1906

1906. aasta (MCMVI) oli 20. sajandi 6. aasta.

Sündmused EestisRedigeeri

1. jaanuar (vkj 19. detsember) – selle päeva hommikul toimus Läänemaal Velisel karistussalga ja talupoegade vahel kokkupõrge, milles hukkus 5 ja raskesti sai haavata 10 talupoega^[1]. Sellest päevast algas Eestis karistussalkade tegevus^[1].
20. jaanuar (vkj 7. jaanuar) – Võru linnavolikogu valimistel saavutasid eestlased enamuse^[2].
31. jaanuar (vkj 18. jaanuar) – 25 Tartust pärit eesti haritlast ja seltskonnategelast avaldas olulistes Peterburi ajalehtedes protestikirja, milles manitseti karistussalkade tegevust Eestis^[2]. Protestikiri leidis laialdase vastukaja ja Venemaa võimul tuli nüüd samme Baltikumis rohkem läbi kaaluda^[2].

17. märts (vkj 4. märts) – ühinguid ja seltse puudutav seadus legaliseeris ametiühingud^[3].

2. mai (vkj 19. aprill) – Venemaa keiser kinnitas Riiginõukogu otsuse, mis puudutas Balti kubermangude erakoolide õppekeelt^[2]. Selle otsuse järgi võis erakoolides õppetöö toimuda eesti, läti või saksa keeles^[2].

9. juuni (vkj 27. mai) – Tallinna esimeseks eestlasest linnapeaks valiti insener Voldemar Lender^[2].

3. juuli (vkj 20. juuni) – Tallinna reidil seisval õppelaevastiku ristlejal Pamjat Azova toimus ülestõusukatse. 18 ülestõusu juhti hukati kohtu otsusega 18. augustil (vkj 5. augustil) Toompea lossi aias.
17. juuli (vkj 4. juuli) – tegevust alustas Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts^[2].

18. august (vkj 5. august) – Toompea lossi aias lasti sõjakohtu otsusel maha 18 sama aasta 20. juunil Tallinna reidil seisval õppelaevastiku ristlejal Pamjat Azova aset leidnut ülestõusukatse juhti.
25. august (vkj 12. august) – Tartus avati Vanemuise teatrimaja^[2].
25. august – avati Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi näituse raames esimene eestlastest kunstnike näitus. Näitus toimus põllumajandusnäituse äärses Eesti Üliõpilaste Seltsi majas. Väljapanek koostati põhiliselt Johann Köleri, Karl Maibachi, August Weizenbergi ja Ants Laikmaa töödest. ^[4] ^[5]
26. august (vkj 13. august) – uues majas toimus Vanemuise kutselise teatri esietendus. Lavale toodi August Kitzbergi "Tuulte pöörises".

3. september (vkj 21. august) – Tallinnas avati taas (oli aastast 1893 suletud) Tallinna Toomkool^[2].
14. september (vkj 1. september) – Tartus avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekool, millest kujunes esimene eesti õppekeelega keskkool^[2].
22. oktoober (vkj 9. oktoober) – Riia õpperingkonna kuraatori Dmitri Ljovšini ringkirjaga lubati Kura-, Liivi- ja Eestimaa maa- ja linnaalgkoolides kahel esimesel õppeaastal õpetada kõiki (v.a riigikeel) õppeaineid emakeeles^[5]. Selleks pidid algkooli õpilased olema ühtse rahvusliku koosseisuga^[5].
Oktoobris sai Baltimaade kindralkuberneriks parun Aleksandr Möller-Zakomelski, kelle ametiajal karmistati oluliselt ajakirjanduse piiramise poliitikat^[5].

18. aprill – maavärin USAs San Franciscos, mis tappis üle 1000 ja jättis kodutuks üle 200 000 inimese.

16. oktoober – kaptenina esinev endine sunnitööline Wilhelm Voigt ("Köpenicki kapten") hõivas Köpenicki raekoja, arreteeris linnapea ja omastas linnakassa.

Pikemalt artiklis Sündinud 1906

13. jaanuar – Sten Karling, rootsi kunstiteadlane
7. veebruar – Pu Yi, Hiina viimane keiser
28. veebruar – Benjamin "Bugsy" Siegel, USA gängster
11. märts – Nora Kaplinski, eesti tõlkija
9. märts – Vassil Ridala, Eesti loomaarst, professor
13. aprill – Samuel Beckett, iiri näitekirjanik
8. juuni – Ain Kalmus, eesti kirjanik
22. juuni – Billy Wilder, Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist, produtsent, kunstnik ja ajakirjanik
5. august – John Huston, USA filmirežissöör ja -näitleja
25. september – Dmitri Šostakovitš, vene helilooja
30. oktoober – Giuseppe Farina, itaalia vormel 1 piloot
14. november – Louise Brooks, Ameerika Ühendriikide tummfilminäitlejanna
16. november – Arnold Kärsna, Eesti sõjaväelane
18. november – Klaus Mann, saksa kirjanik, Thomas Manni poeg
21. november – Karl Iman, Eesti sõjaväelane
23. november – Betti Alver, eesti luuletaja
30. november – John Dickson Carr, USA kirjanik
16. detsember – Pent Nurmekund, Eesti keeleteadlane
19. detsember – Leonid Brežnev, Nõukogude Liidu juht

Pikemalt artiklis Surnud 1906

↑ ^1,0 ^1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 168
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169
↑ ^3,0 ^3,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169–171
↑ Eesti kunsti ajalugu 5. Tallinn 2010. Lk 17
↑ ^5,0 ^5,1 ^5,2 ^5,3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 170