Euroopa meistrivõistlused jalgpallis

Jalgpalli Euroopa meistrivõistlused (inglise keeles European Football Championship) on Euroopa meistrivõistlused jalgpallis. Selles osalevad UEFA liikmesmaade rahvuskoondised.

Euroopa meistrivõistlused
Asutatud 1960
Regioon Euroopa (UEFA)
Meeskondade arv 24 (finaalturniir)
Praegune meister Hispaania (4 tiitlit, 1 teine koht)
Kõige edukam meeskond Saksamaa (3 tiitlit, 3 teist kohta)
Itaalia (2. tiitel)
Koduleht http://www.uefa.com/uefaeuro/index.html

Kuueteistkümnel Euroopa meistrivõistluste turniiril on võitnud kümme rahvusmeeskonda: Saksamaa ja Hispaania on võitnud kolm tiitlit, Itaalia ja Prantsusmaa kaks ning Nõukogude Liit, Tšehhoslovakkia, Holland, Taani, Kreeka ja Portugal ühe tiitli. Hispaania ainus meeskond, kes on võitnud ka järjestikuse tiitli, tehes seda 2008. ja 2012. aastal.

Ajaloost

muuda

Aastatel 1927–1960 peeti kuus korda Kesk-Euroopa rahvusvahelisi karikavõistlusi. Võistlesid Austria, Ungari, Itaalia, Tšehhoslovakkia, Šveitsi ja Jugoslaavia rahvusmeeskonnad. Üleeuroopalise jalgpalliturniiri idee pakkus esmakordselt välja Prantsuse Jalgpalliföderatsiooni peasekretär Henri Delaunay 1927. aastal, kuid turniiri alustati alles 1958. aastal valikmängudega, kolm aastat pärast Delaunay surma.[1] Delaunay auks on võitnud meeskonnale antav karikas nimetatud tema järgi.

Finaalturniire korraldatakse alates 1960. aastast iga nelja aasta tagant. Algul nimetati neid võistlusi Euroopa rahvaste karikavõistlusteks European Nations Cup, alates 1968. aastast kannavad nad praegust nime.

Kuni 1976. aastani mängis finaalturniiril neli meeskonda. 1980. aastast osales finaalturniiril 8 meeskonda ja 1996. aastast mängis finaalturniiril 16 rahvuskoondist.

2007. aastal tegid Iirimaa jalgpalliliit ja Šoti jalgpalliliit ettepaneku turniiri võistkondade arvu suurendamiseks, mille UEFA täitevkomitee kinnitas 2008. aasta septembris.[2] 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Prantsusmaal osales esmakordselt 24 meeskonda. Meeskonnad loositakse 6 alagruppi. Alagrupimängude ajakava koostatakse varem, kuid alagruppide kaks viimast mängu peavad algama üheaegselt. Kuus alagrupi võitjat, kuus alagrupis teiseks jäänud ja neli paremat kolmanda koha saanud meeskonda pääsevad kaheksandikfinaali, millest alates toimuvad väljalangemismängud. Kui mõnes väljalangemismängus on tulemus pärast normaalaega endiselt võrdne, kasutatakse võitja selgitamiseks lisaaega ja penalteid. Erinevalt jalgpalli maailmameistrivõistlustest ei selgitata Euroopa turniiril kolmandat koha omanikku (alates 1984. aastast).

Finaalturniirile pääsejad selgitatakse valikmängude põhjal. 1960. ja 1964. aastal peeti valikmängud karikasüsteemis kodus ja võõrsil mängitud väljalangemismängudena. Alates 1968. aastast on kasutusel olnud nii valikturniirid kui ka väljalangemismängud. Korraldajamaa koondis pääseb valikturniirile automaatselt.

Turniiri võitja saab õiguse osaleda FIFA konföderatsioonide karikavõistlustel.

2020. aasta turniir viidi läbi 11 Euroopa riigis (Aserbaidžaan, Taani, Inglismaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Holland, Rumeenia, Venemaa, Šotimaa ja Hispaania) ning see lõppes Itaalia võiduga finaalis Inglismaa üle.

Medalivõitjad

muuda
Aasta Korraldaja Finaal 3. koha mäng
Võitja Tulemus 2. koht 3. koht Tulemus 4. koht
1960   Prantsusmaa   Nõukogude Liit 2:1
lisaajal
  Jugoslaavia   Tšehhoslovakkia 2:0   Prantsusmaa
1964   Hispaania   Hispaania 2:1   Nõukogude Liit   Ungari 3:1
lisaajal
  Taani
1968   Itaalia   Itaalia 1:1 lisaajal
2:0 lisamäng
  Jugoslaavia   Inglismaa 2:0   Nõukogude Liit
1972   Belgia   Lääne-Saksamaa 3:0   Nõukogude Liit   Belgia 2:1   Ungari
1976   Jugoslaavia   Tšehhoslovakkia 2:2 lisaajal
(5:3) pen.
  Lääne-Saksamaa   Holland 3:2
lisaajal
  Jugoslaavia
1980   Itaalia   Lääne-Saksamaa 2:1   Belgia   Tšehhoslovakkia 1:1(1)
(9:8) pen.
  Itaalia
Aasta Korraldaja Finaal Poolfinaalide kaotajad (2)
Võitja Tulemus 2. koht
1984   Prantsusmaa   Prantsusmaa 2:0   Hispaania   Portugal ja   Taani
1988   Lääne-Saksamaa   Holland 2:0   Nõukogude Liit   Itaalia ja   Lääne-Saksamaa
1992   Rootsi   Taani 2:0   Saksamaa   Holland ja   Rootsi
1996   Inglismaa   Saksamaa 2:1
Kuldne värav
  Tšehhi   Inglismaa ja   Prantsusmaa
2000   Belgia ja
  Holland
  Prantsusmaa 2:1
Kuldne värav
  Itaalia   Holland ja   Portugal
2004   Portugal   Kreeka 1:0   Portugal   Holland ja   Tšehhi
2008   Austria ja
  Šveits
  Hispaania 1:0   Saksamaa   Türgi ja   Venemaa
2012   Poola ja
  Ukraina
  Hispaania 4:0   Itaalia   Portugal ja   Saksamaa
2016   Prantsusmaa   Portugal 1:0   Prantsusmaa   Saksamaa ja   Wales
2020 Euroopa   Itaalia 1:1
(3:2) pen.
  Inglismaa   Hispaania ja   Taani
2024   Saksamaa   Hispaania 2:1   Inglismaa   Holland ja   Prantsusmaa
1 Lisaaega ei olnud.
2 Alates 1984. aastast 3. kohta mängu ei toimu; poolfinaalide kaotajad on nimetatud tähestiku järjekorras.
  • pen. – penaltiseeria

Medalitabel

muuda

Kolmanda koha mänge ei mängita alates 1984. aastast, poolfinaalis kaotanud meeskondadele on arvestatud pronksmedalid.

Seisuga 15. juuli 2024.

Jrk nr. Riik Osavõtu
kordi
Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.   Hispaania 12 4 1 1 6
2.   Saksa FV, Saksamaa 14 3 3 3 9
3.   Itaalia 11 2 2 1 5
4.   Prantsusmaa 11 2 1 2 5
5.   NSV Liit   Venemaa 12 1 3 1 5
6.   Tšehhoslovakkia, Tšehhi Vabariik 11 1 1 3 5
  Portugal 9 1 1 3 5
8.   Holland 11 1 0 5 6
9.   Tšehhoslovakkia,   Slovaki Vabariik 6 1 0 2 3
  Taani 10 1 0 2 3
11.   Kreeka 4 1 0 0 1
12.   Inglismaa 11 0 2 2 4
13.   Jugoslaavia 4 0 2 0 2
14.   Belgia 7 0 1 1 2
15.   Ungari 5 0 0 1 1
  Rootsi 7 0 0 1 1
  Türgi 6 0 0 1 1
  Wales 2 0 0 1 1

Finaalturniiridel osalenud meeskondade mängud

muuda

Kuni 1992. aastani kasutatud süsteemi järgi anti võidu eest 2 punkti, alates 1996. aastast võidu eest 3 punkti. Selles edetabelis on arvestatud võidu eest 3 punkti, viigi eest 1 ja kaotuse eest 0 punkti. Statistika kohaselt arvestatakse lisaajal otsustatud matše võitudena ja kaotustena, penaltiseeriaga otsustatud matše aga viikidena. Meeskonnad on järjestatud punktide kogusumma, seejärel väravate vahe ning edasi löödud väravate järgi.

Seisuga 15. juuli 2024.[3]

Jrk nr. Riik Osavõtu
kordi
Mängud Võidud Viigid Kaotused Löödud
väravad
Sisselastud
väravad
Väravate
vahe
Punktid
1.   Saksamaa [a] 14 58 30 14 14 89 59 +30 104
2.   Hispaania 12 53 28 15 10 83 46 +37 99
3.   Itaalia 11 49 22 19 8 55 36 +19 85
4.   Prantsusmaa 11 49 23 15 11 73 53 +20 84
5.   Holland 11 45 23 9 13 75 48 +27 78
6.   Portugal 9 44 21 12 11 61 41 +20 75
7.   Inglismaa 11 45 18 16 11 59 43 +16 70
8.   Tšehhi [b] 11 40 15 9 17 51 52 -1 53
9.   Venemaa[c] 12 36 13 7 16 40 52 -12 46
10.   Belgia 7 26 12 3 11 33 30 +3 39
11.   Taani 10 37 10 9 18 44 52 -10 39
12.   Horvaatia 7 25 9 8 8 33 34 -1 35
13.   Rootsi 7 24 7 7 10 30 28 +2 28
14.   Šveits 6 23 5 11 7 24 28 -4 26
15.   Türgi 6 23 7 2 14 22 38 -16 23
16.   Slovakkia[d] 6 19 6 5 8 21 28 -7 21
17.   Kreeka 4 16 5 3 8 14 20 -6 18
18.   Wales 2 10 5 1 4 13 12 +1 16
19.   Austria 4 14 4 2 8 14 18 -4 14
20.   Poola 5 17 2 8 7 14 21 -7 14
21.   Ungari 5 14 3 4 7 16 25 -9 13
22.   Ukraina 4 14 4 1 9 10 23 -13 13
23.   Serbia[e] 6 17 3 4 10 23 41 -18 13
24.   Rumeenia 6 20 2 6 12 14 27 -13 12
25.   Šotimaa 4 12 2 3 7 7 17 -10 9
26.   Island 1 5 2 2 1 8 9 -1 8
27.   Iirimaa 3 10 2 2 6 6 17 -11 8
28.   Sloveenia 2 7 0 6 1 6 7 -1 6
29.   Norra 1 3 1 1 1 1 1 0 4
30.   Gruusia 1 4 1 1 2 5 8 -3 4
31.   Albaania 2 6 1 1 4 4 8 -4 4
32.   Bulgaaria 2 6 1 1 4 4 13 -9 4
33.   Põhja-Iirimaa 1 4 1 0 3 2 3 -1 3
34.   Soome 1 3 1 0 2 1 3 -2 3
35.   Läti 1 3 0 1 2 1 5 -4 1
36.   Põhja-Makedoonia 1 3 0 0 3 2 8 -6 0

Märkused

  1. Sisaldab Saksamaa LV mänge 1972–1988.
  2. Sisaldab Tšehhoslovakkia mänge 1960–1980.
  3. Sisaldab NSV Liidu ja SRÜ mänge 1960–1992.
  4. Sisaldab Tšehhoslovakkia mänge 1960–1980.
  5. Sisaldab Jugoslaavia, Jugoslaavia FSV ning Serbia ja Montenegro mänge 1960–2000.

Statistikat

muuda

Enim järjestikuseid võite (kaasa arvatud kvalifikatsioon)

muuda

Enim järjestikuseid võite

muuda

Enim järjestikuseid kaotusi

muuda

Enim järjestikuseid mänge kaotuseta

muuda

Enim järjestikuseid mänge võiduta

muuda

Enim järjestikuseid mänge väravat sisse laskmata

muuda

Enim mänge

muuda

Enim võite

muuda

Enim viike

muuda

Enim kaotusi

muuda

Kõrgeim võiduprotsent

muuda

Madalaim kaotusprotsent

muuda

Suurim keskmine löödud väravate arv mängus

muuda

Parim väravate vahe

muuda

Halvim väravate vahe

muuda

Enim kohtumisi kahe meeskonna vahel

muuda

Enim medaleid mängijal

muuda

Enim võidetud mängudes osalenud

muuda

Enim mänge

muuda

Enim mänge (väravavaht)

muuda

Noorim mängija

muuda

Noorim mängija finaalis

muuda
  • 17 aastat 1 päev, Lamine Yamal   (Hispaania vs Inglismaa 2024)

Vanim mängija

muuda
  • 41 aastat 130 päeva, Pepe   (Portugal vs Prantsusmaa 2024)

Vanim mängija finaalis

muuda

Vanim kapten

muuda

Enim löödud väravaid

muuda
  • 14 Cristiano Ronaldo, Portugal   (2 - 2004, 1 - 2008, 3 - 2012, 3 - 2016, 5 - 2020)

Enim löödud väravaid (koos kvalifikatsiooniga)

muuda
  • 55 Cristiano Ronaldo,   Portugal

Enim löödud väravaid kvalifikatsiooniturniiril

muuda

Enim löödud väravaid ühel finaalturniiril

muuda

Enim mänge vähemalt ühe löödud väravaga

muuda
  • 10 Cristiano Ronaldo,   Portugal (2004–2020)

Enim mänge vähemalt kahe löödud väravaga

muuda
  • 4 Cristiano Ronaldo,   Portugal (2012–2020)

Enim väravaid mängus vahetusmängijalt (finaalturniir)

muuda

Enim löödud väravaid finaalis

muuda

Kiireim kübaratrikk

muuda
  • 18 minutit, Michel Platini   (Prantsusmaa vs Jugoslaavia 1984)

Noorim väravalööja

muuda

Vanim väravalööja

muuda

Kiireim värav

muuda

Kiireim värav finaalis

muuda

Viited

muuda
  1. Delaunay's dream realised in France". UEFA.com. Union of European Football Associations.
  2. UEFA to expand Euro Championship.BBC Sport. British Broadcasting Corporation. 26 September 2008.
  3. EURO, All-time league table. www.worldfootball.net

Välislingid

muuda