Ava peamenüü
Lehekülg Utrechti psaltrist, psalm 96 (95) Cantate Domino canticum novum
Psalter aastaist 1175–1200. Kalendaarium: august ja september

Psalter (kreeka keeles ψαλτήριον psalterion, ladina keeles psalterium) on liturgiline raamat, milles on psalmid, vahel koos lisatekstidega[1]. Kasutatakse katoliku ja õigeusu kirikus enim tunnipalvustel.

Keskajast on säilinud rida käsikirjalisi illustreeritud psaltreid. Kuulsaimad varased psaltrikäsikirjad on näiteks St. Galleni Kuldne psalter ja Utrechti psalter. Keskajal oli psaltri tähtsus vaimulikus igapäevaelus suur, sest igapäevast psalmide retsiteerimist hardusharjutusena harrastasid nii vaimulikud kui ilmikud. Enamik tänapäeval keskaja raamatukunsti olulisteks näideteks peetavaid rikkalikult illumineeritud psaltreid oli valmistatud hoopis kõrge positsiooniga ilmikute tarvis, näiteks Melisende psalter, Ingeborgi psalter või De Lisle psalter.

Liturgilised raamatud olid ka ühed esimesed, mida trükikunsti abil paljundati. Nii on vanim Eestist leitud trükisefragment osa Mainzi psaltrina tuntud inkunaablist[2].

Sisukord

SisuRedigeeri

  • Enamik ajaloolisi psaltreid on kirja pandud nii, et psalmid on selles järjekorras nagu piiblis. Katoliku traditsioonis nimetatakse sellist psaltrit psalterium non feriatum.
  • Psalmid on liturgiliselt järjestatud tunnipalvuste järgi, katoliku traditsioonis psalterium feriatum.
  • Mõnedes psaltrites on psalmidele lisatud juurdekuuluvad tekstid, näiteks antifonid ja hümnid.

Enamiku psaltrite alguses on kalendaarium, milles on näidatud pühakute päevad.

Enne Vulgata ilmumist olid olemas vanas tõlkes (vetus latina) psaltrid ja enne Gregoriuse kirikureformi ning tekstide ühtlustamist 6. sajandil olid olemas gallikaani, ambroosiuse, mosaraabia jt liturgiatele vastavad erinevate tekstidega psaltrid.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri