Ragbi

Ragbi (rugby football) on võistkondlik täiskontaktne sportmäng.

Ragbi pall

Try

Tüüpiline katmine

Line-out

Hetk enne scrum-i

Ragbi on mitme sportliku pallimängu üldnimetus. Mänge ühendab ovaalse palli kasutamine ja ettesöödu keeld. Ragbit mängitakse väljakul, mille pikkus on kuni 100 m ja laius 70 m. Väljaku mõlemas otsas on H-kujuline värav.

Nüüdisaegne ragbi ja jalgpall on kujunenud Briti saartel 15.–19. sajandil mängitud pallimängudest. Erinevalt tänapäeva jalgpallist oli neis mängudes enamasti lubatud palli edasi viia ka kätega.

Ragbi liit ja ragbi liiga

Ragbi kaks kõige levinumat traditsioonilist vormi on ragbi liit (rugby union) ja ragbi liiga (rugby league). Nende eraldumine üksteisest algas erimeelsustest mängijate tasustamise osas. Erinevaks kujunesid ka mängude reeglid. Suurema leviku saavutas ragbi liidu mäng. Seetõttu väljaspool Suurbritanniat, Austraaliat, Uus-Meremaad ja teisi Okeaania saareriike peetakse ragbist rääkides enamasti silmas ragbi liitu.

Ragbi liidu mängu võistkonnas on 15 mängijat, ragbi liiga võistkonnas 13 mängijat. Mängijate arvust tuletatud nimetust kasutatakse prantsuse (vastavalt rugby à XV ja rugby à XIII) ja itaalia (vastavalt rugby a 15 ja rugby a 13) keeles. Mõlema mänguaeg on 2 × 40 minutit. Üha enam kogub populaarsust ragbi liidu seitsmeliikmelise võistkonnaga mängitav versioon ragbi-7 ehk seitsmeragbi (rugby sevens), mille poolaeg kestab vaid seitse minutit. Seitsmeragbi oli kavas ka 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros. Seitsmeliikmelise võistkonnaga mängitav versioon on olemas ka ragbi liiga mängus.

Nii liidu kui liiga mängus on eesmärgiks saada punkte, kandes palli üle vastase väravajoone ehk try-joone, kusjuures pall tuleb try-alas või try-joonel maha panna (try). Try järel saab meeskond võimaluse punktisummat kasvatada lüües palli vastasmeeskonna väravapostide vahelt läbi ja üle värava põiklati (conversion). Kolmas moodus punkte koguda on drop goal, mille korral mängijal õnnestub lüüa maas põrganud või kiiresti maha asetatud pall vastasmeeskonna väljakupoole väravapostide vahelt läbi ja üle värava põiklati. Lisaks neile annab punkte õnnestunud karistuslöök.

Katta võib mõlemas mängus üksnes palliga mängijat. Katmine peab toimuma õlavööst madalamal ning selle eesmärgiks on palliga mängija maha tõmbamine. Ragbi liidu mängus järgneb palliga mängija katmisele kas ruck (kui mängijad ja pall on maas) või maul (kui pall on püsti seisva mängija käes). Mõlemal juhul on tegemist täpselt reeglistatud võitlusega, milles kumbki meeskond püüab palli enda valdusesse saada. Ragbi liiga mäng katkeb pärast katmist, kaitsval meeskonnal on õigus 10 m võrra vastase väravajoonele lähemale liikuda ning pall mängitakse uuesti lahti.

Ragbi liiga mängus puudub ragbi liidu mängule iseloomulik element line out ning harva on kasutusel scrum. Line out toimub pärast palli piirdest välja mängimist, mida ragbis nimetatakse touch'iks (pall ületab mänguala piire tähistava touch-joone). Scrum'i määrab kohtunik väiksemate rikkumiste korral ja siis, kui pall ruck'ist või maul'ist välja ei tule. Nii scrum kui line-out on kasutusel palli uuesti mängu panemiseks. Mõlemas toimub võitlus palli valdamise pärast, kusjuures kohtunik annab eelispositsiooni võistkonnale, kes ei olnud olukorra põhjustajaks.

Kõrgliiga ja rahvusvaheliste mängude teleülekannete puhul on kasutusel videokordus. Kui on ebaselge, kas try toimus või mitte, siis konsulteerib väljakukohtunik videokohtunikuga.

Puuteragbi

Peamiselt ragbi liiga mängu alusel on loodud lihtsustatud reeglitega ning traditsioonilisest täiskontaktsest ragbist ohutumad mängud puuteragbi (touch rugby) ja selle erivorm tag-ragbi (tag-rugby). Esimeses asendab palliga mängija jõulist takistamist puudutus, teises loetakse katmine toimunuks, kui kaitsemängijal õnnestub eemaldada üks pallikandja vööle kinnitatud ribadest (tag-idest). Mõlemaid mänge kasutatakse nii ragbi liiga kui ka ragbi liidu noorte ja laste treeningutel. Puuteragbi on ühtlasi iseseisev võistlusspordiala.

Ragbi olümpiaalana

Nüüdisaegsete olümpiamängude algataja Pierre de Coubertin oli ühtlasi Prantsusmaal ragbi populariseerija ning tegutses ragbikohtunikuna Prantsusmaa esimestel ragbi meistrivõistlustel. Tema eestvedamisel kuulus ragbi liidu mäng 1900., 1908., 1920. ja 1924. aasta olümpiamängude kavasse.

Hiljuti sai ragbist taas olümpiaala. 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros oli kavas seitsmeragbi, mille võitis Fidži meeskond.

Ajalugu

Briti saartel tunti mitmeid nüüdisaegset jalgpalli ja ragbit meenutavaid mänge. Mõnes jalgpalli varases versioonis oli lubatud palli edasi viia ka kätega. Aastatel 1750–1823 Rugby koolis (Rugby School) mängitud jalgpalli reeglid lubasid palli küll käega puudutada, kuid palli hoides vastase värava poole joosta oli keelatud. Palli kandmist hakati lubama ajavahemikus 1820–1830. Legendi järgi toimus murrang 1823. aasta võistlusel, kui William Web Ellise nimeline mängija palli kandes üle vastase väravajoone jooksis. Esimesed ametlikud ragbireeglid koostati 1845. aastal.

Ragbi eraldumine jalgpallist

Jalgpalli (Association Football) ja ragbi areng kaheks eri spordialaks hoogustus pärast Inglise Jalgpalliliidu (The Football Association) asutamist ning ühtsete jalgpallireeglite koostamist 1863. aastal. Ühtsete reeglite aluseks oli eelkõige selline jalgpall, mida mängiti Cambridge'i Ülikoolis. Käte kasutamist ning jalgpallireeglites keelatud takistamise võtteid puudutavate erimeelsuste tõttu jäid ragbireegleid eelistavad klubid Jalgpalliliidu tegevusest kõrvale ning asutasid 1871. aastal Ragbi jalgpalliliidu (Rugby Football Union).

Ragbi jagunemine ragbi liidu (Rugby Union) ja ragbi liiga (Rugby League) mänguks

Ragbi sees toimus jagunemine 1895. aastal, mil eraldusid ragbi liit ja ragbi liiga. Põhjuseks oli ülesaamatu ebakõla mängijate tasustamise osas. Ajalooliselt harrastas Inglismaal ragbit eelkõige kõrgem keskklass ja kõrgklass. Kui Inglismaa põhjaosa tööstuspiirkondades hakkas meeskondadesse kuuluma ka tehasetöölisi, tekkis vajadus maksta mängijatele kinni tööpäevad, mille nad vigastuste tõttu kaotasid. Ragbi liit pidas seda traditsiooni rikkumiseks ning jäi kindlaks amatöörspordi põhimõttele. Seetõttu eralduski 1895. aastal ragbi liiga, kus kasutati elukutselisi (palgalisi) mängijaid. Ragbi liit kaotas mängijate tasustamise keelu lõplikult alles 1995. aastal ning sellest sai alguse mängu laiem levik traditsioonilistest ragbimaadest väljapoole.

Ragbi liidu tähtsamad rahvusvahelised võistlused

Rugby World Cup

Toimub iga nelja aasta tagant alates 1987. aastast. Rugby World Cup'is osaleb eelmise maailma karikavõistluste 12 parimat meeskonda ning nendele lisaks 8 meeskonda kvalifikatsioonivõistluste kaudu.

Praegune karikaomanik on teist korda järjest Uus-Meremaa (2011, 2015). Finaalmäng toimus 2011. aastal Uus-Meremaa ja Prantsusmaa meeskonna vahel ning 2015. aastal Uus-Meremaa ja Austraalia vahel.

Uus-Meremaa on lisaks 2011. ja 2015. aastale karikat hoidnud ka 1987. aastal. Kahel korral on karika võitnud Austraalia (1991, 1999) ja Lõuna-Aafrika (1995, 2007), ühel korral Inglismaa (2003).

2015. aasta karikavõistlust võõrustas Inglismaa 18. septembrist 31. oktoobrini. Viimane ragbi maailma karikavõistlus toimus Jaapanis 2019. aastal.

Six Nations Championship

Six Nations Championship toimub igal aastal alates 1883. aastast. Six Nations Championship kandis alguses nime Home Nations ja selles võistlesid omavahel Inglismaa, Iirimaa, Šotimaa ja Wales.

Praegu osalevad lisaks Inglismaale, Iirimaale, Šotimaale ja Walesile ka Prantsusmaa ja Itaalia.

Rugby Championship

Ragbi meistrivõistlused, mis kuni 2011. aastani kandis nime Tri Nations, on toimunud alates 1996. aastast, kus omavahel võistlevad Austraalia, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika. 2012. aastast alates osaleb meistrivõistlustel lisaks eelpool toodud riikidele ka Argentina.

Eesti ragbi

Eestis on loodud Eesti Ragbi Liit. Varem on Eestis tegutsenud ka Eesti Ragbiföderatsioon.

Vaata ka

• Uudeküla Bulldogs RFC
• Eesti ragbikoondis
• Ragbi 2016. aasta suveolümpiamängudel

Välislingid

• Eesti Ragbi Liit
• Eesti Ragbi Liit Facebookis