Põimornament on ornamentaalne pinnakaunistus, mis on moodustatud reeglipäraselt või vabalt üksteisega põimunud paeltest ja joontest. Mõnikord on ornamenti põimitud ka figuure ja taimemotiive[1].

Hilisantiikne ehitusdetail
Põimornamendiga kaetud sammas. Lucca toomkirik
Keskaegne kirik Toscanas. Uksesillus

Põimornament võib kaunistada raamistusi või moodustada friise ehituskunstis, raamatumaalis või keraamikas. Esines juba 3. aastatuhandel eKr Aasia maades ja hiljem Vana-Rooma kunstis. Euroopa kunsti ajaloos jäi põimornamendi kasutuse kõrgaeg 6.–10. sajandi vahele, kuid mitmesuguseid põiminguid ja sõlmemotiive kasutati ka gootikas ja renessansis ning põimornament taasavastati historitsistliku ornamendina.

Pildid muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Kunstileksikon. Tallinn, 2001

Välislingid muuda