Seenkapiteel
Seenkapiteel (saksa keeles Pilzkapitell) on ottode arhitektuuris ja vararomaanikas 10. sajandi keskpaigast 11. sajandi keskpaigani piiratud alal kasutusel olnud kapiteelitüüp, mis koosneb ümmargusest nõgusate külgedega laienevast allosast ja sellel lasuvast kumerast padjandist.[1]
.jpg)
Ajaloost muuda
Seenkapiteel ilmub arhitektuuri 10. sajandi teisel poolel täielikult väljakujunenud ja terviklikus vormis, ilma et oleks võimalik täheldada mingeid üleminekuvorme mingilt muult tüübilt, võimalikuks on siiski peetud selle tuletamist korintose kapiteeli lihtsustatud vormist. Sellest kujuneb hiljem mitu alamtüüpi, mis erinevad üksteisest proportsioonide, kumer- ja nõgusvormide kaareraadiuse ja nende omavahelise suhte poolest, kuid märgata on areng madalalt, peaaegu kuuljalt vormilt saledama, karikkapiteeliga sarnaneva kuju suunas.[1]
Seenkapiteel esineb Gernrode Püha Cyriakuse kiriku idaapsiidi ülaosa sambakestel, Kölni Püha Pantaleoni kiriku ristikäigu jäänuses[1], Quedlinburgi Püha Wigberti kiriku krüptis[2], Essen-Werdeni püha Ludgeri kloostrikiriku lääneehitises ja Esseni toomkiriku lääneehitises[1], samuti Wendhuseni kloostris, mille varasemast ehitisest on säilinud üks sammas[3]; 11. sajandi keskpaiga hiliseid vorme leidub Bad Münstereifeli Chrysanthuse ja Daria kirikus, Nivellesis Püha Gertrudi kloostrikiriku idakoori üksikutel sambakestel ja Wilsumi kiriku läänetorni mõnedel sammastel.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 M. Knochen. Das Pilzkapitell. - Aachener Kunstblätter, Bd. 41 (1971)
- ↑ Quedlinburg - Teil 2: Krypta und Portal der Wipertikirche. - portalsaeule.de
- ↑ Besondere Baukunst des Klosters Wendhusen. - Das Kloster Wendhusen