Jalgpalli maailmameistrivõistlused

(Ümber suunatud leheküljelt FIFA World Cup)

Jalgpalli maailmameistrivõistlused (ametlik ingliskeelne nimetus FIFA World Cup – FIFA maailma karikavõistlused) on maailmameistrivõistlused jalgpallis. Need toimuvad alates aastast 1930 iga nelja aasta tagant FIFA korraldusel. Aastatel 1942 ja 1946 Teise maailmasõja tõttu turniiri ei toimunud.

Jalgpalli maailmameistrivõistlused
Prantsusmaa meeskond meistrikarikaga (2018)
Asutatud 1930
Regioon rahvusvaheline (FIFA)
Meeskondade arv 32 (finaalturniir)
Praegune meister Argentina
Kõige edukam meeskond Brasiilia (5 tiitlit)
Koduleht fifa.com/worldcup

Praegune maailmameister on Argentina jalgpallikoondis, kes võitis FIFA 2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused. See oli argentiinlaste kolmas meistritiitel.

Kirjeldus

muuda

Maailmameistrivõistlused algavad kvalifikatsioonivõistlustega, mis toimuvad eelneva kolme aasta jooksul. Nende käigus selgitatakse, millised 32 meeskonda kvalifitseeruvad finaalturniirile, kus võisteldakse maailmameistri tiitlile. Finaalturniiri korraldajariik või -riigid saavad automaatselt õiguse turniiril osaleda. 2026. aastast alates suurendatakse finaalturniiril osalejate arvu 48 meeskonnani.

2022. aasta seisuga on alates esimesest MM-ist 1930. aastal peetud 22 finaalturniiri, millel kokku on võistelnud 80 rahvusmeeskonda. Seni on turniiri võitnud ainult 8 riigi võistkonnad: Brasiilia (5), Itaalia (4), Saksamaa (koos Lääne-Saksamaaga (4), Argentina (3), Uruguay (2), Prantsusmaa (2), Inglismaa (1) ja Hispaania (1). Brasiilia koondis on ainus, mis on osalenud iga võistluse finaalturniiril.

Maailmameistrivõistlused on maailma mainekaim jalgpalliturniir, ühtlasi enim vaadatud spordisündmus maailmas. 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste vaatajaskond oli hinnanguliselt kokku 3,57 miljardit inimest, kusjuures finaalmängu jälgis otse 1,11 miljardit inimest.[1] 2022. aasta MM-i vaatajate arv oli hinnanguliselt kokku juba 5 miljardit inimest ning finaalmatši vaatas umbes 1,5 miljardit.[2]

Maailmameistrivõistlusi on võõrustanud seitseteist riiki, viimati Katar, kes võõrustas 2022. aasta turniiri. 2026. aasta turniiri korraldavad ühiselt Kanada, Ameerika Ühendriigid ja Mehhiko, kusjuures Mehhiko oleks esimeseks riigiks, kes korraldab finaalturniiri kolmandat korda.

Ajalugu

muuda

Aastal 1905 Londonis toimunud FIFA II kongressil arutati esimest korda jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamist. Plaani kohaselt pidi esimene MM toimuma 1906. aastal Šveitsis. Kui jõudis kätte võistlusteks registreerimise viimane päev 13. august 1905, selgus, et ei ilmunud ühtegi sooviavaldust.

1908. aasta suveolümpiamängudel Londonis sai jalgpallist ametlik olümpiaala. Inglismaa Jalgpalliliidu korraldatud turniir oli mõeldud ainult amatöörmängijatele. Suurbritannia (keda esindas Inglismaa amatöörjalgpallikoondis ) võitis kuldmedalid, korrates seda saavutust 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis.[3]

1914. aastal nõustus FIFA tunnistama olümpiaturniiri "amatööride jalgpalli maailmameistrivõistlusteks" ja võttis ürituse juhtimise enda korraldada.[4] Maailma esimene kontinentide vaheline jalgpallivõistlus riikidele toimus 1920. aasta suveolümpiamängudel , kus võistlesid Egiptus ja 13 Euroopa meeskonda ning mille võitis Belgia. Uruguay võitis kaks järgmist jalgpalli olümpiaturniiri aastatel 1924 ja 1928. Neid turniire on nimetatud ka kaheks esimeseks nn "avatud" maailmameistrivõistluseks, sest 1924. aastal algas FIFA egiidi all profijalgpalli ajastu.[5]

1924. aasta suveolümpiamängude jalgpallturniiri võitja Uruguay tegi avalduse, milles soovis korraldada MM-võistlused juba 1925. aastal. Kuigi FIFA ütles neile ära, ei laitnud maailmaorganisatsiooni esindajad mõtet ja asusid MM-finaalturniiri korraldamisega seotud probleeme lahendama.

15.26. mail 1928. aastal Amsterdamis toimunud FIFA kongressil võeti häältega 27:5 vastu otsus korraldada jalgpalli maailmameistrivõistlused esimest korda 1930. aastal ning seejärel iga nelja aasta tagant. Veel jäi lahtiseks korraldajamaa, kuid 17.18. mail 1929. aastal Barcelonas toimunud 18. kongressil anti see õigus Uruguayle.[6]

Tulemused

muuda
Aasta Korraldaja Võitja Tulemus 2. koht 3. koht Tulemus 4. koht Meeskondade arv
1930
Detailid
  Uruguay  
Uruguay
4:2  
Argentina
 
USA
[märkus 1]  
Jugoslaavia
13
1934
Detailid
  Itaalia  
Itaalia
2:1
(lisaajal)
 
Tšehhoslovakkia
 
Saksamaa
3:2  
Austria
16
1938
Detailid
  Prantsusmaa  
Itaalia
4:2  
Ungari
 
Brasiilia
4:2  
Rootsi
15
[märkus 2]
1950
Detailid
  Brasiilia  
Uruguay
[märkus 3]  
Brasiilia
 
Rootsi
[märkus 3]  
Hispaania
13

[märkus 4]

1954
Detailid
  Šveits  
Lääne-Saksamaa
3:2  
Ungari
 
Austria
3:1  
Uruguay
16
1958
Detailid
  Rootsi  
Brasiilia
5:2  
Rootsi
 
Prantsusmaa
6:3  
Lääne-Saksamaa
16
1962
Detailid
  Tšiili  
Brasiilia
3:1  
Tšehhoslovakkia
 
Tšiili
1:0  
Jugoslaavia
16
1966
Detailid
  Inglismaa  
Inglismaa
4:2
(lisaajal)
 
Lääne-Saksamaa
 
Portugal
2:1  
Nõukogude Liit
16
1970
Detailid
  Mehhiko  
Brasiilia
4:1  
Itaalia
 
Lääne-Saksamaa
1:0  
Uruguay
16
1974
Detailid
  Lääne-Saksamaa  
Lääne-Saksamaa
2:1  
Holland
 
Poola
1:0  
Brasiilia
16
1978
Detailid
  Argentina  
Argentina
3:1
(lisaajal)
 
Holland
 
Brasiilia
2:1  
Itaalia
16
1982
Detailid
  Hispaania  
Itaalia
3:1  
Lääne-Saksamaa
 
Poola
3:2  
Prantsusmaa
24
1986
Detailid
  Mehhiko  
Argentina
3:2  
Lääne-Saksamaa
 
Prantsusmaa
4:2
(lisaajal)
 
Belgia
24
1990
Detailid
  Itaalia  
Lääne-Saksamaa
1:0  
Argentina
 
Itaalia
2:1  
Inglismaa
24
1994
Detailid
  USA  
Brasiilia
0:0
(lisaajal)
(3:2 pen.)
 
Itaalia
 
Rootsi
4:0  
Bulgaaria
24
1998
Detailid
  Prantsusmaa  
Prantsusmaa
3:0  
Brasiilia
 
Horvaatia
2:1  
Holland
32
2002
Detailid
  Lõuna-Korea
&   Jaapan
 
Brasiilia
2:0  
Saksamaa
 
Türgi
3:2  
Lõuna-Korea
32
2006
Detailid
  Saksamaa  
Itaalia
1:1
(lisaajal)
(5:3 pen.)
 
Prantsusmaa
 
Saksamaa
3:1  
Portugal
32
2010
Detailid
  Lõuna-Aafrika Vabariik  
Hispaania
1:0
(lisaajal)
 
Holland
 
Saksamaa
3:2  
Uruguay
32
2014
Detailid
  Brasiilia  
Saksamaa
1:0
(lisaajal)
 
Argentina
 
Holland
3:0  
Brasiilia
32
2018
Detailid
  Venemaa  
Prantsusmaa
4:2  
Horvaatia
 
Belgia
2:0  
Inglismaa
32
2022
Detailid
  Katar  
Argentina
3:3
(lisaajal)
(4:2 pen.)
 
Prantsusmaa
 
Horvaatia
3:1  

Maroko

32
2026
Detailid
     
  • pen.: penaltiseeria tulemus
  1. 1930. aasta MM-il ei toimunud ametliku 3. koha mängu; USA ja Jugoslaavia jalgpallikoondised kaotasid poolfinaalides. Tänapäeval FIFA tunnustab USA koondist 3. koha saanud meeskonnana, võttes arvesse kogu turniiri tulemusi. Jugoslaaviale seega antakse 4. kohta.[7]
  2. 1938. aasta finaalturniir pidi toimuma 16 meeskonnaga, aga et Saksamaa oli annekteerinud Austria (vaata Anšluss), siis turniir peeti 15 meeskonna osavõtul.
  3. 3,0 3,1 1950. aasta MM-il ei toimunud ametliku finaalmängu;[8] võitja selgus finaalgrupi mängude tulemuste põhjal (grupp koosnes Uruguay, Brasiilia, Hispaania ja Rootsi meeskondadest). Pärast kaht vooru Brasiilia ja Uruguay olid 1–2. kohal, Hispaania ja Rootsi 3–4. Juhuslikult toimus nii, et kaks viimast mängu toimusid Uruguay-Brasiilia ja Hispaania-Rootsi vahel, ja neid mänge peetakse vastavalt finaaliks ja 3. koha mänguks. Uruguay võitis Brasiiliat 2:1, Rootsi oli Hispaaniast tugevam 3:1.[9]
  4. Turniiril pidi osalema 16 meeskonda, kuid Türgi, India ja Šotimaa loobusid.[10]

Medaliriigid

muuda
 
Tulemused
Jrk-nr Riik Kuld Hõbe Pronks
1.   Brasiilia 5 2 2
2.   Saksamaa (koos Lääne-Saksamaaga) 4 4 4
3.   Itaalia 4 2 1
4.   Argentina 3 3 0
5.   Prantsusmaa 2 2 2
6.   Uruguay 2 0 0
7.   Inglismaa 1 0 0
7.   Hispaania 1 0 0
9.   Holland 0 3 1
10.   Tšehhoslovakkia 0 2 0
10.   Ungari 0 2 0
12.   Rootsi 0 1 2
13.   Horvaatia 0 1 2
14.   Poola 0 0 2
15.   Tšiili 0 0 1
15.   Austria 0 0 1
15.   Portugal 0 0 1
15.   Türgi 0 0 1
15.   USA 0 0 1
15.   Belgia 0 0 1

Auhinnad

muuda

Viited

muuda
  1. Broadcast and audience summary. 2018 FIFA World Cup Russia.
  2. One Month On: 5 billion engaged with the FIFA World Cup Qatar 2022.
  3. The Official History of The Football Association. London: Queen Anne Press. p. 54. ISBN 0-356-19145-1.
  4. History of FIFA - More associations follow. FIFA.com.
  5. Uruguay 1930. Four Four Two.
  6. History of FIFA - The first FIFA World Cup.
  7. "1930 FIFA World Cup". FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. detsember 2018. Vaadatud 5. märts 2009.
  8. "1950 FIFA World Cup". FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2013. Vaadatud 5. märts 2009.
  9. "FIFA World Cup Finals since 1930" (PDF). FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. mai 2019. Vaadatud 5. märts 2009.
  10. "1950 FIFA World Cup". FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2013. Vaadatud 15. august 2011.