Hispaania jalgpallikoondis
Hispaania jalgpallikoondis on Hispaania jalgpalliliidu esindusmeeskond, mis esindab Hispaaniat rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel. Koondis on ühekordne maailmameister (2010) ja neljakordne Euroopa meister (1964, 2008, 2012, 2024).
| Hispaania jalgpallikoondis | |||
|---|---|---|---|
| Hüüdnimi | La Roja, La Furia Roja | ||
| Jalgpalliliit |
Real Federación Española de Fútbol (asutatud 1913) | ||
| Konföderatsioon | UEFA | ||
| Peatreener | Luis Enrique | ||
| Rekordinternatsionaal | Iker Casillas (167 mängu) | ||
| Parim väravakütt | David Villa (59 väravat) | ||
| FIFA edetabeli koht | 7. (oktoober 2022) | ||
| Kõrgeim | 1. (juuli 2008 – juuni 2009) | ||
| Madalaim | 25. (märts 1998) | ||
| |||
| Esimene kohtumine |
 Hispaania –  Taani 1:0 (Brüssel, 28. august 1920) | ||
| Suurim võit |
.svg){kind=small} Hispaania –  Bulgaaria 13:0 (Madrid, 21. mai 1933) | ||
| Suurim kaotus |
.svg){kind=small} Itaalia – Hispaania 7:1(Amsterdam, 4. juuni 1928) Inglismaa – Hispaania 7:1 (London, 9. detsember 1931) | ||
| Maailmameistrivõistlused | |||
| Kvalifitseerunud | 16 korda (esmakordselt 1934) | ||
| Parim tulemus | 1. koht (2010) | ||
| Euroopa meistrivõistlused | |||
| Kvalifitseerunud | 11 korda (esmakordselt 1964) | ||
| Parim tulemus | 1. koht (1964, 2008, 2012, 2024) | ||
| Olümpiamängud | |||
| Olümpiasaavutused | 1. koht (1992) | ||
Ajalugu
muudaHispaania jalgpalliliit asutati 1913. aastal ning seitse aastat hiljem 1920 osaleti esimest korda olümpiamängudel. Antwerpeni mängudelt naasis koondis hõbedaga. 1927. aastal loodi Hispaanias elukutseline liiga ning kaks aastat hiljem olid hispaanlased esimesed, kes mittebriti meeskonnana suutsid võita Inglismaad. Madridis peetud maavõistlus inglastega lõppes võõrustajate 4:3 võiduga.
MM-võistlustel debüteeris Hispaania 1934. aastal. Avaringis alistati Brasiilia, kuid järgmises jäädi alla tulevasele maailmameistrile Itaaliale.
Hispaania jalgpalli uus tõus toimus 1950. aastatel, mil Madridi Real valitses Euroopa klubijalgpalli ja koondis sai 1950. aasta MM-il Brasiilias siiani kõrgeimaks jäänud neljanda koha. Ehkki Reali tähed argentiinlane Alfredo di Stéfano ja ungarlane Ferenc Puskás võtsid endale Hispaania kodakondsuse, ei suutnud nad selle maa koondist paremate hulka aidata. 1962. aasta MM-il ei jõudnud Puskasega tugevdatud Hispaania alagrupist kaugemale.
1964. aastal oli Hispaania kodus peetud EM-il hoos ja jõudis pärast poolfinaalis lisaajal Ungari üle saadud 2:1 võitu finaali, kus võideti Nõukogude Liitu 2:1.
Suurte lootustega läksid hispaanlased vastu oma kodus peetud MM-ile 1982. aastal, kuid koondis murdus liigsuure vastutuskoorma all. Alagrupist saadi küll edasi, kuid tee lõppes kaotusega teises ringis Põhja-Iirimaale.
Kaks aastat hiljem, Prantsusmaal 1984. aastal toimunud EM-ilt tuli 20-aastase vaheaja järel taas medal, hõbe. Alagrupis saadi viimases mängus 1:0 võit tiitlikaitsja Saksamaa LV üle, poolfinaalis saadi penaltitega jagu Taanist. Finaalis prantslastele aga vastu ei saadud, kaotati 0:2.
1986. aasta MM-il Mehhikos lootsid Hispaania oma superründajale Emilio Butragueñole. Reali ründaja lõigi Taani vastu koguni neli väravat, kuid veerandfinaal Belgia vastu ometi kaotati, penaltitega.
Hispaania uuest tulekust andis tunnistust Barcelona olümpiamängude võit. Võidukasse meeskonda kuulusid teiste seas Luis Enrique ja Josep Guardiola. 1994. aasta MM-il olid mõlemad koondises, kuid jälle jäi hispaanlaste laeks veerandfinaal, seekord kaotati Itaaliale. 1996. aasta EM-il tuli hispaanlastel jälle veerandfinaalis penalteid lüüa ning jälle kaotusega leppida, seekord Inglismaa vastu.
1998. aasta MM-ilt sõitsid hispaanlased oma väravavahi Andoni Zubizarreta eksimuste tõttu koju juba pärast alagrupimänge, 2000. aasta EM ja 2002. aasta MM lõppesid aga traditsiooniliselt – veerandfinaalis.
2008. aastal tuli Hispaania Euroopa meistriks alistades finaalis Saksamaa 1:0.
2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel tuli Hispaania maailmameistriks alistades finaalis Hollandi lisaajal 1:0.
2012. aastal tuli Hispaania Euroopa meistriks alistades finaalis Itaalia 4:0.
2024. aastal tuli Hispaania Euroopa meistriks alistades finaalis Inglismaa 2:1.
Mängijaid
muudaHispaania koondis 2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel.
Hispaania rahvusvahelistel suurturniiridel
muuda
Jalgpalli maailmameistrivõistlusedmuuda
|
Euroopa meistrivõistlusedmuuda
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Peatreenerid
muuda
|
|
Mängud Eesti koondise vastu
muuda| Toimumisaeg | Mängupaik | Võistlus | Tulemus | Väravalööjad | |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | 11. oktoober 2008 | A. Le Coq Arena, Tallinn | MM 2010 valikmäng | Eesti – Hispaania 0:3 (0:2) | 34. Gutiérrez, 38. pen. Villa, 69. Puyol |
| 2. | 9. september 2009 | Estadio Romano, Mérida | MM 2010 valikmäng | Hispaania – Eesti 3:0 (1:0) | 32. Fàbregas, 82. Cazorla, 90.+2. Mata |
Vaata ka
muuda- Hispaania jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel
- Hispaania jalgpallikoondis 2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlustel
- Hispaania jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel
- Hispaania jalgpallikoondis 2008. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis
- Hispaania jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel