Šotimaa

Šotimaa
	inglise Scotland
	gaeli Alba
	šoti Scotland
	Šotimaa lipp Šotimaa vapp
	Pindala: 78 772 km²
	Elanikke: 5 404 700 (2016)
	Rahvastikutihedus: 68,6 in/km²
	Pealinn: Edinburgh

See artikkel räägib Suurbritannia ajaloolisest osast; endisaegse riigi kohta vaata artiklit Šotimaa kuningriik.

Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel. Šotimaa maapiiri pikkus Inglismaaga on 96 km ja piir kulgeb mööda Tweedi jõge. Peamised saarerühmad on Shetlandi saared, Orkney saared ja Hebriidid.

Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal

SümbolidRedigeeri

Šotimaa rahvuslill on karuohakas^[1] ja rahvusloom ükssarvik.^[2]

Šotimaa kaitsepühak on apostel Andreas. Šotimaa lipul on Andrease rist.

LoodusRedigeeri

Grampiani mägedes paikneb Suurbritannia ja ühtlasi Briti saarte kõrgeim tipp Ben Nevis (1343 m). Suurimad järved on Loch Lomond ja Loch Ness.

RahvastikRedigeeri

Suurimad linnad on Glasgow, Edinburgh, Aberdeen, Dundee, Inverness ja Stirling.

Šoti päritolu inimesi elab väljaspool Šotimaad palju rohkem kui Šotimaal. 9,2 miljonit USA elanikku väidab end olevat vähemalt osaliselt šoti päritolu. Šoti päritolu kanadalasi on Kanada rahvaloenduse andmeil 4,7 miljonit. Viiendik Uus-Meremaale asunud inimestest pärineb Šotimaalt.

MajandusRedigeeri

Nii nagu teiste Euroopa Liidu osade, nii on ka Šotimaa majandus tihedalt seotud teiste Euroopa Liidu osadega.

Kuni 1970. aastateni domineeris Šotimaa majanduses rasketööstus, mida vedasid laevaehitus Glasgow's, kivisöe kaevandamine ja terase tootmine. Põhjamerest kaevandati naftat.

Alates 1970. aastatest on Šotimaal tugevalt arenenud kolmanda sektori majandus: turism ja pangandus. Edinburgh on Euroopa suuruselt kuues rahanduskeskus Londoni, Pariisi, Maini-äärse Frankfurdi, Zürichi ja Amsterdami järel.

AjaluguRedigeeri

Šotimaa asustati 3. aastatuhandel eKr. 1. aastatuhandel eKr asusid sinna keldi hõimude hulka kuuluvad piktid. 82. aastal tungisid Šotimaale roomlased, kuid ei suutnud kogu Šotimaad vallutada. 82–186 pKr oli Lõuna-Šotimaa (Kaledoonia) roomlaste võimu all. Et kaitsta end iseseisvaks jäänud piktide eest, rajasid roomlased 122–128 Tyne'i ja Solway suuete vahele Hadrianuse vall. 142–144 ehitati 60 km pikkune Antoninuse vall, millest põhja poole jäänud ala nimetati Kaledooniaks..

5.–6. sajandil tuli Šotimaale Iirimaalt keldi hõim skotid (nendelt Šotimaa nimi), Lõuna-Šotimaale osa Inglismaalt tõrjutud britte ja angleid. 6. sajandi II poolel võtsid šotlased vastu ristiusu.

Pikemalt artiklis Šotimaa kuningriik

843. aastal ühendas kuningas Kenneth Mac Alpin piktid ja keldid ühe võimu alla, Alba kuningriiki. 1296. aastal anastas Inglismaa kuningas Edward I Šotimaa, kuid juba 1297. aastal lõid šotlased William Wallace'i juhtimisel Stirling Bridge'i lahingus inglise vägesid. 1314. aastal lõid šotlased Bannockburni lahingus Robert I juhtimisel inglasi, keda juhtis Edward II.

Aastal 1603 päris Šotimaa kuningas James VI Inglismaa trooni ja kolis Londonisse, kus hakkas valitsema James I nime all. Sellega tekkis Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon. 1. mail 1707 ühinesidki Šotimaa kuningriik ja Inglismaa kuningriik, Suurbritannia kuningriigiks. Šotimaal säilis eraldi õigusruum.

18. sajandil ja 19. sajandi alguses tärkas ja õitses Šotimaal ratsionalistlik ja humanistlik periood, mida kutsutakse šoti valgustusajastuks. See pani aluse pöördelisele tööstusrevolutsioonile.

1999. aastal sai Šotimaa tagasi omavalitsuse ning loodi piiratud õigustega Šotimaa parlament. Šotimaa Rahvuspartei pooldab Šotimaa täielikku iseseisvumist. 2014. aastal korraldati selle üle rahvahääletus. 55,3% hääletanutest soovis siiski jääda Suurbritannia koosseisu.

KultuurRedigeeri

Sean Connery kildis

Šoti rahvariiete hulka kuulub meeste kantav seelik kilt. Šoti rahvamuusikast on tuntud torupillimäng, tantsudest džiig.

Šotimaa vanim ülikool on 1410–1413 vahel asutatud Saint Andrewsi ülikool, suurimad on Glasgow' ülikool, Aberdeeni ülikool ja Edinburghi ülikool.

Šotimaa rahvusluuletajaks on Robert Burns. Tuntud kirjanike seast on šotlased Walter Scott, Arthur Conan Doyle ja Iain Banks.

Tuntud šoti näitlejad on Sean Connery, Ewan McGregor ja Deborah Kerr.

Šotimaalt on pärit paljud pop- ja rokkmuusika ansamblid, kellest mõned tuntumad on Travis, Wet Wet Wet, Belle and Sebastian, Texas ja Simple Minds. Gaelikeelset rokkmuusikat on viljelenud Runrig. Laialt tuntud on ka laulja Annie Lennox.

SportRedigeeri

Kui võrrelda Šotimaad teiste omavalitsuslike piirkondadega maailmas, siis Šotimaa jaoks on sport eriti tähtis. Šotimaa kuulub paljude spordialade katusorganisatsioonidesse mitte Suurbritannia kaudu, vaid iseseisvalt ja osaleb rahvusvahelistel võistlustel oma võistkonnaga. Niisuguste spordialade hulka kuuluvad näiteks jalgpall, ragbi ja kriket. Siiski osalevad Šotimaa sportlased olümpiamängudel eranditult Suurbritannia võistkonna koosseisus, kuid Rahvaste Ühenduse mängudel osaleb ta eraldi.

Rahvaste Ühenduse mängud on toimunud Šotimaal 1970., 1986. ja 2014. aastal.

Šotimaa jalgpallikoondis on asutatud 1872 ja vanuselt teine jalgpallikoondis maailmas Inglismaa järel. Jalgpalli maailmameistrivõistlustele on Šotimaa pääsenud koguni 8 korda ja Euroopa meistrivõistlustele 2 korda, kuid pole kordagi alagrupist edasi pääsenud.