuupkapiteel, voltkapiteel, kuup-karikkapiteel ja trapetskapiteel.[6]

Juba alates vararomaanikast oli kasutusel ka kujukapiteel, mille puhul oli kapiteeli geomeetriline põhivorm üleni kaetud figuraalse reljeefse dekooriga. Reljeefidel kujutati inimesi, loomi ja müütilisi olendeid, nende kujutisi kombineeriti sageli ka stiliseeritud taimdekooriga, paigutades figuurid palmettide, lehevanikute, põim- ja väänelornamendi sisse või vahele. Paljudel juhtudel olid jutustavad või sümboolseid tähendusi kandvad kujutised organiseeritud tervet hoonet hõlmavasse pildiprogrammi. Kujukapiteeli kasutus hääbus koos romaani kunstiga.

GootikaRedigeeri

Gootikale iseloomulik kapiteelikuju on karikkapiteel, ülasuunas laienev sirgete või kergelt nõgusate külgedega kapiteelivorm. Karikkapiteel esines taimdekooriliste pungkapiteeli ja lehtkapiteelina ning inglise varagootikale iseloomuliku peaaegu dekoorita taldrikkapiteeli kujul.

Renessanss ja renessansijärgne aegRedigeeri

Renessansiperioodil algas kapiteeli uus õitseng uuesti avastatud orderiarhitektuuri kontekstis, kuid kapiteelide varieeruvus oli peaaegu sama suur kui eelnenud romaanikas ja gootikas. Arhitektuuris laialdaselt kasutatud lame pilaster nõudis kapiteeli tasapinnalisust, kuigi kõrgreljeefsena, ja see mõjutas kapiteelide kujundust. 15. sajandi versioon komposiitkapiteelist on sissepoole pööratud voluutidega jäiga lehtornamendi kohal. Enamik ornamente renessansskapiteelides on siiski laenatud Rooma eeskujudelt, kuid renessanss oli suurel määral klassikalise antiikarhitektuuri interpretatsioon. Erinevalt Vana-Kreeka ja Vana-Rooma joonia sammastest, mille voluudid oli seinaga samas tasapinnas ja ainult üksikutel juhtudel pöörati voluut templi nurgasammastel 45 kraadi (Athena Nike templil Akropolisel), kuid 16. sajandi arhitekt Sebastiano Serlio pööras oma joonia kapiteelidel kõik voluudid väljapoole (sama kujuga, ehkki klassitsistlikud, on näiteks ka Tartu ülikooli aula sammaste kapiteelid).

Klassikaliste orderite baasil leiutati renessansis uusi ordereid, mis sageli olid küll klassikaliste orderite variatsioonid muudetud või täiendatud dekooriga (juba klassikalises traditsioonis lubati dekoori orderi üldkuju mõjutamata varieerida), kuid eriti populaarseks sai see renessansijärgsel ajal. Benjamin Henry Latrobe'i kavandatud senati vestibüül Kapitooliumis Washingtonis (1807) kasutas arhitekt "ameerikapäraseid" Korintose kapiteele, milles akantuse asemel olid maisitõlvikud ning maisi- ja tubakalehed.

Teine väljamõeldud kapiteelitüüp oli briti arhitekti Edwin Lutyensi Delhi order New Delhi asekuninga palee jaoks (nüüd presidendi residents Rashtrapati Bhavan), kus ta kasutas India arhitektuuri motiive. Korintose orderi ainetel loodud kapiteeli akantusevööndis kulgevad ümber kapiteeli vertikaalsed sügavad vaod ja voluutide asemel ripuvad kapiteeli ülanurkadel kellad. Orderit kasutas ta ka mõnedel oma hilisematel ehitistel, nagu näiteks Campion Hall Oxfordis.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri