Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi kohaselt lähtutakse kolmest keeleoskustasemest: A – algeline keelekasutus, B – iseseisev keelekasutus ja C – vaba keelekasutus. Need kolm laia taset jagunevad igaüks kaheks kitsamaks: A1 ja A2, B1 ja B2, C1 ja C2.

Keeleoskust kirjeldatakse osaoskuste kaupa: mõistmine (kuulamine ja lugemine), rääkimine (suuline suhtlus ja suuline esitus) ning kirjutamine.

Keeleoskustasemed ja osaoskused on defineeritud dokumendis "Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine."[1].

Algtasemel keelekasutaja (A1, A2)

muuda

A1 tasemel keelekasutaja oskab kasutada igapäevaseid väljendeid ja fraase, et oma vajadusi väljendada. Oskab tutvustada ennast ja teisi ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata ka sama ringi küsimustele. Kui vestluspartner räägib aeglaselt ning selgelt ja on valmis aitama, siis suudab A1 tasemel keelekasutaja ka lihtsas keeles suhelda. Oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (nt. postkaart puhkusetervitusega) ning täita ankeete (nt. hotelli registreerimislehte, kus küsitakse isikuandmeid: nime, aadressi, rahvust/kodakondsust).

A2 tasemel keelekasutaja saab aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest, mis on seotud talle oluliste valdkondadega (näiteks info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Keelekasutaja oskab kaasa rääkida, ehkki ei oska veel ise vestlust juhtida, aga oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi. Lisaks oskab teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks.

Iseseisev keelekasutaja (B1, B2)

muuda

B1 tasemel keelekasutaja oskab rääkida endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg ning oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane. Lisaks suudab keelekasutaja edasi anda jutu, raamatu ja filmi sisu ning kirjeldada oma muljeid. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal, aga suudab kirjutada ka isiklikku kirja, milles kirjeldab oma kogemusi ja muljeid. Keelekasutaja saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse.

B2 tasemel keelekasutaja mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga ning oskab selgitada oma vaatenurka ja kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ning nõrku külgi. Keelekasutaja saab aru enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust ning ka tänapäevasest proosast. Oskab kirjutada esseed, aruannet või referaati, edastamaks infot ning kommenteerides ja põhjendades oma seisukohti ning suudab kirjutada ka kirju, milles tõstab esile kogemuste ja sündmuste talle olulisi aspekte.

Vaba keelekasutaja (C1, C2)

muuda

C1 tasemel keelekasutaja oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes, suutes luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid. Keelekasutaja mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatut tähendust, näiteks saab aru erialastest artiklitest ja pikematest tehnilistest juhenditest isegi siis, kui need ei puuduta vahetult oma eriala. Oskab keerulisi teemasid täpselt ja üksikasjalikult kirjeldada, välja tuua alateemad ja olulisemad punktid ning teha kokkuvõtet. Lisaks oskab ennast väljendada selges, hästi liigendatud tekstis, avaldades oma arvamust vajaliku põhjalikkusega. Keelekasutaja suudab kirjutada kirja, esseed või aruannet keerukal teemal ja esile tõsta olulisemat ning oskab ka lugejast lähtuvalt kohendada oma stiili.

C2 taseme keelekasutaja saab vaevata aru kõigest kuuldust ja loetust, lisaks saab vaevata osaleda igas vestluses ja diskussioonis ning oskab kasutada idioome ja kõnekeelseid väljendeid. Saab aru ka kiirkõnest, kui antakse pisut aega hääldusviisiga harjumiseks. Oskab end spontaanselt, ladusalt ja täpselt väljendada, eris­tades ka keerukamate situat­sioonide peene­maid tähendusvarjundeid. Saab lugemisel vaevata aru kõigist kirjaliku teksti liikidest, sealhulgas abstraktsetest, struktuurilt ja/või keeleliselt keerulistest tekstidest, nt. käsiraamatutest, erialastest artiklitest ja ilukirjandusest. Oskab resümeerida eri tüüpi suuliste ja kirjalike allikate teavet ja sõnastada neis esi­tatud põhjendusi ja arutlusi. Keelekasutaja suudab koostada keerulisi kirju, aruandeid või artikleid, esitada ainest loogiliselt liigendatuna nii, et lugeja suudab eristada olulist, lisaks oskab koostada erialaseid ja ilukirjanduslikke sisukokkuvõtteid, annotatsioone ning retsensioone.

Viited

muuda
  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2018. Vaadatud 5. jaanuaril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

muuda