Kuupkapiteel

Kuupkapiteel ehk täringkapiteel, ka vürfelkapiteel (saksa keeles Würfel 'täring') on romaani kunstis kasutatud kapiteelitüüp, mille enam-vähem kuubikujulise keha neli alumist nurka on ümardatud.[2]

Paulinzelle kloostrikiriku kuupkapiteel. Joonis 19. sajandi entsüklopeediast
Kuupkapiteel ja kaksiskuupkapiteel. Joonis Eugène Viollet-le-Duci entsüklopeediast "Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle"[1]
Kapiteel Regensburgi St Emmerami kirikus
Kaksiskuupkapiteel Marmoutier' kloostrikirikus

KirjeldusRedigeeri

Kuupkapiteeli lähtekeha on üks ehituskivi ehk kvaader. Alumiste nurkade ümardamisega tekib sujuv üleminek ruudult ringile[3] ja kapiteeli külgedele moodustuvad poolringjad või kilbikujulised pinnad. Kuupkapiteel võib olla nii dekoorita kui ka kaunistatud lamereljeefse raiddekooriga.

PildidRedigeeri

LevikRedigeeri

Kuupkapiteel esineb ennekõike Saksamaa romaanikas, aga kohati ka Põhja-Itaalias, Prantsusmaa piirkondadest Elsassis ja Lotringis, Normandias ning Inglismaal.[4][5]

AjaloostRedigeeri

Kuupkapiteeli täpne tekkelugu või -päritolu on teadmata ja jäänud oletuslikuks. Võimalikeks varaseimateks esinemiskohtadeks on pakutud erinevaid piirkondi, näiteks Lombardiat või Bütsantsi-aegset Armeeniat. Ka kapiteeli põlvnemine puitehitise detalidest on kõne alla tulnud.

Kuupkapiteel ilmus ehitistesse 10. sajandi lõpu romaanikas. Tolleaegsed kapiteelid olid kaunistamata ja ehitistes prevaleeris terve 11. sajandi jooksul nende vormiselgus ja ühtsus[6]. Stiil muutus 11. sajandi lõpuks, kuupjas ümardatud nurkadega üldvorm säilis, kuid kapiteelid kaeti tihedalt lamereljeefsete kaunistustega, milleks võisid olla akantus-, palmeti- ja muud stiliseeritud taimemotiivid, põim- või muu geomeetriline ornament ja figuraalsed kaunistused, mis kujutasid inimesi või fantastilisi loomi.

Umbes 1065. aasta paiku ilmus dekoori kaunistus, mille puhul kuupkapiteeli kilbikujulistele külgedele lisati kaunistusena väiksemad kilbikujulised plaadid. Hilisromaanikas esines sageli taas lihtne kaunistamata kuupkapiteel.[7]

Kuupkapiteeli edasiarendus oli kaksiskuupkapiteel (Doppelwürfelkapitell)[8] kahe paaris paikneva kilbikujulise detailiga igal külje jaoks , ka voltkapiteeli on peetud kuupkapiteeli edasiarenduseks.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri