Linnapea
|
See artikkel räägib linnavalitsuse juhist, filmi kohta vaata artiklit Linnapea (film). |
Linnapea ehk meer on linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse valitsuse (linnavalitsuse) juht.
Eesti linnade linnapead kinnitas ametisse kuni 2. juunini 1993 Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seadusel Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja hiljem Riigikogu, seejärel aga kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel kohalik linnavolikogu.
Vallavalitsuse juht on vallavanem.
Linnapea vallasisesel linnal
muudaVallavolikogu võib võtta vastu vallasisese linna linnapea statuudi, milles määratakse vallasisese linna linnapea valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood, mis ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.[1] Konkreetseid volituste piire ei ole seadusega sätestatud, kuid avaliku võimu funktsioone talle anda ei saa, peamiselt on sellisel linnapeal esindusfunktsioon.
Eesti linnapeale esitatavad nõuded ja tegevuspiirangud
muudaNõuded
muudaLinnapea peab vastama teatud nõuetele. Isik peab olema:
- täielikult teovõimeline;
- Eesti Vabariigi kodanik;
- valdama eesti keelt C1 tasemel[2];
- ei tohi olla karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest[3].
Tegevuspiirangud
muudaTegevuspiirangutega piiratakse suuremas või vähemas ulatuses linnapea õigust teostada järelevalvet teatud valdkonnas, osaleda ettevõtluses (mõnel pool ka passiivse osaniku või aktsionärina) ja tegutseda teisel töökohal. Tegevuspiirangud ei pruugi piirduda nende isikute ametis oleku perioodiga, vaid võivad jääda kehtima ka määratud ajaks pärast isiku ametist lahkumist[4]. KOKS näeb linnapeale ette mitmeid tegevuspiirangud.
Näiteks kui sellises ametis olev isik tegeleb või soovib tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel mõnel muul töö- või ametikohal, siis peab ta sellest viivitamatult kirjalikult ka volikogule teada andma[5]. Lisaks ei tohi linnapea võtta osa valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt[6].
Eraldiseisvate piirangutena linnapeale on KOKS-is toodud välja, et sellisel positsioonil töötav isik ei tohi töötada väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal[7] ega tohi kuuluda samal ajal vallavolikogusse ega olla volikogu esimees[8]. Ta on omavalitsusüksuse ja valla- või linnavalitsuse esindaja ning seda vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega või volikogu poolt antud pädevusele[9] ning täidab seda kohustust kuni neli aastat[10]. Linnapeal on valitsuse moodustamise pädevus, kuid seda tehes ei tohi ta kalduda kõrvale valla või linna põhimääruses sätestatud üksikasjadest[11].
Volikogu liige, kes on valitud samas vallas või linnas vallavanemaks või linnapeaks või on kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse valitsuse palgaliseks liikmeks, ei tohi alates valituks osutumise, liikmeks kinnitamise või ametisse nimetamise hetkest osaleda sellise volikogu üksikakti arutamisel ega otsustamisel, millega määratakse talle töötasu või hüvitis[12].
Eesti linnade linnapead
muudaTeiste riikide linnade linnapead
muudaVaata ka
muuda |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Linnapea |
Viited
muuda- ↑ [https://www.riigiteataja.ee/akt/126032013006?leiaKehtiv Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, § 58 (vaadatud 8. mail 2014)
- ↑ Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded § 9 p 1. Vastu võetud 20.06.2011, RT I, 14.02.2018, 10.
- ↑ KOKS § 482 lg 1, 2
- ↑ Korruptsioonivastase seaduse eelnõu seletuskiri. Lk 2. Võrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/369e4999-cf7d-488b-8155-f688cd9d23ee
- ↑ KOKS § 50 lg 2; § 501 lg 1
- ↑ KOKS § 49 lg 12
- ↑ KOKS § 50 lg 2
- ↑ KOKS § 49 lg 2, 3
- ↑ KOKS § 50 lg 1 p 2
- ↑ KOKS § 27
- ↑ KOKS § 28 lg 1, 2
- ↑ KOKS § 17 lg 62