Ava peamenüü

Hispaania jalgpallikoondis on Hispaania jalgpalliliidu esindusmeeskond, mis esindab Hispaaniat rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel. Koondis on ühekordne maailmameister (2010) ja kolmekordne Euroopa meister (1964, 2008, 2012).

Hispaania jalgpallikoondis
Hüüdnimi La Roja, La Furia Roja
Jalgpalliliit Real Federación Española de Fútbol
(asutatud 1913)
Konföderatsioon UEFA
Peatreener Luis Enrique
Kapten Sergio Ramos
Rekord­internatsionaal Iker Casillas (167 mängu)
Parim väravakütt David Villa (59 väravat)
FIFA edetabeli koht 7. (juuni 2019)
Kõrgeim 1. (juuli 2008 – juuni 2009)
Madalaim 25. (märts 1998)
Esimesed värvid
Teised värvid
Esimene kohtumine Flag of Spain.svg Hispaania – Flag of Denmark.svg Taani 1:0
(Brüssel, 28. august 1920)
Suurim võit Flag of Spain (1931–1939).svg Hispaania – Flag of Bulgaria.svg Bulgaaria 13:0
(Madrid, 21. mai 1933)
Suurim kaotus Flag of Italy (1861–1946).svg ItaaliaFlag of Spain.svg Hispaania 7:1(Amsterdam, 4. juuni 1928)
Flag of England.svg InglismaaFlag of Spain (1931–1939).svg Hispaania 7:1
(London, 9. detsember 1931)
Maailmameistrivõistlused
Kvalifitseerunud 14 korda (esmakordselt 1934)
Parim tulemus 1. koht (2010)
Euroopa meistrivõistlused
Kvalifitseerunud 9 korda (esmakordselt 1964)
Parim tulemus 1. koht (1964, 2008, 2012)
Olümpiamängud
Olümpiasaavutused 1. koht (1992)

AjaluguRedigeeri

Hispaania jalgpalliliit asutati 1913. aastal ning seitse aastat hiljem 1920 osaleti esimest korda olümpiamängudel. Antwerpeni mängudelt naasis koondis hõbedaga. 1927. aastal loodi Hispaanias elukutseline liiga ning kaks aastat hiljem olid hispaanlased esimesed, kes mittebriti meeskonnana suutsid võita Inglismaad. Madridis peetud maavõistlus inglastega lõppes võõrustajate 4:3 võiduga.

MM-võistlustel debüteeris Hispaania 1934. aastal. Avaringis alistati Brasiilia, kuid järgmises jäädi alla tulevasele maailmameistrile Itaaliale.

Hispaania jalgpalli uus tõus toimus 1950. aastatel, mil Madridi Real valitses Euroopa klubijalgpalli ja koondis sai 1950. aasta MM-il Brasiilias siiani kõrgeimaks jäänud neljanda koha. Ehkki Reali tähed argentiinlane Alfredo di Stéfano ja ungarlane Ferenc Puskas võtsid endale Hispaania kodakondsuse, ei suutnud nad selle maa koondist paremate hulka aidata. 1962. aasta MM-il ei jõudnud Puskasega tugevdatud Hispaania alagrupist kaugemale.

1964. aastal oli Hispaania kodus peetud EM-il hoos ja jõudis pärast poolfinaalis lisaajal Ungari üle saadud 2:1 võitu finaali, kus võideti Nõukogude Liitu 2:1.

Suurte lootustega läksid hispaanlased vastu oma kodus peetud MM-ile 1982. aastal, kuid koondis murdus liigsuure vastutuskoorma all. Alagrupist saadi küll edasi, kuid tee lõppes kaotusega teises ringis Põhja-Iirimaale.

Kaks aastat hiljem, Prantsusmaal 1984. aastal toimunud EM-ilt tuli 20-aastase vaheaja järel taas medal, hõbe. Alagrupis saadi viimases mängus 1:0 võit tiitlikaitsja Saksamaa LV üle, poolfinaalis saadi penaltitega jagu Taanist. Finaalis prantslastele aga vastu ei saadud, kaotati 0:2.

1986. aasta MM-il Mehhikos lootsid Hispaania oma superründajale Emilio Butraguenole. Reali ründaja lõigi Taani vastu koguni neli väravat, kuid veerandfinaal Belgia vastu ometi kaotati, penaltitega.

Hispaania uuest tulekust andis tunnistust kuld Barcelona olümpialt. Võidukasse meeskonda kuulusid teiste seas Luis Enrique ja Josep Guardiola. 1994. aasta MM-il olid mõlemad koondises, kuid jälle jäi hispaanlaste laeks veerandfinaal, seekord kaotati Itaaliale. 1996. aasta EM-il tuli hispaanlastel jälle veerandfinaalis penalteid lüüa ning jälle kaotusega leppida, seekord Inglismaa vastu.

1998. aasta MM-ilt sõitsid hispaanlased 'tänu' oma väravavahi Andoni Zubizarreta eksimustele koju juba pärast alagrupimänge, 2000. aasta EM ja 2002. aasta MM lõppesid aga traditsiooniliselt - veerandfinaalis.

2008. aastal tuli Hispaania Euroopa meistriks alistades finaalis Saksamaa 1:0.

2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel tuli Hispaania maailmameistriks alistades finaalis Hollandi lisaajal 1:0.

2012. aastal tuli Hispaania Euroopa meistriks alistades finaalis Itaalia 4:0.

Mängud Eesti koondise vastuRedigeeri

Toimumisaeg Mängupaik Võistlus Tulemus Väravalööjad
1. 11. oktoober 2008 A. Le Coq Arena, Tallinn MM 2010 valikmäng Eesti – Hispaania 0:3 (0:2) 34. Gutiérrez, 38. pen. Villa, 69. Puyol
2. 9. september 2009 Estadio Romano, Mérida MM 2010 valikmäng Hispaania – Eesti 3:0 (1:0) 32. Fàbregas, 82. Cazorla, 90.+2. Mata

MängijaidRedigeeri

Seisuga 13. juuni 2014

Nr. Pos. Mängija Klubi Sünnikuupäev Mänge Väravaid
01 VV Iker Casillas (C)    Real Madrid 20.05.1981 154 0
02 K Raúl Albiol   Napoli 04.09.1985 46 0
03 K Gerard Piqué   Barcelona 2.02.1987 60 4
04 PK Javi Martínez   Müncheni Bayern 2.09.1988 17 0
05 K Juanfran   Atlético Madrid 9.01.1985 8 1
06 PK Andrés Iniesta   Barcelona 11.05.1984 97 11
07 R David Villa   Melbourne City 3.12.1981 96 58
08 PK Xavi Hernández   Barcelona 25.01.1980 132 13
09 R Fernando Torres   Chelsea 20.03.1984 107 37
10 PK Cesc Fàbregas   Chelsea 04.05.1987 89 13
11 R Pedro Rodríguez   Barcelona 28.07.1987 40 14
12 VV David de Gea   Manchester United 7.11.1990 1 0
13 PK Juan Mata   Manchester United 28.04.1988 33 9
14 PK Xabi Alonso   Real Madrid 25.11.1981 111 15
15 K Sergio Ramos   Real Madrid 30.03.1986 117 9
16 PK Sergio Busquets   Barcelona 16,07.1988 65 0
17 PK Koke   Atlético Madrid 08.01.1992 8 0
18 K Jordi Alba   Barcelona 21.03.1989 26 5
19 R Diego Costa   Atlético Madrid 7.10.1988 2 0
20 PK Santi Cazorla   Arsenal 13.12.1984 64 11
21 PK David Silva   Manchester City 08.01.1986 80 20
22 K César Azpilicueta   Chelsea 28.08.1989 6 0
23 VV Pepe Reina   Napoli 31.08.1982 32 0

Hispaania rahvusvahelistel suurturniiridelRedigeeri

Jalgpalli maailmameistrivõistlusedRedigeeri

Korraldaja(d) / Aasta Voor Koht Mänge Võidud Viigid* Kaotused + -
  1930 Loobus osalemisest.
  1934 Veerandfinaal 5. 3 1 1 1 4 3
  1938 Ei osalenud kodusõja tõttu.
  1950 4. koht 4. 6 3 1 2 10 12
  1954 Ei kvalifitseerunud
  1958
  1962 Alagrupiturniir 12. 3 1 0 2 2 3
  1966 Alagrupiturniir 10. 3 1 0 2 4 5
  1970 Ei kvalifitseerunud
  1974
  1978 Alagrupiturniir 10. 3 1 1 1 2 2
  1982 2. voor 12. 5 1 2 2 4 5
  1986 Veerandfinaal 8. 5 3 1 1 11 4
  1990 Kaheksandikfinaal 14. 4 2 1 1 6 4
  1994 Veerandfinaal 6. 5 2 2 1 10 6
  1998 Alagrupiturniir 17. 3 1 1 1 8 4
    2002 Veerandfinaal 5. 5 3 2 0 10 5
  2006 Kaheksandikfinaal 9 4 3 0 1 9 4
  2010 Meistrid 1. 7 6 0 1 8 2
  2014 Alagrupiturniir 23. 3 1 0 2 4 7
  2018 TBD
  2022
Kokku 13/19 Üks meistritiitel 59 29 12 18 92 66
*Kaasaarvatud väljalangemismängude viigid, kus võitja otsustatakse penaltiseerias.
**Kuldne taust - koondis tuli turniiri meistriks.
***Punane piirjoon - kodus peetud turniir.

Euroopa meistrivõistlusedRedigeeri

Aasta Voor Koht M V x* K + -
  1960 Hispaania loobus mängust Nõukogude Liidu jalgpallikoondisega.
  1964 Meistrid 1. 2 2 0 0 4 2
  1968 Ei kvalifitseerunud
  1972
  1976
  1980 Alagrupiturniir 7. 3 0 1 2 2 4
  1984 2. koht 2. 5 1 3 1 4 5
  1988 Alagrupiturniir 6. 3 1 0 2 3 5
  1992 Ei kvalifitseerunud
  1996 Veerandfinaal 6. 4 1 3 0 4 3
    2000 Veerandfinaal 5. 4 2 0 2 7 7
  2004 Alagrupiturniir 10. 3 1 1 1 2 2
    2008 Meistrid 1. 6 5 1 0 12 3
    2012 Meistrid 1. 6 4 2 0 12 1
  2016 Kaheksandikfinaal 10. 4 2 0 2 5 4
Kokku Kolm meistritiitlit 9/14 36 17 11 8 50 32

PeatreeneridRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri